Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 6467 0 pikir 20 Aqpan, 2011 saghat 08:09

Amantay Kәken. KSRO kezindegi qaqtyghystar

Kommunistik imperiyanyng otarshyldyq is-әreketin jong, moyyndamau maqsatynda úiymdastyrylghan ýlkendi-kishili kóterilister, narazylyq aksiyalary, tipti qantógiske úlasqan qaqtyghystar Kenester odaghynyng kóptegen aimaqtarynda talay ret bolghan.

Al, 1986 jylghy Jeltoqsan kóterilisi bolsa, búryn bәrimizding ortaq otanymyz bolghan keng baytaq kenes elining týkpir-týkpirinde kommunistik jýiege qarsy tútanyp, mazdap janghan ot-jalynnyng úshqyny, qazaq halqynyng tәuelsizdik jolyndaghy úzaq jylghy kýresining zandy jalghasy. Búl - tarihy shyndyq. Múny moyyndamau, onymen eseptespeu, joqqa shygharugha әreket jasau әdilettilikke jatpaydy. Tómendegi derekter sonyng aighaghy bolsa kerek.

Kommunistik imperiyanyng otarshyldyq is-әreketin jong, moyyndamau maqsatynda úiymdastyrylghan ýlkendi-kishili kóterilister, narazylyq aksiyalary, tipti qantógiske úlasqan qaqtyghystar Kenester odaghynyng kóptegen aimaqtarynda talay ret bolghan.

Al, 1986 jylghy Jeltoqsan kóterilisi bolsa, búryn bәrimizding ortaq otanymyz bolghan keng baytaq kenes elining týkpir-týkpirinde kommunistik jýiege qarsy tútanyp, mazdap janghan ot-jalynnyng úshqyny, qazaq halqynyng tәuelsizdik jolyndaghy úzaq jylghy kýresining zandy jalghasy. Búl - tarihy shyndyq. Múny moyyndamau, onymen eseptespeu, joqqa shygharugha әreket jasau әdilettilikke jatpaydy. Tómendegi derekter sonyng aighaghy bolsa kerek.

Tbilisiydegi tolqyn. Jeke adamgha tabynu jónindegi Hrushevting bayandamasynan keyin qolma-qol Gruziyada úly Stalin «halyq jauy» dep jariyalandy degen laqap tarady. Búghan kinәli esebinde atalghandar - Hrushev, Bulganin jәne Mikoyan. Sonymen birge Stalinning qazasy últtyq dәstýrge qarama-qayshy boluy sebepti kóp joqtala qoymaghany gruzinderding esinde myqtap saqtalghan. Kósem dýisenbi kýni jerlendi, búl da gruzindik әdet-ghúrypqa ýilespeytin jaghday. 1955 jyldyng nauyryz aiynda respublikada Stalindi joqtaugha arnalghan stihiyalyq týrde jinalghan biren-saran tobyrlar bas qosqan. Biylik búghan ol kezde pәlendey nazar audara qoymady. Al bir jyl ótken song birinshi hatshy Vasiliy Mjavanadze bastaghan partiya basshylyghy bolyp býkil Gruziya ashu shaqyrdy, zyghyrdany qaynady.

1956 jyldyng 4-nauryzynan bastap, yaghny Hrushev bayandamasynan keyin bir júma ótpey jatyp-aq gruzin jerinde tolqu bastaldy. Azdap qyzyp alghan bir stalinshi sýiikti kósem eskertkishining túghyryna shyghyp alyp bir shólmek sharapty asfalitqa úryp syndyrady da «Stalinning jaulary osy bótelke siyaqty qúryp ketsin!» dep aiqay salady. Eki kýn ótken song gruzin Ortalyq Komiyteti KOKP OK-ning jeke adamgha tabynu turaly qúpiya hatyn oqidy. Stalindi eske alu kezinde múnday qújatpen tanystyru asqan qorlyq dep eseptep, halyq kóshege shyghady. Eng aldymen studentter kóteriledi, al 7 nauryzda keshqúrym Tbilisiydegi qarsylyq aksiyasyna qatysushylardyng sany 70 myngha jetedi.

9 nauryzda narazylyq naghyz kóteriliske úlasty. Kóptegen mekemeler júmysyn toqtatty - bәri mitingige ketti. Hrushevti ornynan týsirip, ókimetti auystyru talap etildi. Studentter poshta men telegrafty basyp alugha kiristi. Sol kýni keshke Mәskeuden kelgen KOKP OK-ning hatshylary A. Aristov pen M. Suslov Zakavkaz әskery okrugining qolbasshysy general IY.Feduninskiyge kóterilisshilerge qarsy oq atudy búiyrdy. Týn ortasynda Tbilisiydegi baylanys ýiining janynda alghashqy qan tógildi. Qala ortasyndaghy Rustavely danghylynda ashu kernegen qalyng tobyr troleybustar men avtobustardan barrikada jasay bas-taydy. Soldattardy gespatovshylar, jauyzdar dep, olargha tas, shólmek laqtyryp, temir shybyqtarmen úra bastaydy. Kisi ólimi molaydy. Arpalys kezinde «orystardy úryndar!», «qangha -qan!» dep úrandatqanymen baqayshaghyna deyin qarulanghan әskerge pәlendey myqty qarsylyq kórsete almaydy. Múnday tolqular Gruziyanyng týkpir-týkpirine (Gori, Batumi, Suhumy t. t.) jayylyp, jýzdegen kóterilisshiler qaza tapty. Sosyn jappay qudalau, tútqyndau bastaldy.

Osy jantýrshigerlik oqighadan keyin gruzinder Odaqtan bólinip, tәuelsiz memleket ornatu qajettigin shyndap oilana bastaydy. Olardyng ishinde bolghan 17 jasar Zviad Gamsahurdiya keyin KSRO qúlaghan song Gruziyanyng alghashqy preziydenti bolghan edi.

Meshettik týrikter - bosqyndar. 1956 jyly meshettik týrikterge olardyng Otany - Gruziyadan basqa jerding bәrine kóship-qonugha rúqsat etildi. 1968 jylghy jarlyqta múnyng sebebi jer audarylghan ónirge «sinisip ketuine» baylanysty dep týsindirildi.

1961 jyldan bastap meshettikter qozghalysyn halyqty Otanyna qaytarumen ainalysatyn Uaqytsha úiymdastyru komiyteti basqardy. Komiytet zang men kenes ókimetine ózining qúrmetpen qaraytyndyghyn talay mәlimdese de onyng ýsh jetekshisi birneshe jylgha sottalyp, qamaugha alyndy.

1968 jyly meshettik týrikter eline oraludy talap etip, Tbilisiyde 7 myng adam qatysqan mitingi ótkizdi. Gruziya kompartiyasynyng basshysy V. Mjavanadze jylyna jýz týrik semiyasyn qabyldaymyz dedi. Biraq uәde oryndalmady.

«Qayta qúru» kezeninde olardyng jaghdayy tipti qiyndady. Sol jyldary Ózbekstanda jergilikti biylik meshettik týrikterding basyna әngir-tayaq ornatyp, aqyry olar bosqyngha ainalyp, qanghyryp ketti.

Qyrym tatarlarynyng qozghalysy. 1956 jyldan bastap qyrymdyq tatarlar eline qaytugha rúqsat súrap biylikke újymdyq hattar týsire bastady. Búghan bes mynday adam qol qoydy. 1966 jyly jazylghan bir qújatty barlyq tatar halqy - 130 myng adam qoldaghan. Alayda, shaghymgha jauap berilmedi.

Keyin narazylyq basqa týrge auysty - kóp adam qatysqan mitingiler men sheruler ótkizildi. Mәselen, Ózbekstanda Qyrym avtonomiyalyq respublikasynyng qúrylghanyna 45 jyl toluyna oray bolyp ótken tolqular (1966) qatygezdikpen basyp-janshyldy. Solay bola túrsa da, 1967 jyly jarlyq shyghyp, biylik qyrym tatarlaryna búryn orynsyz jabylghan «otanyn satty» degen jalany alyp tastady, alayda jana jerlerde «sinisip ketuine» baylanysty ataqonysqa oralugha tiym salyndy. Biraq olar rúqsatty tospay-aq Qyrymgha kelip, bos jerlerge shatyr qalashyghyn jasap, túraqtana bastaydy. Biylik onday baspanany bulidozermen syryp tastaydy. Tipti tatarlar satyp alghan ýilerin de qiratty. 1978 jyly osynday bir soyqannan keyin Músa Mamút degen qyrym tatary narazylyq esebinde ózin-ózi órtep jibergen. «Bulidozer maydany» 1990 jyldargha deyin sozyldy.

Qyzyl alandaghy sheru. 1968 jyldyng 25 tamyzynda kýndizgi saghat 12-de Mәskeuding dәl tórinde qarsylyq aksiyasy ótti. Kenes ókimetining Chehoslovakiyagha әsker engizuine narazylyq bildirgen jeti adam qoldaryna «Siz ben bizding bostandyghymyz ýshin!», «Tart qolyndy ChSKR-dan!», «Basqynshylar joyylsyn!», «Azat jәne tәuelsiz Chehoslovakiya ýshin!» degen úrandar ústap, Qyzyl alangha shyqty. Qarapayym kiyingen kýshtik qúrylym qyzmetkerleri narazylyq bildirushilerdi tómpeshtep úra bastaydy, qolma-qol bәrin tútqyndaydy. Eki aidan song beseuine sot bolady. V.Dremluga ýsh jylgha, V.Delona eki jylgha, qalghandary (L.Bogoraz, P.Litvinov, K.Babiskiy) әrtýrli merzimge - ýsh jyldan bes jylgha deyingi aralyq merzimge sottalady. V.Faynberg Qyzyl alandaghy soqqydan aldynghy tórt tisi synghandyqtan ony sotqa әkelmey, N.Gorbanovskayamen birge jyndyhanagha qamaydy.

Litvadaghy últtyq kýres. Baltyq jaghalauyndaghy respublikalarda, әsirese Litvada, múnday jaghday búqaralyq sipat aldy. Kenes biyligi tәuelsizdik ýshin kýresken partizandardyng - «orman aghayyndarynyn» - songhy otryadyn 1956 jyly ghana joyyp tyndy. Al 70-jyldardyng basynda últtyq qozghalystyng jana tolqyny bastalghanda qaruly kýres kezeni júrttyng әli esinde bolatyn.

1972 jyldyng mamyr aiynda Kaunas qalasynyng dәl ortasyndaghy sayabaqta Romas Kalanta degen jas jigit ózin ózi órteydi. Ol múnday qadamgha «kenes әskerlerining Litvany basyp aluyna qarsylyq» kórsetu ýshin barghan. Ony jerleu (18 mamyr) ýlken maniyfestasiyagha úlasyp, myndaghan adamdar kóshede «Litva!», «Azattyq!» degen plakattar men tu kóterip sheruge shyqqan.

Milisiya qalyng topty quyp, taratugha kirisedi. Tәrtip saqshylaryna tas atyp, bir milisioner jaraqattanady. Sheru kelesi kýni jalghasady, biylik tórt jýzdey adamdy tútqyndaydy, onyng 8-i sottalyp, týrmege qamalady. Osydan keyin jyl sayyn mamyr aiynda R.Kalantanyng qaza tapqan jerine gýl shoqtaryn qong dәstýrge ainalghan.

Vilinuste 1975 jәne 1977 jyldary futbol oiyndarynan keyin kópshilik qatysqan mitingiler ótedi. 1977 jylghy 7 qazanda «brejnevtik» ata zang qabyldanghan kýni, myngha juyq adam «Basqynshylardyng Konstitusiyasy joyylsyn!» «Litvagha bostandyq berilsin!», «Orystar, tayyp túryndar!» dep qatty dauystap, kóshe-kóshelerdi aralaydy. Ýsh kýnnen song sheru taghy qaytalanady.

KSRO-gha ýkim shygharghan ofiyser. 1975 jyldyng 8 qarashasynda Riga portynda túrghan Qyzyltuly Baltyq flotynyng sýnguir qayyqqa qarsy paydalanylatyn «Storojevoy» degen әskery su kemesinde kóterilis bolghan. Múny M. V.Frunze atyndaghy joghary әskeriy-teniz uchiliyshesin, V. IY.Lenin atyndaghy Áskeriy-sayasy akademiyany tәmamdaghan, talay jyl әskery qyzmet atqarghan tәjiriybeli tenizshi, әskery su kemesining sayasy júmystar jónindegi orynbasary ýshinshi rangaly kapitan Valeriy Sablin basqarghan. Újymdy jinap (200 adam) onyng aldynda sóz sóilegen. Ol kommunistik iydealdyng kenes elinde úmyt qalghanyn tilge tiyek etedi. Osyghan baylanysty qogham jәne KSRO basshylyghy aldynda óz pikirin ortagha salghysy keledi. Halyq esebinen ózi jәne ózining jaqyndary ýshin «ómirding óskeleng qajettigin» ótep jýrgen partiya-memleket basshylarynyng toyymsyzdyghyn synaydy. Memlekettik qyzmetkerlerding biliksizdigin, ýkimetting óreskel sәtsiz qadamdaryn, biyliktegi jemqorlyqty, shamadan tys shenge bas úrushylar (chinopochitaniye) onyng ashuyn shaqyrghan. Valeriy Sablin elde kóppartiyalylyqtyng boluyn, sóz bostandyghy men pikir alysudyng erkindigin, partiya men el ishindegi saylau jýiesin ózgertudi qalaghan. Áskeriyler arasyndaghy ofiyser abyroyy degen qasiyetti úghymnyng qúnsyzdanyp bara jatqanyna kýiingen.

Osynday jalyndy sóz sóilegen ol әskery su kemesindegi matrostar men starshinalardy az uaqytta óz jaghyna shygharyp aldy. Keybir ofiyserler men michmandar qoldamaghandyqtan kóterilisshiler olardy tútqyndaydy. Radio men teledidar arqyly sóileuge mýmkindik berudi talap etip V.Sablin ýkimetke jedelhat jiberedi. Týnde keme tenizge shyghyp, Leningradqa bet alady.

«Storojevoydy» qughyndap, onyng sonyna soghys kemeleri men әskery úshaqtar týsti. Bas qolbasshy L.Brejnev qajet bolsa býlikshilerding kemesin sugha batyryp jiberuge rúqsat berdi. Alayda, múnyng qajeti bola qoymady. Teniz kemesi әueli atqylandy, sosyn basyp alyndy. Sablin osy úrysta tapansha oghynan jaraqat alady. Aleksandr Shein degen matrospen ekeuining isi sotqa tapsyrylady. Otanyn satty dep tabylghan V.Sablin atu jazasyna kesiledi, al A.Shein - segiz jylgha bas bostandyghynan aiyrylady.

1976 jyldyng 3 tamyzynda ýkim oryndalady: 37-jasar Valeriy Sablin atylghan.

Birde amerikandyq jurnalister AQSh-tyng qorghanys ministri, al onyng aldynda Ortalyq Barlau Basqarmasynyng (SRU) diyrektory bolghan Robert Geytske súraq qoyyp, KSRO-nyng qúldyrau kezeni qashan bastalghany turaly pikirin súraydy. Ol «1975 jylghy kenestik әskery tenizshilerding kóterilisinen keyin» dep jauap bergen.

Gruziyadaghy últtyq qozghalystar әsirese 70-jyldardyng songhy kezeninde keng qanat jaydy. Sol uaqytta biylik Mәskeuding núsqauymen jana Konstitusiyanyng (brejnevtik) jobasynda búrynghy memlekettik til - gruzin tili degen jazu týsip qalady. Búl gruzin halqy ýshin kýtpegen oqigha. Óitkeni Reseyge ekonomikalyq jәne sayasy jaghynan tolyq kiriptar bolsa da, jýzdegen jyldar shet eldik basqynshylar men otarlyq ezgige moyynúsynbay últtyq maqtanyshy men etnikalyq ózegin saqtaudyng simvolyna ainalghan tәuelsizdikting birden-bir qaruy gruzin tili edi. Qay zamanda bolsyn ruhany otarshyldyq yqpalmen gruzin tilining kýrese bilgeni sonshalyq, tómengi synyptyng mektep oqushysy XII ghasyrdyng úly aqyny Shota Rustaveliyding shygharmalaryn týpnúsqasynan oqy alatyn. Sondyqtan da gruzin aghayyndar últtyq qúndylyqty ayaqqa taptap, onyng ornyna orys tilin memlekettik til etudi ózderine qorlyq dep sanady. Osynday sebepterge baylanysty 1978 jyldyng 14 sәuirinde Tbilisiydegi partiyanyng Ortalyq Komiyteti ghimaraty aldyndaghy alanda on myng adam qatysqan (kóbi jas jigitter men qyzdar, studentter) ýlken maniyfestasiya ótkizedi. Balkongha shyqqan Shevardnadze: «Dety moi, chto vy delaete?» dese jastar shulap: «My ne tvoy deti! Poezjay v Moskvu, tam u tebya y deti, y rodiyteliy!» depti. Sosyn Gruziyanyng Jogharghy Kenesi Kremliding jasyryn núsqauyna qaramay-aq mәseleni dúrys sheshipti. Al deputattar bolsa múny 15 minuttyq du qolshapalaqtaumen qarsy alghan. Sheruge qatysushylar búl jaqsylyq habardy estip, zor quanyshqa bólengen, masayrap, boylaryn shattyq kernep, tynyshtyq saqtap, beybit jolmen ýidi-ýilerine taraghan.

Sóitip, Gruziya orys tilining ozbyrlyghyna qarsy kýresting aldynghy qatarynda túrdy. Búlardan keyin kóshege shyqqan kórshileri armyandar men әzirbayjandar da ózderining ana tili konstitusiyalyq túrghyda respublikanyng memlekettik tilderi etemiz degen maqsatyna jetti. Kýres eki baghytta jýrdi: 1) imperiya ýshin jәne oghan qarsy; 2) últtyq tәuelsizdik ýshin nemese ony birjolata joghaltu ýshin. Múny 70-jyldardyng sonynda kavkazdyq respublikalarda oryn alghan til ýshin bolghan tarihy kýreske qatysqan eki jaq ta jaqsy týsingen edi.

Mausym men Jeltoqsan

60-jyldardyng ayaghy men 70-jyldardyng basynda әkimshil-әmirshil jýie kýsheyip, qoghamdyq ómirding barlyq salasy ortalyq komiytetke tolyq baylandy. Partiya-kenes basshylarynyng proletariat atynan jýrgizgen ýstemshildigi enbek adamyn menshik pen biylikten ajyratyp, zorlyq pen zombylyq, zansyzdyq әreket jasaugha iytermeleydi.

Mәselen, Temirtaudaghy jaghdaydy alayyq. Býlik neden bastaldy? Shilde aiynyng songhy kýninde keshqúrym sharshap-shaldyghyp kelgen shatyrly qalashyqta túratyn biraz júmysshylar tamaq ishemiz dese manaydaghy ashanalardyng bәri jabylyp qalghan. Dýngirshikter istemeydi. Tym qúryghanda su isheyik dese «senderge osy da jaraydy» degendey, shalshyq kólden әkelgen bóshkedegi lay sudan basqa eshtene joq. Búghan yza bolghan jigitter bóshkeni syndyryp, ashanalardy qiratugha kirisedi. Milisiya kelip, ekeuin alyp ketedi. Erteninde júmysshylar jinalyp, ústalghandardy bosatyndar dep milisiya ghimaratyn talqandaydy, dýkender men dýngirshikterdi búzady, oirandaydy. Qolgha týskenderdi úryp-sogha bastaydy.

Júmysshylardyng óndiristegi, әsirese әleumettik-túrmystyq tózgisiz jaghdaygha baylanysty jasaghan tәrtipsizdigin basyp-janshu nәtiyjesinde Qaraghandy metallurgiya zauyty qúrylysshylarynan qanshama adam oqqa úshty desenizshi! Beybit kýnderde әsker kýshi qoldanylyp, myltyq atyldy, adam ólimine jol berildi. Soltýstik Kavkazdan әdeyi әkelingen Dzerjinskiy atyndaghy diviziya jauyngerleri zauyt júmysshylaryn oqqa úshyrdy.

Búl oqigha turaly Elbasy N. Nazarbaev bylay deydi: «Onyng qansha adamdy qyrghanyn әli kýnge deyin eshkim bilmeydi. Kisi ólimi óte kóp boldy, onyng ishinde talay adam sottaldy, atyldy. Novocherkasskidegi bolghan oqighany jana-jana aityp jýr ghoy. Sondyqtan totalitarlyq jýiening ol kezdegi adamdargha týsirgen zardaby óte kóp boldy. Ol kezdegi kóp mәseleni biz bilmeymiz. Tek qana qarsy shyqsan, kýshpen janshyp, kýshpen qúrtu boldy» («Egemen Qazaqstan», 5.07.1997).

Almaty. Jadyraghan jaz kýni. 1962 jyldyng 1 mausymy. KazGU-de jinalys. Býginnen bastap et, sýt, júmyrtqa ónimderining baghasyn memleket 25-30 payyzday kóteredi eken. Qiyndyq kóre qoymaymyz. Aytalyq, bir bәlish nebәri pәlen tiyn, bir staqan sýt te az ghana qymbattaydy. Jәne múnyng ózi uaqytsha shara. Týk emes. Ýkimet sheshimin qoldaymyz, qoshtaymyz. Uniyversiytetting komsomol komiyteti aldyn ala dayyndap, «sen sóileysin» degen jastar minbege shyghyp, osylay dedi. Shynyn aitsam, kóp jinalystyng biri ghoy dep sol kezde búghan mәn bere qoymadym.

Keyin bilsek, ýkimetting búl sheshimine qarsy shyqqandar bolypty. Aytalyq, osynyng aldynda ghana jasalghan ónimge tólenetin júmys aqysynyng ýshten birin qysqartqan Novocherkasskining elektrovoz jasaytyn ýlken zauytynyng újymyna búl shara auyr soqqan. Zauyt júmysshylary diyrektor B. Kurochkindi qorshap alyp, endi qalay kýn kóremiz dep súraydy. Kәsiporyn jetekshisi bolsa túrpayy týrde «et pen kolbasagha aqshang jetpese liyvernyy kolbasa jeysin» deydi. Bastyqtyng jauaby seh sehqa tez taraydy, júrt qatty ashulanady. «IYә, múnymen qoymay taghy bizdi qorlaydy. Onbaghandar!» dep júmysshylar sheruge shyghady.

Kóshede ayaq astynan ótken mitingide Rostov obkomynyng birinshi hatshysy tobyrdy tynyshtandyrghysy kelip, panasyz jastyq shaghyn aitady, balalar ýiinde tәrbiyelengenin sóz etedi, biraq kópshilik ony tyndamaydy.

Kelesi kýni myndaghan adam Leninning suretin, qyzyl tudy ústap, «Internasionaldy» shyrqap, gorkom ghimaratyna barady. «Et pen may kerek!», «Bizge baspana kerek!», «Hrushevti etke jiberinder!» degen plakattar ústaydy. Osy kezde qalagha әsker kiredi. Keshe mitingide belsendilik kórsetkender ústalyp, qamala bastaydy. Kóterilisti basu maqsatymen OK-ning Prezidium mýsheleri Anastas Mikoyan men Frol Kozlov qalagha jasyryn týrde jetedi.

Býlikshiler kelesi kýni qalalyq partiya komiytetining ghimaratyn basyp alady. Zauyt shygharghan ónim qúny qayta qaralghansha, et pen sýtting baghasy tómendetilgenshe kópshilikti júmysqa shyqpaugha shaqyrady. Tútqyngha alynghandardy bosatyp, qalagha OK Prezidium mýshelerining keluin talap etedi. Sol uaqytta qalagha tankiler enip, beybit sherushilerge oq ata bastaydy. Nәtiyjesinde 24 adam ólip, 30 adam jaraqat alady. Sotqa tartylghan 14 adamnyng 7-ui ólim jazasyna kesilip, atylady. Barlyghy 105 adam әrtýrli jauapqa tartylady.

Novocherkasskidegi oqigha jalghyz emes edi. Et pen sýt baghasynyng qymbattauyna baylanysty narazylyqtar Donesk, Kemerevo, Ivanovo qalalarynda jәne basqa eldi mekenderde bolyp ótken.

1967 jylghy mausymnyng 13-i men 15-júldyzy arasynda Shymkent qalasynda bolghan oqshau oqigha Kremli basshylaryn dýr silkindirdi. Sony ýlken qayghy-qasiretke úlasqan mýldem siyrek úshyratatyn qúbylys bolghandyqtan ol qúpiya bolyp esepteldi, habar-oshardy eshkim bilmedi. Mәselen, búl turaly aqpardy alghash ret Moskvada oqyp jýrgende, 70-jyldardyng basynda, N. Adamov degen zanger dosentting leksiyasynan estidim. Ol bolghan jaghdaydy egjey-tegjey taldap, sebep-saldaryn, qalay óristegenin anyqtap, ony toqtatu ýshin qanday sharalar qoldanylghanyn jәne búdan qanday qorytyndy shygharuymyz kerek ekenin zerttep, saraptap kandidattyq dissertasiya qorghapty.

Terenirek ýnilseniz, bәri qarapayym siyaqty: ayaq astynan, oilamaghan jerden óris alghan. Vasiliy Ostrouhov degen 29 jasar jigitti týngi saghat bir shamasynda kóshede uday mas bolyp jatqan jerinen milisiya jasaghy medisinalyq aiyqtyrghyshqa jetkizgen. Tanerteng saghat 6 kezinde kezekti bir tekseris jýrgizgende jansyz, óli denesining ýstinen shyqqan.

Mәiitti ashqan oblystyq sot-dәrigerlik sarapshy V. Nesterov ajal giypertoniya syrqatyna qatty mastyq qosylyp, migha qan qúiyluy mýmkin degen qorytyndy jasaydy. Múny Almatydan jedel shaqyrtylyp, qayta ekspertiza jasaghan professor Sidorov ta qostaydy. Biraq, keyin anyqtalghanday, Ostrouhov milisiya jasaghynyng qolyna týspesten búryn bireulermen tóbelesip tayaq jegen. Osyghan baylanysty ómirge qater tónerlik bolmasa da, denesinen kógerinki belgiler tabyluy oqighagha may qúya týsedi.

Mәiitting tuystary, avtopark qyzmetshileri «sender ony úryp óltirdinder, Mәskeuden maman shaqyryndar» dep tabandap túryp alady. El-júrt qúlaqtanyp, milisiyany qarghap-silep, narazylyq bildirushiler sany kóbeyedi. Avtopark újymy «úiymshyldyq» kórsetip, qaladaghy kólik qatynasyn toqtatady. Aqyry tobyr molayyp, ishki ister bólimin qorshaydy, ghimaratyn qiratady, órteydi. Avtotúraqtaghy kólik ot-jalyngha oranady. Milisiya qyzmetkerlerin úryp-soghyp, bas-kóz demey tómpeshteydi. Tergeu izolyatoryna baryp, ondaghylardy qyryp-joyyp, qaqtyghys kezinde týrmening biraz qyzmetshileri jaraqat alady.

Kóterilisshilerdi basu ýshin әsker kýshi paydalanylghan. Nәtiyjesinde tәrtipti saqtau organdarynyng 20 qyzmetkeri, 2 jauynger, 3 partiya-kenes sheneunigi әrtýrli dәrejede jaraqat alady. Tәrtip búzushylardyng 50-i oqtan jaralanyp, 7-ui qaza tabady. 34 adam qylmystyq jauapqa tartylady, 3-ui atu jazasyna kesiledi. Lauazymdy ýlkendi-kishili biraz adam qyzmetten quylady.

14-mausym kýni Mәskeuden KOKP OK Sayasy burosynyng mýshesi, OK hatshysy Andrey Pavlovich Kiriylenko men KSRO Ishki ister ministri general Nikolay Anisimovich Shelokov, Almatydan Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining birinshi hatshysy Dinmúhamet Ahmetúly Qonaev bastaghan top Shymkentke úshyp keledi. Shúghyl týrde arnauly komissiya qúrylyp, tótenshe oqighanyng jay-japsary saraptala bastaydy.

* * *

Tamaq ishe almaysyng - ashanalar jabyq, tipti taza auyz suy da joq. Jalaqy azaydy, et, sýt qymbattady, qalay kýn kóremiz dese, bastyq: «aqshang jetpese, liyvernyy kolbasa jeysin» dep әkirendeydi. Uday mas kýiinde medisinalyq sauyqtyrghyshqa týsip, sosyn qaytys bolghan adamgha resmy týrde eki ret jasalghan sot-dәrigerlik saraptamanyng qorytyndysyna mәiitting tuystary senbeydi, «milisiya óltirdi» deydi.

Temirtau (1959), Novocherkasski (1962), Shymkent (1967) qalalaryndaghy sony qyzyl qyrghyngha úlasqan qarsylyq aksiyalaryna týrtki bolghan úshqyn osy. Jalyn shashqan shoq laulaghan órtke úlasty. Óitkeni búl bir kýnde bola qoyghan tirlik emes. Áuelde mәn berilmegen, birte-birte ýiilip, úzaq uaqyt jinalghan, qordalanghan, shoghyrlanghan yza-kek.

Bir sәt oilap kórinizshi. Mәselen, Shymkent jýrgizushileri milisiyagha nege sonsha óshikti? Tap jauynyng mekenine shabuyl jasaghanday ghimarattaryn qiratady, órteydi. Qolyna týsken qyzyl jaghalylardy dúshpanynday kórip tepkileydi, úrady. Nege? Sebebi, sol kezde milisiya qyzmetkerlerining arasynda qyz zorlau, qylmyskerlermen auyz jalasu, qyzmet babyn teris paydalanu siyaqty faktiler keng oryn alghan. Songhy eki jylda (1965-1966) 185 qauipti qylmys ashylmaghan. 1966 jyly oblysta qoghamdyq tәrtipti saqtau organdaryndaghy 1328 qyzmetkerding 222-si әrtýrli tәrtip búzghany ýshin jazalanghan, 7-ui qylmystyq jauapqa tartylghan. Búl - resmy derekter. Al esepke kirmegen, tirkelmegen dýnie qansha ekenin bir Qúday biledi! Demek, milisiyanyng kóbi tәrtip saqtaumen kýresuding ornyna qylmys jasaugha jaqyn túrghan. Múny el-júrt estimedi, sezbedi deysing be? Sony osynday qayghy-qasiretke úshyraghan oqighanyng oryn aluy da sondyqtan bolsa kerek.

Qalay bolghan kýnde de jogharyda atap ótilgen tótenshe oqighalardyng oryn aluyna әleumettik jaghdaydyng shiyelenisip, túrmystyq hal-ahualdyng nasharlauy sebep bolyp, narzylyq bildirushilerding algha qoyghan maqsattary negizinen sol mәselelerdi retteuge baghyttalghany shyndyq. Múnda gruzinder (1956, 1978), meshettik týrikter (1961, 1968), qyrym tatarlary (1956, 1966, 1978) bastaghan sheru, Qyzyl alandaghy demonstrasiya (1968), Litvadaghy últtyq kýres (1972, 1975, 1977), tenizshi әskerlerding býligi (1975) siyaqty partiya men ýkimetting baghyt-baghdaryna tompaq keletin sayasy mәseleler kóterilgen joq. Al Qazaqstanda kelsek, Stalin ólgennen keyingi jyldary Kremliding sayasy sheshimine ashyq týrde qarsylyq kórsetu tek Selinogradtaghy Mausym (1979) jәne Almatydaghy Jeltoqsan (1986) oqighalarymen baylanysty ekenin atap ótken jón.

Múnday pikirding jaqtastary az emes. Aytalyq, 1987 jyldyng sәuir aiynda ótken Selinograd oblystyq partiya komiytetining VI plenumynda Selinograd qalalyq partiya komiytetining birinshi hatshysy V.Osiypenko: «Almatydaghy jeltoqsan oqighasy keybir ýlken joldastar balalardyng ziyansyz tentektigi siyaqty etip kórsetkisi keletindey jaghday emes. Alghashqy sәtsiz qonyrau Selinogradta sonau 1979 jyly soghylghan edi. Biraq oghan bagha berilmedi, qorytyndy jasalmady», - dep qynjylady.

Sol jyly qazan aiynda ótken Selinograd qalalyq partiya komiytetining kezekti plenumy enbekshilerding internasionaldyq jәne patriottyq tәrbiyesin kýsheytu turaly mәsele qarady. Sonda partiya komiyteti hatshysynyng bayandamasynda bylay delindi: «1979 jyly bolghan últshyldyq kórinisting (!) jәne taghy da ótkendi qaytalaugha әreket jasaluy nelikten?

...Oqu oryndaryna maqsatty týrde qabyldau key jaghdayda negizgi (bazalyq) bilimge zalal keltirdi, qisynsyz jenildik jasaldy. Esterinizde bolsa, 1979 jylghy kóterilisti úiymdastyrghan jәne oghan qatysqan negizinen studentter boldy. Al 1986 jyly da solardyng qatarynda kópshiligi pedagogikalyq, auyl sharuashylyq, injener-qúrylys instituttarynyng studentteri men avtomobili kóligi tehnikumy, mehanikalyq-tehnologiyalyq tehnikumnyng oqushylary boldy». Demek, qalalyq partiya komiytetining hatshysy V.Osiypenko arnauly oqu oryndaryna qazaq mektebin bitirgender jenildikpen qabyldanyp jatyr, al múnyng ózi oqudyng sapasyn tómendetuge әser etedi, sonymen birge olar qoghamdyq-sayasy ahualdy (1979 j., 1986 j.) býldirip jýr degen oidy byqsytyp, júrttyng nazaryn osy «kemshilikpen» kýresuge audarghysy keldi.

KOKP Ortalyq Komiyteti «Qazaq respublikalyq partiya úiymynyng enbekshilerge internasionaldyq jәne patriottyq tәrbie beru jónindegi júmysy turaly» qauly qabyldap (1.07.1987), bylay dep atap kórsetti: «Respublika partiya komiytetterining júmysyndaghy eleuli kemshilikter men aghattyqtar últshyldyq kórinisterining ósuine aparyp soqtyrdy, olargha der kezinde tiym salynbady, ol bylay túrsyn, jasyryldy nemese әnsheyin búzaqylyq dep sanaldy. Tipti 1979 jyly Selinograd qalasynda oryn alghan últshyldyq boy kórsetulerge Qazaqstan Kompartiyasynyng Ortalyq Komiyteti ótkir sayasy bagha bermedi. Ótken jylghy dekabride Almaty qalasynda bolghan tәrtipsizdikter de qazaq últshyldyghynyng kórinisi boldy» («Sosialistik Qazaqstan», 16.07.1987).

Osy qaulyny jýzege asyru ýshin Selinograd oblystyq partiya úiymdarynyng aldynda qanday mindetter túr? Mine, osynday kýn tәrtibin 1988 jyldyng 2 sәuirinde oblystyq partiya komiytetining IX plenumy talqygha saldy. Osyghan oray nemis avtonomiyasy turaly obkomnyng birinshi hatshysy Andrey Braunnyng ekiúshty pikirin qazaqshalamay-aq sol qalpynda keltirgimiz keledi. Tyndap kóriniz.

«...Ne bylo dano prinsipialinoy, partiynoy osenky ...nasionalisticheskim vystupleniyam v gorode Selinograde v 1979 godu, kotorye okazalisi predvestnikom bolee serieznyh sobytiy 1986 goda v g. Alma-Ate.

...Deystviytelino, po povodu sobytiy 1979 goda mnogo govoryat. Do sih por zadait vopros: budet ly dana pravilinaya osenka etim sobytiyam? Vot y segodnya na zasedaniy pervoy seksiy my ob etom govoriliy.

Vo-pervyh, kak vy ponimaete, eto byl, konechno, rezulitat nedalinevidnogo y ugodnicheskogo podhoda byvshego respublikanskogo rukovodstva. Potomu chto, soglasivshisi v Sentralinom Komiytete KPSS na sozdanie avtonomnoy oblasti, ony zdesi ne provely sootvetstvuyshey raboty dlya togo, chtoby poluchiti podderjku naseleniya. Huje togo, kak eto teperi izvestno, zdesi byly sprovosirovany vystupleniya protiv prinyatogo resheniya. Jertvoy provaksiy stala v osnovnom molodeji korennoy nasionalinostiy».

Sonda A.Braunnyng sózinen úqqanymyz: «keleshekti boljay almay jaramsaqtanugha boy úrghan búrynghy respublika basshylarynyn» kesirinen nemis avtonomiyasy qúrylmay qalghan. Olay bolsa, birinshi hatshy kimdi synap otyr? Áriyne, Qonaevty. Sol kezde qyzmetten ketken zeynetker Qonaevty. Al Diymekeng ne dep edi? Búghan nemister qarsy boldy, onyng ishinde Braundy atap, «tolkovyy y znayshiy chelovek» dedi. Keyin ózining estelik kitabynda A.Braun avtonomiyagha qarsy bolghanyn Mәskeu ókiline - F.Bobkovqa aitqanyn moyyndady emes pe? Sonda hatshynyng myna sózin qalay týsinuge bolady? Braunnyng osynday qarama-qayshy pikiri men tәrtibin úghu qiyn. Ekinshiden, ol aty-jónin aitpasa da Diymekene ne sebepti tas laqtyryp túrghany jәne beymәlim. Al obkom hatshysy bile bilse Qonaev oghan әkesi jasamaghan jaqsylyqty istep, ýnemi biylikting úshar basynda ústady emes pe? Braun arandatu aksiyalary úiymdastyryldy deydi. Olay bolsa, naqty derek qayda, nege keltirilmeydi?

Plenumdegi sózin búdan song A.Braun bylay jalghastyrady: «Vo-vtoryh, posmotrim na etu problemu s drugoy storony. Pochemu kazahskiy narod doljen byl otdati etu zemlu, na kotoroy on jil ispokon vekov? Ih kto-to sprosiyl? Net. Nujna ly nemsam ta territoriya y avtonomiya v predelah Kazahstana? Ih kto-to sprosiyl? Net. A suti-to vedi v etom kak raz y zakluchaetsya. Pochemu vdrug v Ereymentau gde s davnih vremen jily kazahi, teperi nado sozdavati nemeskui respubliku? Tak vedi? Tak. Esly by togda obiyasnily ludyam, esly by my daly pravilinye osenki, gde my vinovaty byly y t. d., vse bylo by ponyatno. A esly my ne dogovarivaem, umalchivaem, ne govoriym: kak eto nado, togda, konechno, vznikait vsyakie krivotolki. V etom smysle sobytiya 1979 goda doljny stati dlya nas serieznym urokom.

My ubejdaemsya, chto esly tam, gde pytaemsya sdelati kakuy-nibudi gluposti, obyazatelino natykaemsya na neponimaniye, a to y protivodeystviye. Poetomu, esly rassmatrivati sobytiya 1979 goda s etih pozisiy, to ony byly estestvennoy reaksiey ludey na neobdumannye deystviya rukovodiyteley.

No esly rassmatrivati ety sobytiya s tochky zreniya ih organizasii, napravlennosty lozungov, to ony byly nasionalisticheskimy proyavleniyamy v polnom smysle. Tak, navernoe? Tak. Vot y budem neodnoznachno osenivati iyh, s uchetom vseh tochek zreniya».

Sóitip, Mәskeu sheshimine sәikes qalalyq jәne oblystyq partiya komiytetterining birinshi hatshylary V. Osiypenko men A. Braun 1979 jylghy qazaq júrtshylyghynyng nemis avtonomiyasyna qarsy bas kóteruin resmy týrde últshyldyq dep baghalaydy jәne onyng keyingi Jeltoqsan kóterilisine yqpaly boldy degen oidy ortagha salady.

Kezinde belgili tarihshy ghalym akademik Manash Qozybaev ta osy mәseleni zerttegen. Ol bylay dep jazdy: «...jeltoqsannyng 16-synan 17-sine qaraghan týni Qazaq KSR Memlekettik qauipsizdik komiytetining derekteri boyynsha, sol kýni týni qalanyng alty oqu oryndarynyng jәne S.M.Kirov atyndaghy zavodynyng 8 jataqhanasynda teatr kórkemóner institutynyng 12 studenti «arandatugha baghyttalghan iritki salu júmysyn jýrgizdi». Olar jastardy sheru (maniyfestasiya) jasaugha kóndirdi, arandatugha baghyttalghan úrandar men plakattar dayarlap, kóshege alyp shyqty». Ol bir týnde bolghan qimyl-әreket 1979 jyly mausymda Aqmolada (Selinogradta) nemis avtonomiyasyna qarsy ótken aksiyany kóz aldyna әkeledi...

Jeltoqsannyng 16-synan 17-ne qaraghan týni tolqu Aqmoladaghy siyaqty student, júmysshy jastardyng jataqhanalarynda bastaldy. Aqmolada týnde jazylghan transparanttarmen Almatyda sol týngi jazylghan transparanttar ýndes, tipti keybiri sol kýiinde qaytalanady. Jeltoqsannyng 17-kýni tanerteng Alangha tolqyn-tolqynymen jinalu әdisi de Aqmola oqighasymen ýndesti. Qalay bolghanda da sol bir týngi prosesting bastalu, órbu dinamikasyn qalpyna keltiru Jeltoqsan tarihynyng eng bir qiyn sәti ekendigin moyyndau kerek» (Egemen Qazaqstan», 5.12.1966).

Jeltoqsan el tәuelsizdigi jolyndaghy kýres tarihyna altyn әrippen jazylady, oghan eshkim kýmәn keltire almaydy. Kerisinshe, keybir tústary әli býrkemelenip keledi, onyng qyry men syryn ashyq aitugha qarsy toptar әli bar. Ol, әriyne, bólek әngime.

Ony aitasyz, Jeltoqsandy ghylymy túrghydan zertteu, oghan resmy bagha beru, ókinishke qaray, kesheuildep keledi. Biraq qalay desek te, Jeltoqsan turaly kitaptar shyqty, teledidar habarlary bar, jýieli týrde bolmasa da BAQ oghan kónil audaryp jýr. Úiymdastyru jaghyna kónil tolmasa da kezinde búghan 10 jyl, 15 jyl, 20 jyl boldy dep júrttyng esine salynyp jatty. Biylik oghan pәlendey yqylas kórsetpese de qoghamdyq úiymdar tarapynan osynday sharalar ótkizuge yqylas bildirilip jýr.

Alayda, 1979 jyldyng mausymy jóninde múny aitugha bolmaydy. Kenes basshylyghyn tórt kýn boyy dýrliktirgen osynau oqighanyng nelikten eskerusiz qalyp kele jatqandyghy týsiniksiz. Shyndyghyna kelsek, Mausym qozghalysy bolmasa Jeltoqsan oqighasy ómirge keler me edi? Búlardyng bir-birine tikeley qatysy joq desek te mazmúny, Mәskeu aldyna qoyghan úsynys-talaptary jóninde úqsastyq bar ma? Mausym sherui tәuelsizdik jolyndaghy kýreske serpin berdi me, bermedi me? Meninshe, osy súraqtardy saralap, zertteu qajet emes dep eshkim aita qoymas.

Jeltoqsan sherui tek Kolbinning jeke basyna kep tirelgen joq. Ol - pәlenbay jyldan qordalanghan ashu-yza, ar-namystyng buyrqanyp syrtqa tebui. Jastargha qozghaushy kýsh bolghan da solar. Yaghny Mәskeu osylay biylep-tóstey bere me, el, júrt baryn kózge ilmey, aqyldaspay bizdi osylay basyna bere me degen súraqqa jauap izdedi. Al otarshyl Kremli týsingisi kelmedi, qayta olardyng saghyn syndyryp, basqalargha sabaq boluy ýshin әsker kýshin qoldandy.

Al Mausymdaghy kóterilis she? Múnda da qazaqtar el namysyn qorghady emes pe? Ata-babamyz nayzanyng úshymen qorghap, qanyn tókken qasiyetti jer nege ból-shektenui tiyis? Búl ne basynghandyq? Mәskeu qashanghy «ayttym - bitti!» dey beredi. Sheru mazmúnynyng negizgi leytmotiyvi de osy. Yaghny Jeltoqsan da, onyng aldynda ótken Mausym býligi de ortalyqtyng otarshyl sayasatyna senimsizdik kórsetip, kóp jyldar jiylyp-terilgen ishtey narazylyqqa jariya sipat berdi, ony újymdyq qozghalysqa, qarsylyq aksiyasyna úlastyrdy. Búl - olardyng basty sabaqtastyghy, úqsastyghy.

Ayyrmashylyghy - Jeltoqsanda totalitarlyq jýie bilek kýshin kórsetti. Beybit sheruge shyqqan jasóspirim qyz-jigitterge baqayshaghyna deyin qarulanghan әsker júmsady, úrdy-soqty, itke talatty, keybireulerin óltirdi. Al Mausym oqighasynda Qonaev ózining bar bedelin salyp, múnday jónsizdikke jol bermedi.

Nemis avtonomiyasy qúryluyna ýzildi-kesildi qarsylyq kórsetken sheruding mәn-manyzy turaly belgili jurnalist, sayasattanushy Ermek Zәngirov «Týrkistan» gazetinde (20-26.08.1997) bylay dep jazdy: «Selinograd (1979) oqighasy jastardyng sana-sezimining óskendigin, aqyl-oy, azamattyq kózqarasynyng kemeldigin kórsetti. Janashyl kózqarastardyng ashyq tribunasyna ainalyp, búl oqigha ortalyqtyng paryqsyz sheshimine degen qarsylyq kórsetuding alghashqy betashary edi.

...Sóitip, kommunistik qoghamda aty atalyp, zaty joq bolyp kelgen demokratiyanyng alghashqy qadamy sәtti boldy. Partiya qay uaqytta da jenilisti moyyndamaghan. Sondyqtan da bolar, búl turasynda búqaralyq aqparat qúraldarynda eshtene jazylmady, partiya jinalystarynda aitylmady, oqighagha sayasy bagha berilmedi».

Biylik sheshimine qarsylyq kórsetken osynau oqighany Mәskeu nege jasyrdy? Júrtshylyqtyng últtyq, patriottyq sezimin oyatudan qoryqty. Qazaq jastarynyng ýlgisi basqa odaqtas respublikalarda últtyq, otanshyldyq úghymyn shynyqtyra týsedi dep kýdiktendi. Óitkeni búl oqigha búrynghy ata-babalarymyzdyng kýresimen sabaqtas, halqymyzdyng tәuelsizdik, bostandyq jolyndaghy úmtylysynyng jalghasy, bir kezeni. Sol uaqytta halyq Sayasy buronyng qaulysyna qarsy shyghyp, elding tútastyghyn saqtap qaldy, tәuelsizdik ýshin kýreste bastaryn bәigege tikti, qyl ýstinde jýrdi.

Mәsele ong sheshildi. Eger Sayasy buronyng qaulysy oryndalghan jaghdayda naghyz qaqtyghys, naghyz qantógis sonda bolar ma edi, kim biledi? «Selinograd sheruine jol berilmegende Jeltoqsan býligi bolmas ta edi» dep KOKP OK-ning mәlimdeui, kommunistik iydeologiyanyng múny jappay qostauy soghan dәlel emes pe?

Selinograd býligin zerttep, taldaghan Mәskeuding joghary mәrtebeli komissiyasy KOKP OK-ne sol kezde «kelensiz kórinister» dep sipattasa, keyin partiya basshylyghy oghan sayasy astar beruge mәjbýr boldy.

Mәskeu Mausym sheruin «últshyldyqtyng boy kórsetui» dep baghalady. Yaghny 79-da demonstranttardyng betin qaytaryp jibergende, 86-da Jeltoqsangha jol berilmes edi degen oidy bildirdi. Shynynda da osy eki oqighanyng ruhany sabaqtastyghy totalitarlyq jýiening jergilikti últ mýddesin ayaqqa taptap jýrgizgen ozbyrlyq sayasatyna kelispeushiliginde edi. Múnyng ózi Kremli ýshin ne aitsa bas shúlghy beretin merzim ótip bara jatqandyghyn bildirgen alghashqy qonyraudyng biri bolatyn.

Kenes zamanynda últshyl atanu degeniniz auyr qylmys jasaghanmen birdey sanalatyn. Tarihtan belgili. Al býkil halyqty últshyl degeniniz ne? Ony qalay týsinemiz? Sondyqtan bolar, búghan jeke adamdar ghana emes, respublikanyng resmy organdary da atalmysh qújattaghy osy tújyrymgha qarsylyq bildirdi. Qansha aitqanmen jetekshi toptyng bedeli tómendep, demokratiyalyq ýrdisterge betbúrys jasaghan kezeng ghoy, partiya asyra silteushilikti moyyndaugha mәjbýr boldy: KOKP OK-ning Sayasy burosy 1990 jyldyng 18 mamyryndaghy qaulysymen «kemshilikti týzetti».

1986 jyldyng jeltoqsanynda Almaty qalasynda qoghamdyq tәrtipting jappay búzyluyn qazaq últshyldyghynyng kórinisi dep baghalanuy qate delindi. Sóitsek, Sayasy buronyng mәlimdeuinshe, ekstremist jәne últshyl elementterding arandatushylyghymen jastar tarapynan zangha qayshy keletin әreket oryn alypty. Partiya bir aitqanynan qaytpaydy desek, eng joghary dәrejede qabyldanghan qaulysynyng osylay búzyluy - tótenshe oqigha. Sóz retinde aita keteyik, qazaq jerinde nemis avtonomiyasyn qúru turaly qaulydan Ortalyq Komiytetting keyinnen bas tartuy da búryn-sondy bolmaghan sharua. Solay desek te, songhy qaulyda (1990) Mausym kóterilisi turaly eshtene aitylmaydy, yaghny ol «últshyldyqtyng boy kórsetui» (nasionalisticheskie proyavleniya) túrghysynda qaldy.

79-dyng oqighasy kommunistik partiyanyng 87-jylghy qújatynda Jeltoqsanmen bir qatarda, dәlirek aitsaq, onyng aldynda túrdy da, songhy qaulyda atausyz qaldy. Keyin belgisiz sebeptermen mýldem úmytyldy. Mine, 1979 jylghy Mausym oqighasyna baylanysty kompartiyanyng 1987 jylghy qaulysyndaghy pikir kýni býginge deyin birden-bir resmy bagha bolyp otyr. Ony eshkim joqqa shygharghan joq, onday úmtylys bayqalmaydy da. Temirtaudaghy qúrylys obektisinde әleumettik jaghdaydyng mýshkil jaghdayy (1959) qúrylysshylardyng narazylyq tolquyna úlasty, Novocherkasskide (1962) júmysshylar enbek aqysyn ósiru jóninde ekonomikalyq talap qoyyp, alangha shyqty, al Shymkenttegi kóterilis (1967) jergilikti milisiyanyng ozbyrlyq is-әreketin toqtatugha baghyttaldy, býlikshilerge әsker kýshi qoldanyldy, kisi ólimi boldy. Alayda, búlardyng bәrinde de negizinen ekonomikalyq, әleumettik hal-jaghdaygha nazar audaru mәselesi kóterildi. Qaytalap aitayyq, Mausym qozghalysyna kelsek, aqmolalyqtar Stalin ólgennen keyingi kezende Qazaqstanda újymdyq sipattaghy ashyqtan ashyq qarsylyq aksiyasyn ótkizip, últtyq mýddeni qorghady, ókimet aldyna túnghysh ret «taza» sayasy talap qoydy - Sayasy buro sheshimin joudy úsyndy.

Saryarqa tósindegi jadyraghan jazdyng Mausy-myndaghy beybit sherui kenestik imperiyanyng qighash sayasatyna kelispegen, ony qoldamaghan maniyfestasiyalar qatarynda boldy, jeti jyldan keyin ol Almatydaghy qys qaharymen jalghasqan Jeltoqsan, odan song Baku, Tbilisi, Vilinus qandy oqighalaryna úlasty.

Baqytymyzgha oray, Aqmolada qaruly kýsh qoldanylmady. Solay bolsa da ókimet basshylyghyn keremet qorqytty. Sonyng aighaghy ma, әiteuir ol turaly resmy organdar kezinde habar-oshar bermedi. Aqparat qúraldary týgil, partiya sezderinde, konferensiyalarda, әrtýrli dengeydegi jiyndarda sóz qozghalmady. Shet el júrtshylyghynan, jergilikti qarapayym halyqtan ghana emes, joghary lauazymdy sheneunikterden de jasyrdy. Jeltoqsan oqighasynan keyin ghana búl jóninde habar-oshar berile bastady.

Qazaq halqy ózining úzaq tarihynda shet el basqynshylaryna, olardyng zorlyq-zombylyghyna әrdayym qarsylyq kórsetip kelgen. Songhy bes ghasyrda 300-den astam irili-úsaqty soghysty, әskery qaqtyghysty basynan ótkizdi. Kenes ókimeti túsynda kollektivtendiru nauqanyna qarsy bolghan kóterilisterding ózi 380-ge jetti.

Nemis avtonomiyasyn boldyrmau ýshin bolghan qozghalys nemis halqyna qarsy baghyttalghan joq. Ol - totalitarlyq jýiening sheshimimen kelispegen, ony qabyldamaghan, moyyndamaghan qazaq júrshylyghynyng ortalyqqa sayasy talap qoyghan qyr kórsetui. Búl - alash jastarynyng ata-baba ósiyetin qasterlep, tughan jerding tútastyghyn, ósken elding birlik-yntymaghyn saqtap qalu jolyndaghy patriottyq, otansýigishtik qimyl-әreketi.

Selinogradtaghy qazaq júrtshylyghynyng 1979 jyldyng mausym aiynda «bólshekte de - biyley ber» degen qaghidany basshylyqqa alyp, qazaq jerinde nemis avtonomiyasyn qúru jónindegi qaulysyna ashyq qarsylyq kórsetu aksiyasy tәuelsizdik jolyndaghy kýresting jarqyn bir kórinisi ekendigin moyyndauymyz kerek, qazaq tarihynda ol ózining layyqty ornyn aluy tiyis dep esepteymiz.

Japon ghalymy ne deydi?

Nemis avtonomiyasyn qúru jónindegi Mәskeu sheshimine qazaq jerinde qarsylyq aksiyasy bolyp ótkendigi turaly habar Batysta qolma-qol jariyalanghanymen, kenes elinde resmy týrde tek qayta qúru kezinde ghana nazargha ilikti. Al toqsanynshy jyldardyng basynda Selinograd oqighalaryna baylanysty KSRO Jogharghy Kenesi Prezidiumynyn, KOKP OK-ning qújattary (qúrastyrushylar - V. Auman, V. Chebotareva), gazet-jurnaldarda estelikter jariyalanyp, sodan song toqsanynshy jyldardyng ortasynan bastap keybir ghalymdardyng (A. Aysfelid, V. Bauer, T. Ilarionova) zertteu enbekteri ómirge kele bastady.

Osy problemagha kónil qoyghan avtorlardyng biri - Tokio uniyversiytetining týlegi Siro HANIYa. Onyng «Selinograd, iini 1979 g.: k voprosu o nesostoyavsheysya Nemeskoy avtonomiy v Kazahstane» degen saraptama maqalasy (Acta Slavica Iaponica. 20, 2003, 230-236. http://eprints. Iib.hokudai.ac.jp/dspace/handIe/2115/39425) sonyng aighaghy. Atalmysh tuyndyda japon ghalymy Múqash Omarov ekeuimiz birigip jazghan «Poznanie sebya» kitabyna pikir aitypty. Avtor Aysfelid, Bauer, Ilarionova soghystan keyingi jyldardaghy nemis mәselesin sóz etti deydi de, al Omarov pen Kәken negizinen Selinograd tolquyn tilge tiyek etkenin eskertedi. «Pervye zatronuly selinogradskie sobytiya kratko, kak odin iz epizodov istoriy sovetskih nemsev, ne analiziruya ih podrobno» dey kelip, maqala avtory bizding kitabymyz jónindegi oiyn bylay qorytyndylaydy: «Bolishim nauchnym vkladom poslednih yavlyaetsya to, chto ony obnarujily y sdelaly dostoyaniyem obshestvennosty mnogie sviydetelistva partiynyh rukovodiyteley Kazahstana togo vremeny y detalino izobrazily jivui kartinu teh volneniy. Rassmatrivaya ih v obshem kontekste istoriy Kazahstana, ony sdelaly vyvod, chto sobytiya v Selinograde, predshestvovavshee Alma-Atinskim sobytiyam 1986 g., sygraly sushestvennuy roli v razvitiy nasionalinogo samosoznaniya kazahov».

S.Haniya Selinograd oqighasyn Stalinning jeke basyna tabynu saldarynan qughyn-sýrginge úshyraghan halyqtardyng rettelmegen isterin Mәskeu qalay sheshkendigi túrghysynan qarap, týsingisi kelgen. Onyng pikirinshe, ortalyq basshylyqtyng Qazaqstangha jer audarylghan ónirinen «jana Otan» jasap beru әreketi bir jaghynan biylikting nemisterge degen qamqorlyghy bolyp kórinse, ekinshi jaghynan deportasiyalanghan basqa da halyqtardyng N. Hrushevting partiyanyng HH sezinde sóilegen sózinen keyin ayaqsyz qalghan mәselelerdi keshendi týrde shesheyik degen týpkilikti oiynyng bir bóligi bolsa kelek.

1970-jyldardaghy kenestik nemisterding shet elge jappay qonys audaruy әrtýrli ishki jәne syrtqy belgili bir qozghaushy kýshterge baylanysty boldy. Birinshiden, búl kezde nemister ózderin basqa halyqtarmen salystyryp, solarmen sәikestendirip, tenestirudi talap etti. Maqsat - memlekettiligin qúru. Alayda, búl mәsele biyik dengeyde talay qoyylsa da qoldau tappady. Olargha әrdayym oqu-aghartu sharalary ghana úsynyldy: ana tilindegi bilim aludy úlghaytayyq, nemis tilindegi radio habarlaryn, gazet taralymyn kóbeyteyik degen siyaqty. Al nemister bolsa, «últshyldyq pen seperatizmdi uaghyzdaytyn, bolishevikterge qarsy kýresetin bund baghdarlamasy» tәrizdi múnday dýnie bizge qajet emes dep ýzildi-kesildi qabyldamady.

«Kóptegen nemister KSRO-daghy reformagha, onyng ishinde, «kenestik Otannyn» qalpyna keltiriluine, senbedi, kózi jetti. Tól erekshelikterinen aiyrylyp, basqa halyqqa birjola sinip ketuinen qoryqqandyqtan amalsyzdan tarihy Otanyna jónkile bastaydy.

Ekinshiden, olardyng Germaniyagha kóptep ketuine sebep bolghan nәrse tarihy Otany - Batys Germaniya - jýrgizgen syrtqy sayasat. Búghan 1969 jyly GFR kansleri qyzmetine kirisken V. Brandt jariyalaghan shyghys sayasatynyng (Ostpolitik) yqpaly zor boldy. German jaghy kenestik nemisterding ataqonysyna oralu jónindegi talap-tilegin qostap, diplomatiyalyq dengeyde talay kótergen. 1955 jyly kenes-nemis elaralyq qatynasy ornaghannan keyin ajyrasyp qalghan otbasy mýshelerining qayta qosyluyna, ózara әskery tútqyndar almasugha mýmkindik beretin kelisimsharttargha qol jetti. Eki el arasyndaghy kóshi-qon baylanysy jana qarqyn aldy.

1970-jyldardaghy nemis qauymynyng shet elge qonys audaruy ýdey týsken kezde Qazaqstan basshylyghy ony bәsendetu maqsatymen birsypyra qauly-qarar qabyldady. Alayda, emigrasiya qarqyny basylmady, kerisinshe, kýsheye týsti. Óitkeni búl qújattardyng bәri ýgit-nasihat, mәdeni-aghartu sharalaryn jýrgizuge baghyttaldy da negizgi problema qozghalmady.

Mine, sol kezde búl túiyqtan shyghudyng birden bir joly osy dep 1979 jyldyng 31 mamyrynda KOKP OK Sayasy burosynyng qaulysymen Qazaqstanda Nemis avtonomiyalyq oblysyn qúru qajet dep tabyldy. Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetinde nemis avtonomiyasyn qúrumen ainalysatyn ekinshi hatshy A. Korkin basqarghan úiymdastyru komissiyasy qúryldy. Ol jergilikti jerde - Ereymentauda - bolyp, isting mәn-jayyn kórip, týbegeyli pysyqtaghan song 15 mausymda avtonomiyanyng qúramy, shekarasy jәne partiya organdarynyng shtat qúrylymy turaly naqty úsynysty KOKP OK-ne jiberedi. Al 18 mausymda Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining birinshi hatshysy D.Qonaev qatysatyn Nemis oblysynyng qúrylu saltanatyna arnalghan partiya konferensiyasy ótkizilip, onda Krasnoznamen audandyq partiya komiytetining jetekshisi, nemis últynyng ókili Andrey Braun jana oblys obkomynyng birinshi hatshylyghyna saylanuy tiyis edi.

Dey túrsaq ta, qazaq júrtshylyghynyng Arqa tósinde jappay bas kóterui Mәskeu josparyn joqqa shyghardy. Sonymen birge 1979 jyldyng sonynda kenes әskerining Aughanystangha engizilui jәne Europada kenestik SS-20 raketasynyng ornalastyryluy halyqaralyq shiyelenisti kýsheytip, Batyspen araqatynasty ushyqtyra týsti. Osy kezde kenestik basshylyq, ókinishke qaray, búdan tiyisti qorytyndy shygharmady, Batystyng adam qúqyghyn qúrmetteu jónindegi nauqanymen eseptespedi. Sol uaqyttan bastap nemisterding shet elge shyghuy kýrt azaydy. 70-jyldardyng orta kezinde jyl sayyn 9 myng jәne odan da kóp kenestik nemister FGR-na barsa, 84-shi jyly birneshe jýzge deyin tómendedi.

Jazushy V.Vladimirovtyng myna bir deregine nazar audarghan jón siyaqty. Chehoslovakiya elshisi Chestmir Lovetinskiy Almatygha kelip, Dinmúhamet Ahmetúlyna Jenimpaz Aqpan (Pobedonosnyy Fevrali) ordenin tapsyrghanda «Qonaev nyq senimmen Andropov (sol kezde ol KOKP OK-ning Bas hatshysy bolatyn. - A.K.) kenes nemisterine Edil jaghalauyndaghy respublikasyn beredi», - dep jazdy (nemisting әdebiy-kórkem jәne qoghamdyq-sayasy alimanaghy «Feniks», № 1, 1993, 307-b.).

Demek, Selinograd kóterilisinen keyin nemis avtonomiyasyn Edil jaghalauynda qayta qúru jóninde Mәskeuding jospary bolghan. Yu.Andropov bolsa búl júmysty tyndyrugha ýlgere almady, ony jýzege asyru mindeti M.Gorbachevke auysty.

Ortalyq biylik nemis avtonomiyasynyng tújyrymdamasyn jasaghanda tek nemisterdi ghana oilap qoyghan joq. 1979 jylghy 31 qazanda nemis avtonomiyasyn qúrudy qoldaghan KOKP OK Sayasy burosynyng mәjilisinde qyrym tatarlarynyng últtyq-territoriyalyq avtonomiyasy jóninde de sóz qozghalghan. KOKP OK-ning hatshysy IY.Kapitonov «búl mәsele Ózbekstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetinde qaralyp, avtonomiyalyq okrug qúrylu kózdeldi» dep mәlimdegen; yaghny joghary jaqta nemister men qyrym tatarlaryna avtonomiya beruding ýlken sayasy manyzy bolar edi degen pikir qalyptasqan.

Kezinde, 1974 jyly, qyrymdyq tatar kommuniysi S.Tairovty Jizaq audandyq partiya komiytetining birinshi hatshysy etip saylaghanda L.Alekseeva degen zertteushi týbinde Ózbekstanda qyrym tatarlaryna avtonomiya berilui mýmkin dep tújyrym jasaghan edi, keyin búl boljau tarihy derektermen aighaqtaldy.

Qyrym tatarlarynyng avtonomiyasy turaly iydeya resmy týrde qayta qúru kezeninde ghana belgili boldy. Ol turaly KSRO Jogharghy Kenesi Últtyq Kenesining tóraghasy R.Nishanov 1989 jyldyng qyrkýieginde KOKP OK-ning últtyq sayasat jónindegi plenumynda sóilegen sózinde aityp, Qazaqstanda nemis, al Ózbekstanda qyrym tatarlary avtonomiyasyn qúrugha әreket jasalghanyn moyyndady, biraq ol eki qúrylymnyng arasynda pәlendey baylanys bar-joghyn sóz qyla qoyghan joq.

Alayda, dep jazady S.Haniya, 1979 jylghy 31- mamyrdaghy KOKP OK Sayasy burosy mәjilisining hattamasynda osy eki avtonomiyany qúrudyng jobasy deportasiyagha úshyraghan halyqtardyng isin sheshu jónindegi ortaq tújyrymdama negizinde jasalghan. Ony aitasyz, Qazaqstanda últtyq-territoriyalyq qúrylym osy maqsatty jýzege asyrudyng alghashqy qadamy bolyp belgilengen. Nemis avtonomiyasy oidaghyday qalpyna keltirilgen song Qyrym tatarlarynyng avtonomiyalyq okrugin úiymdastyrudy qolgha alu kózdelgen.

KSRO halyqtarynyng ishinde senimsiz dep tanylghandardy deportasiyalau nauqany 1930 jyldardyng ekinshi jartysynda bastaldy da Úly Otan soghysy kezinde sharyqtau shegine jetti. Birneshe million adam Sibirge, Orta Aziyagha, onyng ishinde Qazaqstangha, kýshtep jer audaryldy. Hrushevting partiyanyng HH sezinde Stalinning jeke basyna tabynudyng zardaptaryn әshkerelegen bayandamasynan keyin Soltýstik Kavkaz halyqtary men qalmaqtar tarihy Otanyna oralyp, olardyng búrynghy avtonomiyalary irgesin qayta kóterdi. Al nemister men qyrym tatarlaryna barghan jerlerine «sinisip ketti» degen syltaumen búrynghy avtonomiyalary qalpyna keltirilmedi. Osyghan baylanysty deportasiyagha úshyraghan halyqtar narazylyq kórsetuding әrtýrli sharalaryn qoldandy: nemister FGR-ge ketudi, al KSRO-daghy dissiydent qozghalysymen birikken qyrym tatarlary - Qyrymgha qaytyp barudy talap etti. Sóitip, aqyr sonynda Mәskeuge, partiyanyng ortalyq basshylyghyna, deportasiyagha úshyraghan halyqtar ýshin resmy qújattarda ylghy qaytalap aitylatyn «sinisip ketken» ónirde - avtonomiya úiymdastyru iydeyasy oigha keledi.

Alayda, is múnymen bitpeydi. N.Okanyng jazghanyna sýienip, japon ghalymy Qazaqstanda jýrgizilgen zertteuler nәtiyjesinde resmy týrde Qyzylorda oblysynda kәris avtonomiyalyq audanyn qúru turaly mәsele qaralghan (N. Oka, «The Korean Diaspora in Nationalizing Kasakhstan...»; Oka N. «Koreysy v sovremennom Kazahstane: strategiy vyjivaniya v roly etnicheskogo menishinstva» // Diaspory. Nos. 2/3 2001, s. 194-220) deydi.

1937 jyly kәrister Qiyr Shyghystan Orta Aziyagha jer audaryldy, al 1979 jyly KSRO-daghy 389 myng kәristing 163 myny (42%) Ózbekstanda, al 92 myny (24%) Qazaqstanda túrghan. Kәris avtonomiyasyn Qazaqstanda qúru turaly resmy qújat әzirshe tabylmaghanyna qarmastan S. Haniya nemister men qyrym tatarlaryna avtonomiya qúru qarastyrylghany ras bolsa, kәristerge de múnday jaghday jasaluy mýmkin degen boljam jasaydy. Al eger olay bolatyn bolsa, Ózbekstanda kәris memlekettigin jasau josparda boluy әbden yqtimal dep qorytady oiyn avtor.

Sóitip, Mәskeu búrynghy últtyq sayasatyna týzetu engizuge kirispek boldy, yaghny búdan biz Stalinning jeke basyna tabynu zardaptary әshkerelengen song keybir mәseleleri sheshilmey qalghan últtar ýshin sol qonys tepken jerlerinde últtyq-territoriyalyq avtonomiyalardy qúru turaly oy tuyndaghanyn aiqyn kóremiz. Basqasha aitqanda, Stalinning deportasiya sayasaty nәtiyjesinde avtonomiyasynan aiyrylghan (osyghan baylanysty kenestik qoghamda belgili dәrejede qaghaju kórgen) keybir últ ókilderining mәselesin retteude biylik organdary eskirgen әdisti qoldanugha bolmaytyndyghyn týsinip, olardy qaytadan kenestik jýie shenberine engizu ýshin basqasha batyl sharalar qoldanu qajettigin sezinedi. Búl is-әreket kýshtep qonystandyrylghan halyqtar ýshin sol túrghan aimaq tónireginde «jana Otan» qúru bolyp esepteldi. Ortalyghy Ereymentau bolyp belgilengen Nemis avtonomiyalyq oblysy KSRO últtyq sayasaty damuynyng jana kezenindegi alghashqy tәjiriybesi edi dese de bolady; alayda, ortalyqtyng Qazaqstanda nemis avtonomiyasy iydeyasynan bas tartuy kenestik nemisterge ghana emes, basqa da deportasiyagha úshyraghan halyqtar ýshin jýzege asyrylugha tiyisti sayasatty japyraq salar, órken alar jaghdaygha jetkizbey-aq úryghynda joyyp tyndy.

«Jalyn» jurnaly

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5439