Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 5892 0 pikir 19 Aqpan, 2011 saghat 11:13

Qúdiyar Bilәl. Qazaq kinosy jәne Erkin Raqyshev

ERKIN JÁNE MEN

Erkin Raqyshev. Belgili әri belgisiz esim. Belgilisi barsha júrtshylyqqa jalghyz adamnyng da kino týsire alatyndyghyn әigilegen jigit. Belgisizi - ol turaly búdan basqa derek joq. Ras, óz kinolary tóniregindegi aitys-tartys, dau-damaylarda keyde tóbe kórsetip qalady. Týsirgen kinolaryn bireuler maqtaydy, bireuler... Ol turaly әngime bólek. Al men biletin Erkin...

Men de kóp nәrse bilmeydi ekenmin. Alghash onymen kinosy arqyly tanystym. IYә, sol kino - «Jaraly sezim». Múnday kinonyng týsirilgendigin jәne onyng Almatydaghy «Qazaqstan» kinoteatrynda kórsetilip jatqandyghyn estimeppin. Ózim qyzmet atqaratyn «Jalyn» jurnalyndaghylar «Jaraly sezim» turaly әngime qozghap, kórgenderi kórmegenderin eliktirip, ara-kidik ony týsirgen - Erkin Raqyshev turaly da jyly pikir bildirilip, ne kerek әlgi kinony újym bolyp kóruge sheshim qabyldasqan bolatyn. Alayda maghan ol kinony újym mýshelerimen birge baryp kóruding sәti týspedi.

Ertesine «Jalyn» jurnaly redaksiyasynda, týski shәy ýstinde «Jaraly sezimdi» talqylau bastaldy. Bireu ana jerin, ekinshisi myna jerin aitty. Qyzdar «jyladyq» desip jatty. Kinoda «Jalyn» jurnaly da kórsetiledi eken desti. «Jaraly sezimdi» kórgim keldi.

ERKIN JÁNE MEN

Erkin Raqyshev. Belgili әri belgisiz esim. Belgilisi barsha júrtshylyqqa jalghyz adamnyng da kino týsire alatyndyghyn әigilegen jigit. Belgisizi - ol turaly búdan basqa derek joq. Ras, óz kinolary tóniregindegi aitys-tartys, dau-damaylarda keyde tóbe kórsetip qalady. Týsirgen kinolaryn bireuler maqtaydy, bireuler... Ol turaly әngime bólek. Al men biletin Erkin...

Men de kóp nәrse bilmeydi ekenmin. Alghash onymen kinosy arqyly tanystym. IYә, sol kino - «Jaraly sezim». Múnday kinonyng týsirilgendigin jәne onyng Almatydaghy «Qazaqstan» kinoteatrynda kórsetilip jatqandyghyn estimeppin. Ózim qyzmet atqaratyn «Jalyn» jurnalyndaghylar «Jaraly sezim» turaly әngime qozghap, kórgenderi kórmegenderin eliktirip, ara-kidik ony týsirgen - Erkin Raqyshev turaly da jyly pikir bildirilip, ne kerek әlgi kinony újym bolyp kóruge sheshim qabyldasqan bolatyn. Alayda maghan ol kinony újym mýshelerimen birge baryp kóruding sәti týspedi.

Ertesine «Jalyn» jurnaly redaksiyasynda, týski shәy ýstinde «Jaraly sezimdi» talqylau bastaldy. Bireu ana jerin, ekinshisi myna jerin aitty. Qyzdar «jyladyq» desip jatty. Kinoda «Jalyn» jurnaly da kórsetiledi eken desti. «Jaraly sezimdi» kórgim keldi.

Kórdim. Kinony emes. Erkin Raqyshevty. Júmysqa keldi. Ángimelestik. Ángime barysynda onyng shynynda da últtyq ruhpen susyndaghan jigit ekendigine kóz jetkizdim. Sodan keyin-aq ol bizge jiyi-jii kelgishtey bastady. Últtyq mәseleler tónireginde jiyi-jii bas qosular ótedi. Sonday jiyndarda Erkin de tóbe kórsetip qalyp jýrdi. Biz úiymdastyrghan keybir hattargha qol qoydy. Búl aralyqta men de «Jaraly sezimdi» kórip ýlgergenmin. Erkindi únata bastagham. Tanystyghymyz da arta týsken. Biraq odan әri... Ras, ol turaly gazetter jaza bastady. Synaldy. Aytystar, pikirtalastar ortasynda jýrdi. Biraq múqalghan joq. Ylghy jymiyp kýledi de jýredi. Pәlendey oghash minez tanyta qoyghanyn kórgenim joq. Alayda ol synalghan sayyn «Jaraly sezim» kópshilikti yntyqtyra, ózine tarta týsti. Tipti ol kinony kórmegen adam qalmady-au deymin. Ózim de onymen tonnyng ishki bauynday jaqyn bolyp ketpegenimen, bayqaymyn, ekeuara tanystyghymyzdy maqtan túta bastaghandaymyn. Búl kezde Erkinning ózge kinolary da boy kórsete bastaghan. Solardyng biri - mәngilik ómir sýruge qúrylghan kinosynyng keybir qoyylymdaryn bizge kórsetuge alyp keldi. Birlesip kórdik. Maghan únady. Únaghany, men de tap sol kinodaghyday tótenshe bir jaghdaylarmen, dúrysy - әlemdik qajettilik tudyru arqyly ainalamdaghylardyng bәrin qazaqsha sóiletip jibersem ghoy dep keyde balasha qiyaldap qoyatynmyn. Bayqasam, mening sol qiyalymdy Erkin kino ómirinde bolsa da jýzege asyrypty. Degenmen ol da múnday jaghdaylardyng tәtti arman ekendigin úghynghandyqtan barlyq oqighany basty keyipkerding týsi arqyly oryndap shyqqan. Alayda kino sonynda oyanyp ketken әlgi ónertapqysh bәrining týs ekenin bilgende ishinen qan jylaydy. Oibaylaydy. Ynyrsidy. Barmaghyn shaynaydy. Sony kórip otyrghan sen de sonday mazasyz kýy keshesin. Jylaghyng keledi. Dәrmensizdigine. Qolynnan týk kelmeytindigine. Beysharalyghyna. Ózinning ghana emes. Bәrinin.

Álgi kino ýzindisin kórgende óz basym osynday oy jetegine berildim. Erkin bolsa kinoda bolsa da, tipti kinodaghy týste bolsa da astamsyghan әlem alpauyttaryn qazaqtyng aldyna bir keltirgenine mәz bolyp, ózi әli sol oidan, dúrysy sol kinodaghy týsten aiygha almay jýrgen tәrizdi. Ekeumiz onasha qalghanda «Ana jerin qatyrghan joqpyn ba» - dep balasha mәz bolyp ta qoyady.

Ne kerek ol kino ghana emes, Erkin Raqyshevtyng týsirilimindegi «Jetimder», «Mening de atym Qoja», «Astanagha kóktem kesh keledi» siyaqty kinolary birinen keyin biri jaryq kórip jatty. «Qazahfilimnin» tynysy taryldy. Qanshama jyldyq tarihy bar, zamanauy ozyq tehnologiyamen jabdyqtalghan, qanshama rejisseri, qanshama әrtisi, solardy dayyndaytyn oqu orny bar memlekettik mekeme qyruar karjygha ulap-shulap eshkim kórmeytin kino týsirse, mynau qaydan shyqqany belgisiz Erkin Raqyshev degen bireu kino degenindi qazdyng balapanynday shýpirletip qyryp barady. Sirә, múny toqtatpay bolmas. Al shabuyl. Nauqan bastaldy. Erkin Raqyshevty joqqa shygharu nauqany. Kim ne demedi deysin. Aytpaghandary joq. Alayda synalghan sayyn onyng tasy órge domalay berdi. Aty shyqty. Danqy alysqa ketti. «Qazaqfilimnin» bas redaktory Didar Amantaydyng «qazir qazaqfilimde eki problema bar. Onyn birinshisi - Ermek Túrsynovtyng «Kelin» filimi, ekinshisi - Erkin Raqyshev» - deytini osy kez.

BETPE BET KEZDESU

Júmys kabiynetime Erkin Raqyshev bas súqty. Jyly amandastyq. Telefon arqyly súhbat alugha kelisken bolatynbyz. Qolymda diktofon. Álgining tetigin basyp, Erkindi әngimege shaqyrdym. Ol shamaly tosylyp otyrdy da, «diktafondy qospay qoya túrynyz» - dedi «Áueli әngimelesip alayyq. Oiymyzdy jýieleyik. Qalghanyn sosyn kóre jatamyz ghoy» - dep, ózine tәn jarasymdylyqpen jymiyp qoydy. Kelistim. Ángimelestik. Úzaq әngime boldy. Ártýrli taqyryptardyng basyn shaldyq. Erkindi tany týstim. Joq, olay emes. Tang qaldym Erkinim әngimelesken sayyn ósip barady. Oiy - teren. Kórgeni de, kónilden ótkergeni de kóp. Kino turaly oiy tym kesek. Áytse de oghan degen kónilimdi ishke býktim. Ángime sonynda onyng barlyq kinolaryn kórip, ol turaly ózgelerding pikirlerimen tanysyp shyghugha kelistik. Ol maghan týsirgen kinolary men ózi turaly jazylghan gazetterdi jetkizip bermek boldy. Jetkizip berdi.

Áyelimiz ekeumiz týnimen kino kórdik. Mening kinomehaniygim - әielim. Onsyz men myna shúbatylghan sym tetikterin qayda tyghatynyn bylay qoyghanda, diskini qaydan kirgizip, qaydan shygharatynyn da bilmeymin. Onyng tiline serial kórip ýirengen bizding әiel jetik. Áuelde әielimdi kózi ashyq tehnika mamany retinde paydalanyp otyrdym. Keyinnen ol tehnika mamany bolyp qana qoymay, kinogha birjola kirip ketti. Bir kezde bayqasam «Jetimderdi» kórgende jylap otyr. Búryn jylau mәselesin tek men qatyratynmyn. Ol qanday kino kórse de miz baqpaytyn. Ýndi kinosynyng ózine kózimdi bir syghyp alatyn men әielim qosylghan song eshkimnen kysylmay «Jetimderdi» kórip otyryp armansyz jyladym. «Jaraysyn, Erkin!» - dedim ol týsirgen kinolardy týgeldey týgesken son. Ár kino, әr keyipker, әr sәt turaly oilarymdy qaghazgha týsirdim. Kemshilikterin de tizbeledim. Biraq ol turaly әngime qozghaghym joq. Bar oiym - maqtau. Alayda óz kózqarasymdy Erkinge bildirgenim joq.

ALGhAShQY ÁNGIME

- Ereke, әngimeni tótesinen bastayyn. Uaghdalasqanymyzday tek shyndyq qana saltanat qúratyn bolsyn. Kinolarynyzdy kórdim. Ol turaly әngime bólek. Áueli myna bir jәitting basyn ashyp alayyqshy. Kәsip degen úghym bar. Soghan oray «kәsip bolmay, nәsip bolmaydy» dep jatamyz. Al kәsip degening әrqily. Ony ýirenu, qalyptasu joly da solay. Bir kәsipke baylanghan, soghan bar ómirin arnaghan adamdar da ortamyzda az emes. Biz belgili bir kәsip tónireginde әngime órbitkende sol kәsipti biletin mamandardy әngimege tartamyz. Kino salasy da solay. Kino degende osy salada qyzmet etip, ter tógip jýrgen rejisserler men әrtister jәne de osy salagha qatysty mamandar tizilip aldymyzdan ótedi. Sol tizilip ótip jatqan adamdardyng ishinde sizding atynyz joq. Sol ózinizge beymәlim ortagha kelip kiyligudin, Erkin Raqyshev degen tekti kinogerler arasyna tyqpalaudyng qanday qajettiligi boldy? Sizdi kino әlemine alyp kelgen nәrse ne?

Erkin Raqyshev: - Búl saualgha bir-aq auyz sózben jauap beruge bolady. Ol - namys. IYә, meni kinogha alyp kelgen namys. Al tarqatyp aitar bolsaq... Esinizde me, Lenin jaryqtyq kezinde «Iz vseh iskusstv samym vajnym yavlyaetsya - kino» - degen edi ghoy. Sol sóz-aq. Men ol sózdi Leninning ózi aqyly jetip aitty dep oilamaymyn. Nege deseniz, Leninge telip jýrgen «Oqy, oqy jәne oqy» - degen qanatty sóz Qúran Kәrimning Payghambarymyzgha týsken alghashqy ayaty ekendigin keyin bilip jatyrmyz ghoy. Qúrannan sóz úrlaugha tәuekeli jetken adam, ózge orayly sózden bas tarta qoymas dep oilaymyn. Qalay desek te osydan pәlenbay jyl búryn aitylghan sol bir auyz sóz әli kýnge óz mәnin joghalta qoyghan joq. Qayta býgingi jahandanu ýrdisi algha shyqqan kezde ol sóz búrynghydan da әri qúndylana týsken tәrizdi. Sebebi, kinonyng aitar oiy, iydeologiyalyq kýsh-quaty óte joghary. Bayybyna barsaq, jahandanu әlemdi kino arqyly ózine baurauda. Al bizde onyng mәnine tereng boylap jatqan eshkim joq. Bizge óz qúndylyqtarymyzdy, últtyq erekshelikterimizdi saqtap qalu jolynda kýres jýrgizuimiz kerek. Búl orayda kinonyng alatyn orny erekshe. Ókinishke qaray bizding kino salasynyng kyzmetkerleri kino arqyly kelip jatqan ózge, jat batys mәdeniyetine toytarys beruding ornyna solardyng aldyna týsip alyp, ózimizdi jer qyluda.

Olar tipti qazaqty qorlauda ózgelerge ýlgi kórsete bastady. Myna ózbek aghayyndardyng kinosyn kórip otyryp, qaraday kyzyghasyn. Men ózim Shymkentting qazaghy bolghandyqtan ózbek kinolaryna nazar salyp jýremin. Olar kýn sanap ilgeri basyp barady. Biz bolsaq... Qaraday jynym qúryssyn. Biz olardan kembiz be? Keshe ghana bir shekpennen shyqqan joqpyz ba? Bәrimiz de Mәskeude oqydyq. Qalyptasqan mektep bar. Solay bola túra biz jibi týzu bir kino týsire almadyq. Qarjy jetpey jatsa bir sәri. Bizde, Qúdaygha shýkir, ózbekterdi on orap alatyn aqsha bar. Osynday oy meni kýn ótken sayyn mazalay bastady.

Qazaq kinosyna degen kónil tolmaushylyq mening kino әlemine bet búruyma sebep boldy. Onyng ýstine mening ústanghan mynanday ómirlik qaghidatym bar. Ol - kez kelgen adam eger talpynsa jarty jyldyng ishinde ózi qalaghan mamandyghyn iygeruge qol jetkize alady. Sonymen qatar ózim údayy basshylyqqa alatyn mynanday qanatty sóz bar: «Chelovek, kotoryy staraetsya - on mojet delati bolishe, chem chelovek, kotoryy umeet delati». Mine, osy maqal maghan quat berdi. Ózgelerding qolynan ne keletinin kórip otyrmyn. Olargha bosqa kijine bergenshe nege ózim jasamaymyn degen oy keldi. Jalpy olarda qazaqty jaqsy jaghynan jarq etkizip kórsete qoyayyn degen niyet joq. Bәri derlik jalang daqpyrtqa boy aldyrghan. Últqa, halyqqa kyzmet eteyin degen peyildi kópshiliginen angharmadym.

Sonday oy jeteginde jýrgen kezim. Myna bir jәit maghan odan beter qozghau salyp ketti. Birde ýige kelsem әielim kino kórip otyr eken. Jylaghan. Kózi qyp-qyzyl. Kórip otyrghany ózbek kinosy. Aty - «Fatima men Zuhra». Ózi ózbek tilinde. Biz bolsaq maqúl. Shymkenttik bolghan song birli jarym ózbekshe týsinemiz. Al mening әielim bolsa ómiri ózbek kórmegen sonau Shyghys Qazaqstannyng qyzy. Sonyng janyn baurap alghan ózbek kinosy mening namysymdy qamshylaghany sonsha, tap sol jerde әielim Baqytgýlge: «Men búdan da artyq kino týsiremin» - dep sóz berdim. «Sadaghyndy atsang aigha at, sonda qúryghanda baqyt qúsyn ilesin» - degendey, men aldyma «odan da jaqsy kino týsiremin» - degen maqsat qoydym. Algha ozyp aitar bolsam, sol «Fatima men Zuhranyn» rejissery - Yakubov men «Jaraly sezimdi» týsirip jatqanda ózining «Satiyana» degen kinosyn әkelip kórsetti. Keterinde «Mening eki kinom sening bir kinona jetpeydi eken» - dedi. Búl - mening әielim aldyndaghy, ózimning aldymdaghy uәdemning oryndalghany edi.

Shynymdy aitayyn. Mende «jaqsy kino týsiremin» degennen basqa kinonyng qalay týsiriletindigi turaly týsinik bolghan emes. Bar sýienishim -jogharyda aitqan eki naqyl sóz. Sony basshylyqqa alyp, jana mamandyqty iygeruge kirisip kettim. Sodan kino turaly jazylghan kitaptardy birinen keyin birin alyp oqy bastadym. Oqyghan sayyn kino әlemine qalay bolsa solay kele salugha bolmaytyndyghyn sezine týstim. Ónerding aty - óner. Búl sugha ózindi tastap, malty jýrip jýzudi ýirenetin kәsip emes. Bar is nәtiyjesi halyqtyng kóz aldynda sayrap túrady. Búltaryp kete almaysyng Ózim bir jerde bayyz tauyp otyra almaytyn mazasyz adammyn. Ózime degen senimim qalyptasqangha deyin janymdy da jep bittim-au deymin. Sonyng nәtiyjesinde teoriyalyq bilimimdi birshama jetildirip te ýlgerdim. Negizinen eki aida qalyptastym. Biraq praktikalyq jaghynan tәlim alu jaghy aqsanqyrap túrdy.

Qúday sәtin salghanda tap sol kezde teledidardan kәristing «Va-Bank» degen telehikayasy kórsetile bastady. Izdegenge - súraghan. Mening praktikam sol «Va-Bank» boldy. «Va-Bank» arqyly kinonyng qalay týsiriletinin ýirendim. Ár sәtti, әr oqighany baqyladym. Qay sujetke qansha uaqyt ketkendigine deyin eseptedim. Oqighanyng qalay shiyelenisetindigine mәn berdim. Ártisterding jylaghanyna deyin ýirenuge tyrystym. Kinogha kirip ketkenim sonsha, әielim «sen ana qyzgha ghashyq shygharsyn» deytin boldy. Ne kerek kinony týgeldey kórip shyqtym. Ara-arasynda basqa teleserialdardy da kórdim. Biraq maghan erekshe әser etken «Va-Bank» boldy. Sәtti kórinisterin diskige jazyp ta aldym. «Jaraly sezimdegi» keybir jәitter sol kinodan ýirengenderim. Mәselen «Jaraly sezimde» qyz ben jigit bir kóshe boyynda jýrip, bir dýkenge soqqanymen bir-birimen kezdese almaydy. Kórermender «әne jolyghady, mine jolyghady» dep taghatsyzdana kýtip, «artyna búrylsayshy» - dep syrttay tileules bolghanymen olar bәri bir kezdese almaydy. Mine, tap osy jerdi men «Va-Banktan» alghanmyn. Kino da sonday-sondayymen qyzyq.

Osylaysha kino týsiru dayyndyghynan óttim. Ol kezde men eki júmysty qabat atqaryp jýrgen bolatynmyn. Birinshi júmysym - Almaty Sauda palatasy Preziydentining kómekshisi, ekinshisi - Orazәli Sәbdenov aghamyz basqaratyn Qazaqstan men AQSh boljau institutynda. Múnda da kómekshimin. Sauda palatasynyng preziydenti Izbasar bauyrymyz Kytaygha 10 kýnge issapargha ketkende basqa júmystardy jiyp qoyyp, birynghay kino týsiru sharuashylyghymen ainalystym. Ssenariy jazatyndardy, ózge de kino mamandaryn kabiynetime jinap, aqyldasyp, bir jaghy óz komandamdy jinap, oigha alghan júmysymdy jýzege asyrugha kirisip te ketkem. 10 kýn boyy júmys jasadym. Biraq bireuler mening ýstimnen Izbasargha shaghym týsiripti. «Anau júmysty jiyp qoyyp, kino týsiremin dep, laghyp jýr» -degen ghoy.

Men óz oiymdy Izbasardan jasyrghan joqpyn. Bәrin jayyp saldym. «Búl - biznes. Qarjyly adamsyn. Birlesip júmys jasayyq» dep edim, ol: «Mýiizi qaraghayday rejisserlar dúrys kino týsire almay jatqanda sen qaytip kino týsirmeksin» - dep, birlese júmys jasaudan bas tartty. Sol Izbasar «Jaraly sezimnin» premierasynan jylap shyqty. Bir súhbatymda «Men kino týsiremin degenime kýlgender mening kinomdy kórip jylap shyqty» - dedim. Al Orazәli agham bolsa meni birden qoldady. Ol kisige «Kinostudiya ashudaghy maqsatym - jastardy últtyq sezimde, patriottyq ruhta tәrbiyeleu, elding jigerin kóteretin, imandylyqqa tәrbiyeleytin kinolar týsiru» - dep aitqanmyn. Orekeng birden kelisimin berdi. Sol kezden bastap algha qoyghan osy baghyttan, óz ústanymyzdan ainymaugha tyrysyp kelemiz. Kinostudiyanyng atyn da óz maqsatymyzgha oray «Jasúlan» dep qoydym. Mamandardy júmysqa tarta bastadym. Endi búl túrghyda atqarylar júmystar shash etekten. Bar salmaq ózime týsedi.

Sonymen bastadym. Gollivudtyq kino mamandary auzymen aitylatyn mynanday bir qanatty sóz bar. Ol: «Kino týsiru ýshin eng birinshi - ssenariy jaqsy bolu kerek. Ekinshiden de - ssenariy jaqsy bolu kerek. Ýshinshiden de - solay. Tórtinshiden de - ssenariy jaqsy bolu kerek». Mine men osyny basshylyqqa aldym. Men búl jerde myna nәrseni týsindim. Ssenariy jazu ýshin batystyn, ne Gollivudtyng ozyq tehnologiyasynyng qajeti joq. Búl jerde men olarmen tenmin. Aqsha da ról oinamaydy. Qolynnan ne keletindigin kórsetuge mýmkindiging bar. «Al, Ereke, kiris» deymin ghoy ózimdi ózim qamshylap. «Shynghys han» da, «Va-Bank» ta tap osylaysha ómirge kelgen. Týsiru... Ol basqa әngime. Eng bastysy - ssenariy. Kinoda auyl da, qala da zamanauy túrghyda kórsetilui kerek degen oigha keldim. «Jaraly sezim» osy túrghyda týsirilgen jalghyz kino-au deymin. Ekinshiden, «Va-Bankten» ýirengen tәjiriybem boyynsha, mahabbat kerek dep sheshtim. Tәrbiyelik mәndi bolsa da jadymnan shygharghanym joq. Búl orayda jas qyzdardyng jýkti bolyp qalu mәselesin algha shygharu kerek degen oigha keldim. Abort degening qazir kýiip túrghan mәsele. Mәselen 2009 jyly 4000 nәreste dýniyege kelse, soghan jeteqabyl 3000-day abort jasalghan eken. Jas jetkinshek qyzdarymyzdyng tap osylaysha kәmelet jasyna jetpey jýkti bolyp qalu mәselesi búryn-sondy bolmaghan. Múnday әdepsizdik qazaqta, jalpy músylmanda joq qoy. Osyny negizge ala otyryp kinonyng jalpy súlbasyn jasadym. Jastargha tartymdy bolu ýshin bir-eki jerge tóbelesti, biydi kirgizdim. Kórikti qyzdar men kelisti jigitterdi de tartu kerek dep sheshtim. Shamaly kriminal da kerek. Qala, kóshe, jas balanyng taghdyry da nazardan tys qalghan joq. Jalpy júrttyng sýiikti aqyny Múhtar Shahanovtyng da ólenin kirgizip jiberdim. Mening aldyma qoyghan taghy da bir maqsatym - kino barysynda kórermendi mindetti týrde bir-eki ret jylatu. Osylardyng bәrin qamty otyryp ssenariydi de bitirdim-au әiteuir.

Bәri dúrys. Biraq men jylaydy-au degen jerge kórermenning kónili bosay qoymaytyn tәrizdi. Mәselen alghashqy ssenariyde mynanday bir kórinis bolatyn. Qanat degen bas keyipkerim týrmeden shyqqan mezette joldastary ony ofiske alyp keledi. Sol kezde Sokrat hatshy qyzgha firmanyng qújattaryn alyp kel deydi. Al hatshy qyz Aray bolatyn. Ol sol jerde júmys istep jýrgen. Kýtpegen-aq kezdesu. Bayqaymyn, biraq kórermen ol kezdesuge jylamaydy. Sodan qalay jylatamyn, ol ýshin ne isteu kerek dep mýlde mazam ketti. Ártýrli jaghdaydy oy tizbeginen ótkizemin. Oiymnyng bәri kinoda. Birde júmys barysymen sheteldiktermen kezdesu ótkizip jatqanbyz. Mening basymnyng qatqanyna eki apta bolghan. Kezdesu ýstinde «O, olarda bala bolu kerek» degen oy sap ete qaldy. Sol bala әkesining artynan «papa, papa» dep jylap jýgiredi. Keremet! Oqigha kóz aldymnan zyryldap ótip jatyr. Ishtey «papa» deymin de jylaymyn. Izrailden kelgen tórt-bes qonaqpen kezdesu ótip jatyr. Men ebil-debilim shyghyp jylap otyrmyn. Bәri «saghan ne boldy» dep antarylyp qalghan. «Eshtene emes» dep sol jylaghan qalpymda syrtqa shyghyp kettim. Bir qyzyghy men jylaghan jerge kórermender de jylaydy. Barlyq kinolarymda da solay.

Ssenariy dayyn. Endigi kezek - akterlerde. Akter tandauda olardyng syrtqy kelbetterine, kórkine qatty nazar audardym.

«Súlu qyz, kórkem jigit bәri sonda,

Yapyrmau, nege keldim sol aradan» - demekshi, qazaqtar qanday degende, mynanday deytindey bolu kerek degendi eshqashan esimnen shygharmaymyn. Ár keyipkerimdi kókeyime týiip alghanmyn. Anau ananday, mynau mynanday bolu kerek dep sheship te qoyghanmyn. Olardyng týr-týsi de kókiregimde sayrap túr.

Sodan bir kýni «Kók bazardyn» manynda tamaqtanyp otyr edim, qasymnan bir qyz óte shyqty. Reni tanys. Myna qyzdy qay jerden kórdim dep oilanghanymsha, ol kópshilik arasyna sinip kórinbey ketti.Sol kezde esime sap ete qaldy. «Mynau men izdep jýrgen qyz ghoy» dedim de tamaghymdy tastay sala sonynan túra jýgirdim. Men izdegen qyz údayy múnayyp jýrui kerek bolatyn. Mynau men jazghan ssenariydegi qyzdyng tap ózi. «Kónil kýii bolmay ýnemi múnayyp jýretin qyz». Ári jýgirdim. Beri jýgirdim. Qyz joq. «Týrkistan» sauda ýiining ishine kirdim. Arada 15 - 20 minuttay uaqyt ótip ketti. Aqyry taptym. Kórgen boyda «Kinogha týsking kele me?» - dedim. «Qaljyndap túrghan joqsyz ba?» - dedi. «Qaydaghy qaljyn?! Erteng mamandy ertip kel» - dep kezdesetin jerding meken jayyn berdim. Telefon almastyq. Esimi - Kamila eken. Ertesine anasy ekeui keldi. Olargha kino turaly týsinik berdim. Anasy «jaqsy eken» - dedi. Men sóitip Kamilany basty rólge kandidat etip qabyldadym. «Týsiru júmysyn bastayyq. Sosyn әri qaray kórermiz» dedim olargha. Ózim ishtey «Basty rólide osy qyz oinaydy» dep sheship qoyghanmyn.

Aldyma qoyghan kelesi mindetim rejisser tabu boldy. Temirbek Jýrgenov atyndaghy Óner akademiyasynda qyzmet atqaratyn Tasbolat Mamanov degen dosyma habarlasyp, osylay da osylay, kino týsirgeli jatyrmyn. Soghan rejisser bol dep shaqyrdym. Mening úiymdastyrushylyq júmystardan qolym bosamaydy. Onyng ýstine rejisser bolyp ataghymdy shygharayyn dep jýrgen men joq. Mening bar maqsatym - júrttyng bәri sýisine kóretin qazaq kinosyn shygharu. Osy oilarymnyng bәrin Tasbolat bauyryma jayyp saldym. Ol ózining rejisser emes ekendigin, onyng ýstine sabaqtan da qolynyng tiymeytindigin aityp, rejisserlikke biyl oqu orynyn bitirgeli otyrghan Timur degen balasyn úsyndy.

Tasbolattyng ózi - drammaturg. Akterlikten sabaq beretin. Alda әli bir ay uaqytymyz bar. Soghan deyin mening akterlerime dәris beretin bolyp kelisti. Negizinen onymen Kamila ýshin kelisimge bardym. Qansha degenmen mamannyng pikiri bólek. Onyng ýstine men tandaghan qyzda da kino turaly týsinik joq qoy. Basqa da kómekshiler alghanymmen bәrine jýgiretin ózim. «Kiyiz kimdiki bolsa, bilek sonyki» degen ras qoy.

Sodan ne kerek bir kýni әlgi Timurym da keldi. Gazet oqyp otyrghanmyn. Gazetting birinshi betinde Jarmahan Túyaqbaydyng sureti basylghan eken. Timurym «Mynau kim?» - dedi tóbeden týskendey qylyp. «Búl belgili oppozisioner pәlenshe ghoy» dep jatyrmyn. Timur tanymaydy eken. «Oppozisioner...» - dep tiksinip qalghanday boldy. «Sengen qoyym sen bolsannyn» tura keri keldi. Áriyne, gәp Jarmahanda túrghan joq. Biraq, ony tanymau, ol býgingi qoghamnyng jay-kýiin tanymau degen sóz. Búl - mening bolashaq rejisserimning óresining ólshemi edi. Odan ә degennen-aq kónilim qaldy.

Turfo degen әlemge tanylghan ataqty rejisserding mynaday bir sózi bar. Odan «Rejisser ýshin eng basty nәrse ne?» dep súraghan ghoy. Sonda ol rejisserge eng bastysy tamyr-tanystyq, ne bolmasa tuystyq qarym-qatynas kerek dep aitpaghan. Ol birinshi aqyldyng kerektigin aitqan, sosyn «shamaly intuisiya kerek» degen. Sebebi, kórermenge ne kerek, olardyng neni kórgisi keledi, rejisser sony sheshe bilui tiyis. Ýshinshi, «qiyalyng myqty bolsyn» degen. Mende osy qasiyetterding bәri bar dep oiladym. «Zachem mne vysshee obrazovaniye, luchshe srednee myshleniye» degen naqyl sóz bar. Tura maghan qarata aitylghan. Rejisser Tasbolat bola ma, Timur bola ma, әlde ózim be, maghan bәribir edi. Kim bolsa da júmysty ózim jasaymyn.

Búl - 1996 jyl bolatyn. Men barlyq nәrseni aldyn-ala josparlap qoygha daghdylanghanmyn. «Jaraly sezimdi» týsirudi de ózimshe ýsh kezenge bólgenmin. «Sol boyynsha birinshi týsirilim 16-tamyzda bolady» dep aityp ta jýretinmin. Biraq mening sózime jete mәn bergen eshkim bolmady. Olargha salsa әli kinony týsiruding on da bir núsqasy joq. Bәri jayrap jatyr. 16-tamyz bolsa keldi. Men әi-shәy joq «Al, bastaymyz» dedim. Bastadyq. Ras, keshki bester shamasynda zorgha degende alghashqy qoyylymdy týsirdik. Ýiding ishinde kishkentay qyz biyleytin kórinis bar. Sony týsirdik.

Ýy - ózimdiki. Barymen bazar. Basqa qayda baramyn endi. Ol ýiding ózin kepilge qoyyp, qarjyny әupirimmen zorgha tapqanmyn. Bәri aldyn-ala josparlap qoyghanymday boldy. Týsirilim 32 kýnge sozylady dep eseptegen bolatynmyn. Myna kýni bastap, myna kýni ayaqtaymyn dep kýnine deyin belgilip qoyghanmyn. Týsirudi ýsh kezenge bólgenmin. Birinshi týsirilim 10 kýnge sozylady. Sosyn ekinshisi. Men sol kezde «Áueli men senderden ýirenemin, keyin senderdi ýiretemin» degenmin. Dәl solay boldy.

Kelesi týsirilimdi bastaghan bolatynbyz. Basty rólde oinaytyn Qanatty týrmeden shygharu ýshin Araydyng papasynyng týrme bastyghyna keletin kez. Rejisser bolady dep jýrgen Timurym kino týsiruge kelmepti. Ári-beri izdeymin, eshqayda joq. Qanattan súrasam, ol «Timur múnday kinony men týsirmeymin. Maghan mýlde únamaydy» dep ketip qaldy dedi. Men ýirenshikti әdetim boyynsha «otlichno» dedim. Men óz tabighatymda birnәrsege renju, bolmay qaldy-au dep moy degen atymen joq. Men sheshimin tappaytyn mәsele bolady dep oilamaymyn. «Otlichno» deytinim sondyqtan. Mәselen, bireu oilar rejisserding ketip qalghanynyng nesi «otlichno» dep. Bayqaysyz ba, eger basqa bireu rejisser bolghanda kino týsiru mashaqaty mende qalar edi de, abyroydy basqa bireu iyelenip keter edi. Sondyqtan, Timurdyng ketui Qúdaydyng maghan qaraylasuy dep oilaymyn. Sonday-aq men joq nәrseden problema jasap bastaghan isimdi jarym jolda qaldyryp ketetinder sanatyna jatpaymyn. Mening «otlichnom» - ózime beriletin quat. «Krestnyy otes» degen kino bar. Ýlken tabysqa jetti. Sonyng jalghasyn týsiru kerek bolghanda basty rólde oinaghan akter ózin almastyratyn eshkimning bolmaghandyghyna bek senimdi bolghandyqtan alatyn qalamaqysyn tym kóterip jibergen. Sol kezde onyng rejisseri da men qúsap «otlichno» degen de, kinony basqa sipatta týsirip, oqighany keyipkerding jastyq shaghyna qaray búryp jiberip, basty rólde ózge adamdy oinata salghan.

Shyndyghynda ózge rejisser izdeuge mening uaqytym da bolmady. Kino degening - san-salaly óte ýlken úiymdastyrushylyq júmysty qajet etetin kýrdeli әlem. Operatormen júmys, ssenariymen júmys, kiyim bar, grimderi bar, tamaghy, aqshasy әiteuir qúiryghyng jer iyiskemeydi. Jәne sonyng bәrine ózing jýruing kerek. Basqalar dayyn týsiru alanyna kele salady. Jay kelmeydi. Bir-bir problema ala keledi. Men «otlichno» deymin. Búl túrghyda mening «s limona sdelati limonad» degen naqyl sózim bar. Birte-birte bir-birimizben týsinise bastadyq. Bara-bara týiindi mәselelerdi aituda sayabyrsydy.

Ár keyipkerge keyindeu jeke-jeke toqtalamyz ghoy. Sonda da bolsa bir-ekeuin aita keteyin. Mәselen, Qanat men ýshin qiyn akter boldy. Kóbine óz degeninen qaytpay qyrsyghyp qalady. Men bylay desem, ol basqasha qynyrayady. Ras, әuelgide mening de birnәrseni jarytyp jatqanym shamaly boldy. Kóp nәrsening oyaby tabyla bermeydi. «Ýndeme! Men ne aitam sol bolady» deymin ghoy men. Qanat qyrsygha bastaydy. Oghan kóne qoyatyn men be. Oilaghanym bolghansha onyng da qanyn ishemin. Bayqaymyn, onyng meni atargha oghy joq. Álgi týrmede Taysonmen tóbelesetin kórinis bar ghoy. Sony týsirip jatqanbyz. Tóbeles esh kónilime qonbady. Nanymsyz. Qanatty shiratu kerek boldy. Oghan aittym: «Aldynda túrghan Tayson emes, men. Al, ne isteysing maghan?» dedim. Sol-aq eken Taysonnyng byt-shytyn shyghardy. Zorgha ajyratyp aldyq.

Kelesi keyipkerim - Aytosha. Júrttyng bәri ony Aytosha dep ketti ghoy. Aty-jóni Meruert Qasymbek. Áke-sheshesi auyldyng irgesindegi «Yntymaq» degen auylda túrady. Búryn tanys-bilistigimiz bolghan emes. Maghan biyley alatyn 5-6 jasar qyz kerek boldy. Kinogha túzdyq ýshin by qosu kerektigin «Va-Bankten» kórgenmin. Sonda da ylghy jastardyng biylep jatqandyghyn ara-kidik kórsetip qoyady. Al, ol jastargha qatty әser etedi eken. Sonymen kishkentay biyshi qyz izdep jýrgenimdi әr jerge habardar etip qoyghanmyn. Bir kýni bir qyz keldi. «Kinogha týsuge biyshi qyz izdep jatyr» degen song kire salghan tәrizdi. Qyzym ýnsiz tompiyp múnayyp otyr. Sirә, әke-sheshesi jolshybay ózara әngimede «Kinogha kim kóringendi týsire salushy ma edi. Múndayda bәri tamyr-tanystyq arqyly sheshiledi ghoy» dep tompaq qyzdyng meselin qaytaryp tastaghan tәrizdi. Qyzdy әngimege tarttym, búrtiyp ýndemeydi. Biyge qatysqanymen ózbekshe biyley almaydy eken. Sonda da bolsa qyzdy jibergim kelmedi. «Kýlshi» - dedim. «Ártister kýle bilui kerek. Keyde jylap ta jiberedi. Eger shynayy kýle alsang kinoda oinatamyn» dedim. Kýldi. Bólmening ishi jarq ete qalghanday boldy. Ózi sýikimdi eken. Kinoda sýikimdilik basty ról oinaydy. Al, kýlkisi...

Kýlkining de týri kóp ghoy. 1972 jyldary-au deymin. Oliga Kornikova degen olimpiada chempiony bolghan. Chempion bolghan song barlyq gazet-jurnaldar suretin basady ghoy. Álgi qyz barlyq suretke de tomsyrayyp týsken. Sony kórgen Bas sekretari L. Brejnev «Myna qyz nege quanbaydy? Nege kýlmeydi? Múnday minez Sovet Odaghy jastaryna tәn emes» dep ashu shaqyrady. Sol-aq eken tiyisti mamandar iske kirisip, Oligagha qalay kýlu kerektigin ýiretedi. Keyin 1976 jyly ol taghy da olimpiada chempiony bolady. Sol kezdegi onyng kýlkisi... «Ulybka Kornikova» degen tirkes sol kezden bastap qoldanysqa shyghady. Aytoshanyng kýlkisi de maghan tura sol Oliganyng kýlkisindey әser etti. «Taptym» dedim ishten. Biraq әke-sheshesine «Bir aptadan keyin habarlasamyn» dedim. Bizneste «Eger keshke deyin kelisimshartqa otyrugha barlyghy dayyn bolsa da, sen qolyndy tanerteng qoy» degen qaghidat bar. Men de sony ústandym. Bir aptadan keyin keldi. Biydi de ýirendi. Jylaudy da qatyratyn boldy. Bireudi júbatyp otyryp jylau - búl sheberlikting shyny. «Jetimderde» de Aytosha sol biyikke kóterile aldy.

«Jaraly sezimnen» keyin «Júldyzdar otbasy» jurnaly Aytosha turaly maqala jariyalap, onyng ónerine qúrmet bildirdi. Sonday-aq olimpiada chempiony Baqtiyar Artaevtan kinodaghy sýiikti keyipkeri turaly súraghanda - «Meruert Qasymbek» dep jauap bergen. Sony estigende mening janaryma quanysh jasy ýiirildi. Búl - Aytoshanyng kórermender tarapynan moyyndala bastauy edi. Jaraydy keyipkerler turaly әngimege taghy da oralarmyz.

Sonymen «Jaraly sezimdi» týsirip bittik. Kino tórt-bes ay jýrdi. Almatydaghy «Qazaqstan» kinoteatrynda kórsetildi. Qansha uaqyt kórsetilse sonsha uaqyt adam ýzilgen joq. Ol kezde meni eshkim tanymaydy. Kýnde teatrdyng bir búryshyna baryp otyramyn. Kinoma biylet izdep sabylghan adamdardy kórgende kózime jas tyghylady. Sirә, sol kezde menen baqytty adam bolmaghan shyghar. Qansha uaqyt ón boyymda arpalysqan ýmit pen kýdikting jaqsylyqqa úlasqan kezi edi búl. Etken enbek, tógilgen terding aqtaluy edi búl. Ózime, әielime bergen sertting oryndaluy edi búl. «Qazaq kino týsire almaydy» degen sózding teriske shyghuy edi búl. «Kinogha eshkim barmaydy» degen «Qazaqfilim» rejisserleri men ózge kinogerler qalyptastyrghan týsinikting tas-talqan bolyp kýireui edi búl. Nesin aitasyn, baqyttan basym ainaldy. Mening kinomdy kelip kórmegen kino mamany qalmady. Kórdi. Zal tolyp otyr. Kýnde solay. Ótirikteri shyghyp, ózderining mýmkindik dengeyi mәlim bolyp qalghan son, olar meni ayasyn ba. Baspasózde «Jaraly sezimdi» talqandaugha kóshti. Olardyng da oibaylaytyn jóni bar. Óitkeni olardyng qyruar qarjy júmsap týsirgen kinolaryna eshkim barmaydy da, mening olardyng jýrgizushilerine de tóleuge jetpeytin nebәri 30 myng AQSh dollary kóleminde qarjy ketken kinomnan adam ýzilmeydi. Sudyng da súrauy bar. Al qyruar qarjy súranysy tym qatal. Sondyqtan olar mening kinomdy týkke alghysyz etuge jandaryn saldy. Oghan eshtenening bayybyn bilmese de jurnalister jabyldy. Bәri jabylyp, meni óshirip tastaugha tyrysty.

Osy ótirik bireuge jany ashy qalatyndardy kórsem jynym qúrysyp qalady. Nesine ótirik kólgirsiydi eken. Mәselen men «Mening de atym Qoja» filimin týsirdim. Sol-aq eken búrynghy Qojagha jany ashyghyshtar qaptap ketti. «Men sol әrtisti jaqsy kóremin» deytinder shyqty. Shynymdy aitsam, solay degen adamdardy itting etinen de jek kóremin. Sebebi - ótirik. Beti býlk etpey ótirik aitady. Eger shynymen-aq jaqsy kórse 20 jyldan beri ekrannan kórinbey ketken «sýiikti әrtisin» izder edi. Onyng úzaq jyldar boyy jataqhanagha baylanghan taghdyryna alandar edi. Eng bolmasa gazetterge habarlasyp, «Osynday әrtis turaly bir maghlúmat bersenizder eken» dep súrauyna bolady. Onyng biri joq. «Jaqsy kóremin» deydi. Qúdayshylyghyn aitsaq, Qoja - Núrlandy kórermender aldyna qaytadan alyp kelgen men. Oghan ózgeler odan keyin baryp nazar audara bastady. Qazir arakidik teledidardan kórinip qalyp jýrse, sonyng bәri onyng esimin mening júrt qaperine qayta saluyma baylanysty ekendigin joqqa shygharugha bolmaydy. Al kino tarihynda tap solay úmyt bolghan esimder az emes. Bәlkim olardy da bireuler mening jynymdy qúrystyryp, «jaqsy kóremin» deytin shyghar. <!--pagebreak-->

Jә, әngimeme qayta oiysayyn. Sonymen «Jaraly sezimge» qarsy shabuyl bastaldy da ketti. Birde T.Jýrgenov atyndaghy óner akademiyasynda menimen kezdesu boldy. Studentter maghan «Bizdi sizge qarsy aidap salyp jatyr, keliniz» dep maghan aldyn ala habar bergen. Bardym. Kezdesu shynynda da maghan qarsy úiymdastyrylghan eken. Áytse de mening kinomnan eshkim bәlendey kinәrat taba qoyghan joq. Aytatyndary «Kinogha qatysy joq adamnyng búl salada nesi bar...» degenge sayady. Roza degen bir múghalim apay «Kinonyng sonyndaghy kóriniste basty keyipkering nege qyzyl plash kiygen?» dep tiyisti. Bireuler mening topas ekenimdi әigileuge tyrysyp baqty. Bir-eki student meni shyryldap qorghady. Olargha ózgeler qosyla bastady. Ne kerek, auditoriya ekige jarylyp aitysyp ketti. Men de shama-sharqymsha qorghanyp baqtym. Qorghanghanda «Men eshkimge salmaq salmay, óz qarjymmen kino týsirdim. Ol kinony júrtshylyq qyzygha kóredi. Sonda maghan qanday kinә artasyndar. Senderding qoldaryndy kim baylap otyr. Menikinen de jaqsy kino týsire bermeysinder me» dedim. Jalpy mening kinogha keluimdi jaqtyrmaushylar meni búrynghydan da beter jigerlendire týsti. «Kajdyy otkaz priblijaet menya k seli» degen naqyl sóz bar ghoy. Sol aitpaqshy, men neghúrlym synalghan sayyn soghúrlym shyndala týstim. «Almaty aqshamy» gazetine súhbat berip, «3-4 jylda 5-6 kino týsiremin. Sosyn әlemdik dengeyde kino týsiruge auysamyn» dedim. Olar «Myna Raqyshev jyndanghan. Ózi әli deni dúrys bir kino týsirgen joq. Sóite túra әlemdik dengeyde kino týsiremin deydi» deui mýmkin. Kәsipke baulityn oqulyqtarda búl túrghyda «Seni artqa tartqan sayyn sen algha jyljy ber» - deydi. Men de solay jasadym.

Kino týsiru barysynda әr maman mynanday ýsh baghytty nazarda ústauy kerek. Ol - iydeologiya, óner, kommersiya. Býgin jahandanu zamanynda ústanatyn eng basty temirqazyq - iydeologiya bolu kerek. Kino halyqtyng ruhyn kóteruge qyzmet etui tiyis. Gәp shyqqan shyghynda ne bolmasa onyng qaytarymynda emes. Basty mәsele ol kino halyqqa ne berdi degen túrghyda saralanghan jón. Mәselen, «Qyz Jibek» kinosyn shyqqan shyghyn arqyly tarazylaugha bola ma?! Ol bizding aqshamen ólshenbeytin ruhymyzdy kóterdi. Últtyq qúndylyqtarymyzdy qasterleuge ýiretti. Ol bizdi qazaq etti. Mine, kinonyng qúdireti. IYdeologiyany auyzgha alghanda ýkimet osy jayttardy eskerui qajet. Birinshi taqyryp tandasyn. Sosyn onyng maqsaty aiqyndalsyn. Mәselen qoghamda qordalanyp qalghan, memlekettik manyzy bar 10 sala boyynsha kino týsiru maqsat etilse, sol әr baghyt boyynsha bayqau jariyalanuy tiyis. Ony «Qazaqfilim» óz moynyna alsyn. Orystarda «Odnu bolishuy problemu deliyte na neskoliko malenikiyh, togda eto problema samo soboy reshitsya» degen naqyl sóz bar. Sonda, mәselen, ýkimet bekitken, soghan oray «Qazaqfilim» bayqau jariyalaghan jauyngerler turaly filimge 100 ssenariy týsui mýmkin. Mine, solardyng ishinde 3 ssenariy qabat algha shyghyp túr delik. Ýsheuine de aqsha tólensin. Tandaudy kórkemdik kenes sheshsin. Biraq osy jerde bәri bytysyp ketedi. Aqsha jýrgen jer belgili ghoy...

Klukfor degen әlemdik dengeyde moyyndalghan myqty rejisser bolghan. Sol kisi rejisserlyq kәsip turaly bylay degen eken: «Rejisser bolu ýshin aqyl, intuisiya, qiyal kerek». Men oghan óz tarapymnan úiymdastyrushylyq qabilet bolu kerek degendi qosar edim.

Al bizding rejisserler ózderin Qúday sezinedi. Ózgeler onyng Qúday ekendigine senedi. Akter bitken soghan tәueldi. «Otyr» dese otyrady, «túr» dese túrady. Rejisserding bәri - keudesin kerip, isinip qalghan bireuler. Shetelge barady da laureat bolyp jatady. «Búl qalay ózi?» dep men sony zerttep kórdim. Mәselen «Podarok Stalinu» deytin kino bir jerge baryp laureat atanyp, sonda oinap birinshi oryn alghan akter 3 myng dollar syiaqy alypty. Sony da sóz dep, qúday-au bizding «Shәken júldyzdarynyn» ózine 10 myng dollar beredi ghoy. Qazaqty qorlaghan «Kelin» de, «Qyzghaldaq» ta laureat. Týkirdim onday laureattyqqa. «Tulipandy» týsirgen Galskovoy deytin rejisser «Biz Fransiyadaghy Kan festivaline qatysyp, «Erekshe kózqaras degen nominasiyany jenip aldyq» deydi. Aty da, zaty da joq әiteuir qatysqandary ýshin berile salghan birdene ghoy. Sheteldikter onday kinolar arqyly masayray bastaghan óz jastaryn tәubege shaqyrady. «Myna kinodaghy qazaq deytin elge qarandarshy. Mynau kompiuter men kosmos zamanynda bir-birining biytin syghyp, qanyn jalap otyr» dep kýledi. Al әlgidey kino týsirgishter qazaq jabayylyghyn nasihattaghany ýshin eshkim atyn estimegen qaydaghy bir jýldesymaqtargha qol jetkizgendikterine masayrap, tóbemizde oinaydy.

ÓTKEN KÝN BELESTERI

- Ereke, sonymen «jalghyz ózi mynmen alysyp» kino týsirip jýrgen Erkin Raqyshevti birshama bildik. Biraq sol Raqyshev ayaghy salbyrap kókten týse salghan joq qoy. Sizding opponentteriniz aityp jýrgendey «Ol ózi qaydan shyqqan bәle? Qayda oqyghan? Ústazdary kim? Búghan deyin qanday kәsippen ainalysqan?» Álde, siz óziniz aitqanday kez-kelgen mamandyqty jarty jylda ýirenip jýre beresiz be? Kelesi әngimeni osy tónirekte órbitsek. Onyng ýstine sizding Ardaq Ámirqúlov degen әriptesiniz bir súhbatynda óziniz turaly bylay depti: «Kinogha ýsh qaynasa sorpasy qosylmaytyn, búryn aspaz bolghan shymkenttik bireu qarapayym kamerany alghan da kino týsire salghan». Búghan ne deysiz? Shynymen-aq, eger qolynyzda zamanauy ozyq tehnologiya bolghanda siz týsirgen kino búdan da jaqsy shyghar ma edi?

Erkin Raqyshev: - Ángimemdi songhy saualmen úshtastyra sabaqtayyn. Ras, eger mening qolymda ozyq tehnologiya bolghanda kinonyng sapasy búdan góri joghary dengeyde bolar edi. Bary sol. Jalang qúr tehnologiyanyng ózi kinony keremet etip jiberedi degen oy dalbasa. Kinony tehnika emes adam jasaydy. Tehnika adamgha qyzmet etedi. Kino - sony týsirushi adam mýmkindigining ólshemi. Ár adam óz boyynan joghary sekire almaytyny siyaqty, qarym dengeyi qanday bolsa, kinosy da sonday bolyp shaghady.

Ardaq aghamyz «Qosh bol, Gýlsary» degen kino týsirgen. Óz basym kórgen joqpyn. Siz de kórmegen tәrizdisiz. Ózgelerding de sol kinony auyzgha alyp jatqandaryn estigenim joq. Demek, kórmegen. Bәlkim, ol kisi kinosyn joghary tehnologiyamen týsirgen shyghar. Biraq eshkim kórmegen. Yaghny kinosy nashar. Maghan dese Amerikagha aparyp týsirsin, odan ol kino jaqsy bolyp ketpeydi.

Jә, ol turaly keyindeu taghy da toqtalarmyz. Endi sizding saualynyzgha oray ózime oiysayyn. Sonymen men ózimning bolashaqta qanday mamandyq iyesi bolatynymdy mektep qabyrghasynda jýrgen kezimde de, ony bitirgen song da kópke deyin bile alghanym joq. Solay әri-sәri bolyp jýrgenimde maghan Deyli Karnegiyding «Kak priobretati druzey y okazyvati vliyanie na ludey?» degen kitaby qatty әser etti. Sodan keyin-aq ómirimdi osy kitap tәlimine oray qúrugha daghdylandym. Men búl kitapty 1983 jyly Almatynyng shetki jaghyndaghy, qazirgi «Aqsay» móltek audany manynda ornalasqan jayma bazardan on somgha satyp alghanmyn. 10 som ol kezde kóp aqsha. «Kitapty» mashinkagha basylghan, týptelmegen qalpynda satyp aldym. Men ol kezde eki jyl әsker qatarynda bolyp, odan 2 jyl Mәskeudi adaqtap kelgenmin. Ol turaly sәl keyindeu retine qaray aita jatarmyn.

Sonymen әlgi kitapty oqyp shyqtym. Oqyp shyqtym da sol kitap tәlimi boyynsha kitabymdy men de 100 dana etip mashinkagha bastyrdym da on somnan satyp jiberdim. Sóitip men búl kitaptan alghan bilimimning paydasyn kóre bastadym. Ol kitap - qalay ómir sýrudi, qiyndyqtan qalay shyghudy, qalay aqsha jasaudy ýiretedi. Basqa da tәlimdik jaghy jetip jatyr. Men kórkem shygharmadan góri tanymdyq dýniyelerdi oqugha qúshtar boldym. Maghan erekshe әser etken taghy eki kitap boldy. Olar: «Kak stati predprimchivym y bogatym?» degen jәne «Velichayshie torgovsy mira» deytin kitap. Osy kitaptar mening azamat retinde qalyptasuyma qatty әser etti. Osy kitaptardan ýirengenderimdi men naqyl sóz retinde aityp jýremin. Búl kitaptar - mening kezinde otyrghyzghan jemis aghashtarym. Almany jeu ýshin aldymen onyng kóshetin otyrghyzasyn. Sosyn 4-5 jyl baptap kýtesin. Ol sodan keyin baryp jemisin bere bastaydy. Qazir men ekken aghashtarymnyng jemisin terip jýrgen adammyn. Ony týsinbeytinder, shynynda da týsinbeydi, «búl qaydan shyqqan» dep dauryghyp jýr. Kóp adam búl kitaptardy oqymaghan. Tipti onday kitaptardyng bar ekendiginen de habary joq. Mening biluimshe, ol kitaptar әli kýnge sheyin qazaqsha basylmaghan.

Bәrimiz óz últymyzdyng patriottarymyz ghoy. Qazaq tilining qoldanys ayasynyng keneyip, órisining úlghangyna bәrimiz mýddelimiz. Biraq, sonymen qatar orys tilining de qajettiligin joqqa shygharugha bolmaydy. Men әlgi kitaptardy orys tili arqyly oqyp, tanystym. Ózindik týsinik dengeyimning qalyptasuyna orys tilining de әseri bolghandyghyn men joqqa shygharmaymyn. Sondyqtan, men búl túrghyda jalang úranshylardy qolday bermeymin.

Ózim Ontýstik Qazaqstan oblysynyng Týlkibas stansasynda tuyp óstim. Sol jerdegi qazaq mektebin bitirdik. Ákem mektepte oqu isining mengerushisi boldy. Múghalimning balasy bolghan song jaqsy oqugha tura keldi. Ol kezde týsinik solay bolatyn. 1978 jyly mektepti bitirgen son, basqa balalar siyaqty ózim týk sezbeytin matematikasy joq oqudyng biri QazGU-ding filologiya fakulitetine esh maqsatsyz qújat tapsyrdym. Konkurstan qúlap elge oraldym. Bir jyl әr nәrsening basyn shalyp kelesi jyly әskerge shaqyryldym. Sonau BAM-nan (Baykal-Amur magistraliinen) bir-aq shyqtym. Ol kez BAM-nyng sharyqtap túrghan kezi. Esinizde me, sonday әn de bar edi ghoy. Áskerde mening jolym boldy. Óitip-býitip jýrip naryadchikke qol jetkizdim. Qolymda jauyngerlerge ailyq jazatyn biylik bar. Shymkentshilep jýrip ol jerden de aqsha taptym. Áskerde jýrgende alghash karate turaly estidim. Ol kezde karateni eshkim bilmeydi. Súrastyryp kórsem karate ýiretetin jer tek Mәskeude ghana bar eken. Ansarym sol kýnnen bastap Mәskeuge barugha audy da túrdy. Áskerden kelgen song ýidegilerge «Mәskeuge ketemin» dedim. Olar «Oqugha týsireyik» dedi. Kónbedim. Aqyry Mәskeuge attandym. «Pusti pokiynet menya vse, toliko ne mujestvo» degen qanatty sóz bar. Batyrlyq tua bitedi jәne oghan adam ózin-ózi tәrbiyelep jete alady degen oy meni Mәskeuge jeteledi.

Búl 1981 jyl bolatyn. Men barghan kezde karate seksiyalary qyspaqqa týsip, jappay jabyla bastaghan eken. Birden karate federasiyasyna bardym. Mening talabymdy bayqaghan song olar meni SSK-gha jiberdi. SSK-daghylar federasiyanyng ózi jiberip otyrghan song birden qabyldady. Óz esebim boyynsha ol jerde karateni 5 jyl ýirenemin dep oilaghanmyn. Biraq karateni eki jyl ýirenumen shekteldim. Sebebi, oqys qúlap ayaghymdy syndyryp aldym. Ózim bir jaghy janbaghys ýshin jihaz jasaytyn uchiliyshege týskenmin. Uchiliyshe rahat. Oqyghanym ýshin 100 som aqsha tóleydi, әri jataqhanasy bar. Jalpy Mәskeude jaghdayym jaman bolghan joq. Sauda-sattyqty da sonda jýrip ýirendim.

Sonyng әseri bolar elge kelgen song «Sovetskie torgovli» degen tehnikumgha 1000 som para berip jýrip oqugha týstim. Ol kezde para bermeseng qay oqudyng da manynan jýre almaysyn. Týsken fakulitetim - «Tehnologiya po prigotovleniy pishiy». Ardaq Ámirqúlov agham aitpaqshy mening «aspazshy» atanuymnyng syry osynda jatyr. Biraq eki jarym jyldyq sol oqudy men bar-joghy bir-aq jyl oqydym. Shynymdy aitsam, oqu mýlde tartpady. Áyteuir, «saudada aqsha bar» dep baryp qalghanmyn ghoy. Sóitsem ylghy «Kartopty qalay quyrady, qansha may kerek...» degen siyaqty birdeneler. Sabaqqa barudy siyrettim. Praktikagha barmay, diyrektormen kelisip ketip qaldym. Sodan qazan aiynda oqugha barsam, qyzdar «Sizdi oqudan shygharyp jiberdi» deydi. Búryn da talay shygharghan. Sonyng biri shyghar dep diyrektorgha barmaq boldym. Sóitsem diyrektordy da ornynan alypty. «Endeshe oqularyndy jinap alyndar» dedim de sol qalpy tehnikumgha at izin salmay kettim. Qújattarym da әli kýnge deyin sol jerde jatyr.

Kýn kóru ýshin Mәskeude ýirengen sauda-sattyghyma qayta kóshtim. Eptep karate ýiretemin. Odan da azyn-aulaq qarjy týsedi. Ol kezde karate biletinder sanauly. Qazir ghoy ekining biri karatist. Qaytadan basqa oqugha týsuge qúlqym bola qoyghan joq. Onyng ýstine jogharyda aitqan kitaptarmen tanysyp ta alghanmyn. Baghyt-baghdarym aiqyndala týsken. Bir kýni jamaghayyn agham «Novosibirskige baryp alma satyp qaytayyq» dep úsynys jasady. «Eshtene jasamaysyn. Qasyma serik bolsang boldy» degen song shu dep sol jaqqa attanyp kettik. Saudamyz sәtti boldy. Qaytarda poyyzgha otyrdyq. Agham jolshybay bireulermen karta oinady. Men kartadan qúq etpeymin. Múghalimning balasy bolghan song onday adamdy búzatyn «oyyndardan boyymyzdy aulaqtau» salyp óskenbiz. Agham jarty saghattyng o jaq, bú jaghynda barlyq aqshasynan qaghyldy. Poyyzdan kók tiynsyz týstik. Sol jerde men óz-ózime «Ataqty kartojnik bolyp, bar aqshany qaytaryp alamyn» dep uәde berdim.

Sodan karta ýiretetin adamdy izdey bastadym. Aqyry Serik degen ataqty kartojnikke jolyqtym. Álgining kez kelgen kartany syrtynan tany beretin óneri bar eken. Shynymen solay ekendigine kóz jetkizu ýshin Serikpen bәstese kettim. Bәsimizding sonynda men kósheden jana karta satyp әkeletin boldym da Serik sony mening kóz aldymda teris jaghynan qaysysynyng qanday karta ekendigin aitatyn boldy. Men jenilsem oghan 4 djinsy әperetin boldym. Djinsiyding baghasy ol kezde kýiip túr. Ony da tapqandar kiyedi. Ne kerek, kartany alyp keldim. Serik sózge kelmesten әr kartany teris jaghynan atyn atap tastay bastady. Bir de bir ret qatelesken joq. Bәsten útylghanyma emes, izdegen adamdy tapqanyma qatty quandym. Serikke «Bilgeninning bәrin maghan ýiret» dep jata kep jabystym. Ol әuelgide 1000 somgha ýiretetin bolyp kelisti de keyin tegin ýiretetin boldy. Qansha degenmen karta jýrgen jerde janjal qatar jýredi. Al mening el ortasynda karatist atym bar, sirә sony da eskerip, «Múnyng da bir paydasy tiyer» dep oilasa kerek. Ýirete bastady. Ýirendim. Ýirengenim sonsha eger әr kartany ong jaghynan qarap otyryp qaysysynyng qanday karta ekendigin 15 sekundta aityp shyqsam, sony kartanyng syrtyna qarap otyryp odan da tez aitatyn boldym. Basqa da qúityrqylardy mengerdim. Ózimning Mәskeude jýrgen kezimnen fokus jasaumen әuestigim bar edi, ol «ónerdi» de kartamen úshtastyrdym. Ne kerek naghyz besaspaptyng ózi bolyp shygha keldim.

Karta biledi-au degenderding bәrimen kezdestim. Eshqashan útylghan emespin. Qalay útylasyn. Kimning qolynda ne otyrghanyn bilip otyrasyn. Oinap otyrghan kartany basqa kartagha auystyryp jiberu degen siyaqty qúityrqylar taghy bar. Eki adammen birlesip oinaudyng qyzyghy óz aldyna. Ol kezde qoldanatyn belgilerdi eshkim angharmay qalady. On sausaqtyng bәri sóilep otyrady ghoy. Mening jolymnyng ongharyla bastaghany sonsha alys-jaqyn manayda menimen tenesetin eshkim qalmady. Sosyn aqshaly jer ghoy dep Kavkazgha jol tarttym. Kabardiyn-Balkarda, Groznyida boldym. Kindigi qazaq jerinde kesilgen sheshender meni alaqanyna salyp alyp jýrdi. Onyng ýstine olar fokus-mokus, karate degenge bir iyghyn berip túratyn halyq. Al mening búl orayda «ónerim» jetkilikti. Ol kezde araqty da tartynbay ishemin. Qorqynysh degen atymen joq. Áyteuir sheshenderge únap baqtym. Olar meni aituly bir kartojnikpen kezdesuge dayyndady. Bayqauymsha ol oiynda 100 myng som degening әnsheyin-aq aqsha bolyp qalatyn siyaqty. Aqshadan tartynayyn dep otyrghan sheshender joq. «Bәrin tabamyz. Útsang boldy» deydi. Ózderi mening útatynyma bek senimdi.

Men oigha kettim. «Sonshama aqshany sapyryp jýrgen tegin adam emes qoy» degen oy maghan da keldi-au әiteuir. Bolmasa әlgimen kezdesuge kәdimgidey-aq bel baylap qoyghanmyn. Men ózim tez sheshim qabyldaugha daghdylanghan adammyn. Janaghy oy qalay keldi, birden eshkimmen qoshtaspastan poyyzgha mindim de elge tayyp túrdym.

Auylgha kelgennen keyin de kartadan qol ýzgenim joq. Tura eki jyl oinadym. 1985 jyly kartamen qoshtastym. «Múnyng týbi jaqsylyqqa aparmaydy. Adal kәsipke kósheyin» dedim de kartany tastadym. Sodan qaytyp qolyma alghan emespin. Qarjydan qansha qinalsam da, eger qolyma karta ústasam bes-aq minutta aqshanyng basyn qúrap alatynymdy bilsem de kartagha qaytadan jolaghanym joq. Men ózi bir mekemege baylanyp júmys jasap kórgen emespin. Áli kýnge deyin enbek kitapsham da joq.

Men bәrin aqsha sheshetinin erterek týsinip qoyghan adammyn. Oqudy jalghastyrghym kelmegeni de sondyqtan shyghar. Áyteuir biraz uaqyt sauda-sattyqtyng sonynda jýrdim. Ciriyagha da jolym týsti. Onyng ýstine biz әspettegen qúndylyqtar joghalyp, naryqtyng zamany bastalyp ketti ghoy. Men de «júrt qatarly kafe ashyp alayyn» dep, temirjol vokzalyn jaghaladym. Ol kezde Almatygha qarasty temirjol qojayynyn NOT dep ataytyn. Sonyng bastyghy Ágmentaev degenge adam salyp, vokzaldan kafe ashatyn oryn súray bastadym. Qansha adam salsam da, Ágmentaev kóner emes. Men ózi eregis dese janyp ketetin adammyn. «Boldy. Endi vokzaldan bir emes, eki kafe ashamyn» dep sheshtim. Ágmentaevqa salghan adamdarymnyng sany altaugha jetti. Ol da miz baghyp kóner emes. Sonymen oilana kele sonau jogharyda otyrghan bir dókeyding auylda aspaz bolyp jýrgen qaryndasyn tauyp aldym. Aylyghyn súrasam, mardymsyz eken. «Eger sen aghana jolyghyp, vokzaldan kafe ashugha rúqsat alyp bersen, men saghan qazirgi alyp jýrgen aqshannan 10 ese artyq tóleymin», - dedim. Ol kelisti. Aghasyna jolyqty. Sodan keyin-aq Ágmentaevtyng kabiynetin teuip ashtyq qoy. Aytqanday eki kafeni birden ashtyq. Júmys ta jýre bastady. Týsetin qarjy da kóbeydi. Osy kezde qarny toya bastaghan әlgi dókeyding qaryndasy eki kafeni menen tartyp almaq boldy. Sirә, ony sol manaydaghy adamdar maghan aidap salsa kerek. Men ózi eregisting adamymyn dep jogharyda aittym ghoy. Dereu iske kiristim. Bir tanysymdy «Karavan» gazetining tilshisi etip taghayyndadym. Ol kezde «Karavannyn» qany jerge tambay túrghan kez. Álgi býlik shygharushylargha bardym da, «bәrindi qúrtamyn» dedim bәleqor әielge. Solardyng kóz aldynda ózim dayyndap qoyghan «Karavannyn» tilshisine telefon shalyp, «Sizderge sensasiyalyq material beremin. Pәlenshening qaryndasy aghasynyng kómegimen mening kafemdi tartyp alyp jatyr. Tez kelinizder», dedim. Bәri tym-tyraqay jan-jaqqa qashty. Biraq ol kafening de odan keyin mәnisi qasha bastady. Aqyry jabylyp tyndy.

Aqsha qalay kelse, solay ketti. Kýnine 100 dollar tauyp jýrgen basym tiyn sanap qaldym. Tipti mashina da satyp ala almadym. Taghy da әr nәrsening basyn bir shalyp jýrdim. «Karavan» gazetin de sattym. Gazet satyp jýrip «Men ózim nege gazet shygharmaymyn?» degen oy sap ete qaldy. Sodan oilana kele, «s denigamy duraky projivut...» degen naqyl sózdi basshylyqqa aldym da, bir tiynsyz-aq gazet shygharugha kirisip kettim. «Aspazshylyq» mamandyghymnyng paydasy osy kezde bir tiydi-au. Bayqasam, mamandandyrylghan tamaq jayly birde bir gazet joq eken.

«Produkty pitaniya» degen gazet ashpaqshy boldym. Aqyry ashtym. Qújattaryn da rettedim. Bir bólmeni jalgha alyp, júmysty bastap kettim. Bastaghanda qaltamda kók tiyn aqsha joq. Jalgha alghan bólme aqysyn da keyin beremin dep keliskenmin. Ol kezde kenshilik edi ghoy. Sonymen oilana kele, bazargha bardym da 100 tengege 100 qaghaz satyp aldym. Soghan «Produkty pitaniya» gazetine jarnama berinizder» degen ynghayda habarlandyrular jazyp, jarnama agenttikterine tarattym. Ol kezde jarnama tapqan әr agentke jalpy tabystyng 10-15 payyzy beriletin. Men «70 payyz beremin» dedim. Sol-aq eken jarnamashylar qaptay bastady. Eki aidan keyin ofisting jalgha alghan aqysyn tóledim. 2 kompiuter, bir-eki qyzmetker aldym. Kәdimgidey redaktor bolyp shygha keldim. Gazetti eki aptada bir ret shygharyp, tegin taratyp otyrdym. Ýsh aidan keyin 10 myng dollargha satyp jiberdim. Gazet shygharudyng qyr-syryn mengergen song aghylshyn tilinde «Investor» degen jurnal shyghardym. AQSh elshiligimen baylanysyp, jurnalymdy Amerikada tarattym. Mening osy jurnalistik jolym meni kinogha alyp keldi. Ssenariy jazugha ýiretti. Meni qalyptastyrdy.

DÁSTÝR JÁNE DIN

- Ereke, endi dinge oiysayyq. Dindi tilge tiyek etuime sizding «Qajylyq» atty derekti filiminiz sebep boldy. Siz, mening biluimshe, dinge beytarap kózqarastaghy adamsyz. Dindarlar bas qosqan jerlerden de sizdi kezdestirgen emespin. Soghan qaramastan arnayy Mekkege baryp qajylyq turaly filim týsirip qaytasyz. Áueli sonyng sebebin bilsek. Soghan ýndes kelesi saual, siz eger din taqyrybynda kino týsire qalsanyz ony qanday baghytta jaryqqa alyp shyqqan bolar ediniz?

Erkin Raqyshev: - Bizding kinostudiyanyng ózi, eng birinshiden tәrbiyelik mәndi tu etip ústanu maqsatynda qúrylghan. Tәrbiyening auqymy keng ghoy. Oghan til de, dil de, din de, dәstýr de kiredi. Elge, jerge, Otangha degen patriottyq kózqaras óz aldyna. Últtyq mәdeniyet degen taghy bar. Bayybyna barsaq sonyng bәri dinnen bastau alady. Býgingi jahandanudyng adamy qasiyetterden shygharatyn jattanghan túrpayy kýshterine qarsy qoyatyn jalghyz qaruymyz - imandylyq, yaghny din. Mәn berseniz týrik liyseyinde oqityn oqushy men qalyptasqan kenestik jýie mektebinde oqityn oqushylardyng aiyrmashylyghy kózge birden úryp túrady. Liyseyde oqityndardyng betinen imany tógilip túrady. Ýlkenge, múghalimderine degen qúrmetteri de erekshe. Sonyng bәri dinning arqasy ghoy. Olarda ózge sabaqtarmen qatar diny әdep te qabat jýredi. Mine, osy jәitti eskere kele imandylyq tәrbiyesin kinoma synalap engizip jiberu jaghyn oilastyra bastadym. Qazir iydeologiya joq. Júrttyng bәri bet-betimen ketken kez ghoy. Múnday jaghday Amerikada da bolghan. Olar jastardy kino arqyly tәrbiyeleuge basymdyq bergen. Búl túrghyda әr kinostudiyalargha tapsyrmalar bergen. Olar kinolary barysynda memlekettik rәmizderdi nasihattaghan. Jastar boyyna patriottyq ruhty ege alghan. Nәtiyjesinde býgingi dengeyge kóterildi. Taqyrypty iygeru maqsatynda diny kitaptarmen tanysa bastaghanmyn. Men Qaghbadaghy qara tasty kókte qalyqtap túr dep oilaytynmyn. Sóitsem ol qaghbagha bekitilip qoyylghan eken. Tang qaldym. Sol kezde «men siyaqty jansaq oilap jýrgender az emes qoy» degen oy sap ete qaldy. Sodan keyin-aq qajylyq turaly kino týsirudi qolgha ala bastadym. Onyng ýstine qajylyq turaly naqtyly maghlúmat ta tapshy ghoy. Bәrinen búryn myng ret estigennen bir ret kórgenge ne jetsin. Al ony kórsetetin eshkim joq. Ras, qajylyq turaly jalpylama birdenkeler bar. Onyng ózi de jarnamalyq sipatta. Ne kerek, qajylyq turaly kino týsiremin dep sheshtim ghoy. «Dayyndalyndar» dep kómekshilerime tapsyrma berdim. Qajylyqqa aparatyn firmalarmen tanystym. Diny sauatymdy jetildirdim. Namazgha jyghyldym. Qashanghyday qarjy mәselesi aldymyzdan shyqty. Alaqan jayghanday bolyp jýrip ony da jinadyq. Bir myn, eki myng dollargha deyin kómek kórsetken jigitter boldy. Negizgi aqsha tura ketetin kýni qolymyzgha tiydi. El auzynda jýrgen key biznesmenderding shәy púldyq qana tiyn-teben bergenderi de boldy. Azsynghan joqpyz. Aldyq. Qarjylyq firma da qol úshyn berdi. Bәrine de Alla riza bolsyn.

Sonymen Saud Arabiyasy jerine taban tiredik. Qúmyrsqanyng iyleuindey qújynaghan halyq. Bizde damyl joq. Júmysqa kiristik. Alayda biz kózdep barghan qasiyetti jerlerding bәrining esigi jabyq. Týsiruge rúqsat joq. Sodan jaghalap jýrip tiyisti mekemege de jettim-au. Mekeme basshysy Payghambarymyzdyng (s.gh.s) úrpaghy eken. Ózinen súhbat alyp, kinogha kirgizip jiberdim. Oghan mәn-jәidi týsindirdim. Týsindirgende, tilmәsh arqyly sóilesip jatyrmyz ghoy. Bylay dedim: «Bizde qazir dinning qiiy ketip túr. Ózge din missionerleri jastarymyzdy óz dinderine tartuda. Qazir ózge dinderge ótip ketkenderdi keri qaytaru múng bolyp túr. Men soghan qarsy óz dinimizding qúndylyqtaryn kórseteyin desem sender qarsy bolyp otyrsyndar. Bәlkim sender búghan bizding jaghdayymyzdy týsinbegendikten baryp otyrghan shygharsyndar» dedim. Olar mening jan shyrylymdy týsindi. Týsingen song rúqsatyn berdi. Bәrin týsindim. Anda baramyz, múnda baramyz. Qaltanyng týbi kórine bastady. Payghambarymyz jaulardan qashyp tyghylghan Sәuir tauyndaghy ýngirdi týsirip jýrmiz. Ózimshe qiyalgha erik berdim. «Payghambarymyz (s.gh.s) búl ýngirge myna jaqtan kóterildi degenning ózinde, jýrgen jerlerin tap basyp mólsherley almaysyn. Al ol kisining myna ýngirding ishinde jatqany aqiqat. Tura myna jer-au dep bir jerdi mólsherlep aldym da sol jerge shalqamnan týsip jattym. «Payghambarymyzdyng (s.gh.s) shapaghaty tiyip qalar» dep te oilap qoyamyn. Sol-aq eken bir jigit «Siz «Jaraly sezimdi» týsirdiniz ghoy. Biz ol kinony otbasymyzben kórdik. Mynau sizge degen alghysymnyng belgisi bolsyn» dep qolyma aqsha qystyrdy. «Qansha?» dedim tap sony kýtip jatqanday. «300 dollar» deydi. Tanystyq. Esimi Anarbay eken. Ózimizding Jetisaydyng jigiti. Kinogha týsirip aldym.

Men Qúdaygha senemin. «Qúdaygha senbeymin» deytinderding bar ekenine senbeymin. Ótirik aitady. Jany qysylghan kezde bәri de «O, Qúday, kómektese gór» dep oibaylap ketedi. Men Mekkege dinge moyynsúnghandyqtan bardym. Mening ómirimde maghan Mekkege barghannan da qatty әser etken mynanday bir oqigha boldy.

Ol kezde qyzym besinshi synypta oqityn. Tanertengisin júmysqa shyghyp bara jatqanda qyzym: «Papa, býgin mening tughan kýnim. Ýige tort almay kelme», - dedi erkelep. Birinshi synypta oqityn úlymdy mektebine jetkizip salayyn dep qasyma ertken boyy ýnsiz ýiden shyqtym. Dalada qylaulap qar jauyp túr eken. Tort alatyn qaltamda kók tiynnyng da joqtyghy ózime belgili. Kýndelikti jýrip jýrgen ýirenshikti jolymnan búrylyp, Sh.Qaldayaqov kóshesine týstim. Balamnyng mektebi jóndeuge uaqytsha jabylyp, sol kóshening boyyndaghy balabaqshada oqityn bolypty. Sharasyz, mýshkil halimdi aityp, myna qoghamdaghy әdiletsizdikterdi tizbelep óz-ózime múng shaghyp kelemin. Balam aitqandarymnyng birin týsinse birin týsinbeydi. «Ónsheng aramtamaqtar! Qazaqstannyng bar baylyghyn ózara bólip alghan» - deymin qaydaghy bireulerge kijinip. - «Olar bolsa 100 myng dollargha tughan kýnin toylaydy. Ýsh jýz myng dollargha syilyq alady. Milliondaghan dollardy әnshilerge shashady. Mening jýrisim mynau, 300 tengening tortyn ala almay», - deymin ghoy. - Senderge de bir zaual keler. Qashanghy tayrandaymyn deysinder. Týbi әdilettik jenedi», - deymin taghy da ózimdi ózim qayrap. Biraq únjyrgham týsip ketken. Balam qinalyp kele jatqanymdy sezetin siyaqty. Basy salbyrap ýndemeydi. - «Balam-ay, tortty qalay alsaq eken endi...» dep jol airyghyna kelgen balammen qoshtasamyn degende ekeumizding de kózimiz jartylay qar býrkey bastaghan aqshagha týsti. Kóterip aldym. 3000 myng tenge eken. Ol kezde myng tengening ózi qol kýidiredi. Mening qolymda sol myng tengelikting ýsheui qatar túr. Múny qalaysha Qúdaydyng qúdireti demessin. Eger basqa kóshege búrylsam, ne bolmasa shamaly keshiksem ol aqsha maghan búiyrmas edi. Bireu alady, ne betin qar jabady. Mening әngimemdi estip jany ashyghan bireu kómek qolyn sozdy deytin manayda eshkim joq. Óz basym múnyng Allanyng kómegi ekendigine imanday sendim. Sodan keyin-aq ózimdi Alla nazaryndaghy adammyn-au degen oigha keldim. Shynynda da Qúday mening jolymdy údayy ongharyp otyrady.

Jalpy din turaly kinoda negizgi faktor retinde islamnyng ruhany quatyn algha shygharudy maqsat etu oiymda bar. Búl túrghyda Bekbolat Tileuhan bauyrymyzdyng úsynysymen birshama júmystardy qolgha da aldym. Ol júmys nәtiyjesin aldaghy kýnderi kórip qalarsyzdar. Alla Taghala siz ben bizderdi sol kýnderde jýzdesuge nәsip etsin.

«Jalyn» jurnaly

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5435