Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2362 0 pikir 21 Aqpan, 2011 saghat 23:08

Ruda Zaykenova. Qajyghúmar әlemi jәne «Qylmys» (jalghasy)

Jalghasy. (Basy http://old.abai.kz/content/ruda-zaikenova-kazhygymar-elemi-zhene-kylmys )

(B.502, 5-tom) -  dey kele   endi qylmystyng baq qúsy basqan izderi men kirgen inderine qaryq bolghan basshylardyng da bastaryna qonghandyghyn, sondyqtan da  qasqyrdyng qoyannan kinә izdegenindey beyuaz adamdardan  eminip-súrana bergenshe ózderining de mol qylmystarynan arasynda zeket berip qonglary qajet ekendigin  mysqyldaydy. Múnda avtor týrme bastyqtarynyng ýstinen de is qozghalyp, qylmysty bolghandyghyn әshkerelep otyr.

Jalghasy. (Basy http://old.abai.kz/content/ruda-zaikenova-kazhygymar-elemi-zhene-kylmys )

(B.502, 5-tom) -  dey kele   endi qylmystyng baq qúsy basqan izderi men kirgen inderine qaryq bolghan basshylardyng da bastaryna qonghandyghyn, sondyqtan da  qasqyrdyng qoyannan kinә izdegenindey beyuaz adamdardan  eminip-súrana bergenshe ózderining de mol qylmystarynan arasynda zeket berip qonglary qajet ekendigin  mysqyldaydy. Múnda avtor týrme bastyqtarynyng ýstinen de is qozghalyp, qylmysty bolghandyghyn әshkerelep otyr.

Tipti jazushy ózin tumay jatyp «qylmysker» etip kórsetedi, odan keyin jaryq dýniyege әkelgeni ýshin anasyn da, әkesin de «qoldan qylmysker» etip shygharady. Sondaghy aitpaghy - eger Qajyghúmar Shabdanúly tuylmasa, qylmystardyng birde-biri bolmas edi degen kekesindi zil. Bighabildin  atasy Balpang by әri bay bolghan adam eken, sondyqtan da jazushy agha-bauyrlarynyng atyn ózgertip, Biygeldi, Bighazy, Bighabil, Bighadil, Bighaysha dep ylghy «Bi» sózinen bastalatyn attardy әdeyi qoyghangha úqsaydy. Al «Bi» bolmay qosylghandary jastayynan shetinep ketkendigin jazady. Biraq Balpang biydin  túnghyshy Qúrmannan tuatyn bolashaq jazushynyng әkesi Jappar jastayynan jetim qalyp, kedeyshilikke úrynady. Al Jappardyng sheshesi Meyiz ana qystyng qaqaghan ayazynda qúdyqqa oqys qúlap , tilge kelmey  jan tapsyrady. Búl turaly jazushy bylay dep jazady: «Ýsh balasy ýsh jaqtan jabysyp shulasa da ýni shyqpay ýzilipti. Ádiletti «tergeushim», aq-naqaqty adamzatta siz ghana aiyrar dep senemin. Osy ýlken sheshemning óz qúrsaghynan shyqqan balalaryn zar qaqsatyp, lәm demey raqymsyz yzgharly kýiinde ketuin qarashy, ne degen tasbauyr edi! Kishkenelerin esirkemey, tym bolmasa mandayynan aqtyq ret bir sipamay, bir jibimey tas bolyp qatyp, panasyz iyen qúmgha tastap ketuin qarashy!.. Netken raqymsyz qylmys», - dep  kózge  jas әkeletin kórinisti kerisinshe sipattau arqyly jýreginizdi auyrtady. [B.14] Jastayynan jetimdik tauqymetin tartsa da, qayyspaytyn qaysar Jappardyng kórgen kóreshegin jazushy bólim sonynda qylmysqa qaray búrady: «Sizding әdiletti tyrnaghynyzgha týsse ghoy, әldeqashan óletin edi» - deuinde astarly kekesin jatyr. (B.15.) Ózining shyqqan tegin, ata-babasynyng tarihyn osy stilde kerisinshe bayandau arqyly «sýiek sindi qylmysyn» birese kýldirip, birese kýrsindirip uytty tilmen bayandaydy. Jazushy osy arqyly ózining ar-ojdan tazalyghyn ghana kórsetip qoymaydy,  kimning aldynda bolsyn aqtala alar baladay pәk kónilge túnghan zapyranyn da әr bólimning ayaqtalar túsyna ayamay tógip alady. Din oquyna jastayynan jetik jazushy qúdiretti kýshti jaratqan iyege qarsy emes, biraq ózining «ne sebepti qylmysker» bolatyndyghyna ghana kózi jetpeydi. Sondyqtan da qoldan jasalynghan qoghamdyq indetke qarsy shyghyp, onyng jandayshaptaryn shaqpa tilmen shanshyp otyrady. Osy arqyly  bala kýninde «mylqau» atanghan, әr nәrsege eki beti du etip qyzara qalatyn sonshama úyalshaq balany ómir tauqymeti qalay ashyndyryp jibergenine qayran qalmasqa sharanyz joq.             Ásirese onyng jaqsy adamdardan úyalatyndyghy qyzyq. Shekaradan jaqynda ótken kez. Búlargha qarasyp, kómektesip jýrgen Jәmish degen qyzgha qyryndaghysy kelgen bay balasy Tindәy syrt kózge momyn kórinetin Bighabil arqyly qyzben baylanys jasamaq bolady. Ózinshe qamqor bolghansyp, jalghyz eshkilerine de, ózderine de basqa balalardy tiyistirmey, Bighabilge kelip túrady. Bir kelgende Bighabilding sheshesi Tindәige balasynyng bir nәrseden qorqyp qalmauyn, úyalshaqtyghyn, biraq «onysyna qarap búrtyndaghan túiyq birdeme eken» dep qalmauyn, ýirenise kele, onysyn qoyyp, sheshilip ketetindigin, jalghyz-aq «әke-sheshendi boqta demeseng bolghany búghan» degendi qadaghalap tapsyrady. Jaqsy adamnan úyalatyn jerinen bir mysal keltireyik. - Sen neden qorqasyn? - Men itten qorqamyn. - Odan basqa? -  Odan basqa, - dep bógelip qaldym. Ildәidan qorqamyn demekshi edim, ol Tindәidyng aghasy bolghandyqtan aitqym kelmedi. Biraq biz sonyng ýy jaghyna bara jatyrmyz. Dәl qazir itten góri sodan qorqynyshym kóp edi. Sony aityp qoymay ýrpektegen qaupim basylar emes. - IYә, odan basqa? - dep Tinday qayta súrady. [B.136] Qalamger onyng aghasy Tindәidyng bir súlu kelinshekti úrghandyghynan qorqyp qashqandyghyn, búdan keyin ózine at-jónsiz tiyise beretin Aqtay, Sanatay degen eresek balalardy әkesi úrghannan keyin olardan qoryqpaytyn bolghandyghyn dialog týrinde bayanday kele, әkesining qasqyrdy tiridey soyatyntyndyghyn, eshteneden jasqanbaytyn myqtylyghyn aitady. - A, onda sen nege qorqaq boldyng jәne basqa neden qorqasyn? - deydi.  - Bir qyzdan qorqamyn. - Nege? - Qabaghy óte suyq kórinedi eken. Tindәy kýlip jiberdi. Men Shәueshekten alghashqy kórgen qyzdyng qabaghyn menzep edim. Tindәy Jәmishting qabaghy dep týsingen siyaqty. Búl jәit esime endi týsti. - Qyzdyng qabaghynan jigit qorqa ma eken? - dep kýldi ol. - Joq, odan qoryqpaymyn, úyalamyn. - Nege úyalasyn?  - Men jaqsy adamdardan úyalamyn. - Al menen she? - Senen biraz qorqatynmyn. Qazir biraz úyalamyn. - Men biraz jaman, biraz jaqsy boldym ghoy onda?! - dep Tindәy taghy kýldi. - Joq, jaqsy siyaqtysyn. - Sen bir qu ekensin! - dep ol jymidy da, qulyghymnyng qayda ekenin týsinbey men jymidym, - deydi.  [B.137] Bala kýninde әri qorqaq, әri úyalshaq kórinetin, ishine syimaghan nәrse bolmasa, óz betimen eshqashan sóilemeytin osy balanyng «qyrsyqtyghy da» bir basyna jeterlik. Birde atasymen birge tuysqan bay aghalarynyng biri múny ózimiz ósirip, baghyp-qaghamyz  dep bauyryna salyp alady. Qarny toyyp tamaq iship, tym jaqsy bolyp jýrgen Bighabilge bir kýni asyrap alghan tuysqany әke-sheshendi boqta dep ýiretedi. Búghan kónbegen bala qansha uatsa da uanbay jylay bergennen keyin erteninde qaytarugha tura keledi. Mine jazushy boyyndaghy qaysarlyqtyng tua bitken qasiyet ekendigin osydan-aq kóruge bolady.

Bir eskerte ketetin jaghday, «Qylmys» romanyndaghy jazushynyn  әke-sheshesi de, birge tughandary da, tipti kishkene kýninde sheshesimen Qazaqstangha ótip ketken Mazdap degen úlynyng aty da ózgertilip alynghan. Gh.Mústafinning «Kóz kórgender» memuarlyq shygharmasyndaghy jazushy ózin Sary bala dep alatyny siyaqty múnday tәsil әdebiyette bar, al avtordyng Qajyghúmar degen óz atyn da, Shabdan degen әkesining atyn da, Qajiyakpar, Ájiyakpar, Ájighúmar dep tizbektele beretin agha-bauyrlarynyng da  atyn ózgertep aluyna ýnemi anduda jýrgendigi jәne aghayyn-tughanyna kesir keltirmeudi oilauynan tughan saqtyghy deu kerek. Sóitse de romandaghy barlyq oqigha naqtyly ómirden, ózining jeke basynan alynghandyghy aidan anyq. Taghy da bir  mәsele, Q.Shabdanúlynyng әr jerde әrtýrli kórsetiletin ómir jolyna baylanysty jyldar kórsetkishine qatysty derekti biz  Q.Júmadilovting jәne avtordyng óz shygharmasyna sýiene otyryp alghandyghymyzdy eske salamyz.

Jazushy jastayynan oqugha qúmar әri zerek bolghandyghy sonsha mektepke barmay túryp-aq latyn grafikasyn mengerip alady, al naqtyly mektep tabaldyryghyn attaghan bette arab әlipbiyin ýsh kýnning ishinde ýirenip shyghady. Búghan manayyndaghylar ghana emes, ústazynyng ózi de tang qalady. Búdan keyingi   saty alifavit boyynsha әrbir әripting dauystap aityluyn da «ólermendene jýrip» (óz sózi) tez mengeredi. «Kýndizgi baqyldauym jetpegendey, týnde úiyqtap jatyp ta baqyldap qoyatyn boldym» dep kýldiredi avtor oqyrmandy. [B.196 1tom] Ýshinshi saty әptiyekke avtordyng sózimen aitqanda «kәlәm sharipting qysqasha kursyna» kelgende jazushy biraz qinalghanyn jasyrmaydy. Dese de «Nadan Jappardyng balasynyng qúrangha týsui» ýi-ishindegilerding ýlken quanyshyna ainalady. Biraq búghanasy qatpaghan onyng ýstine ýnemi ash qúrsaq jýretin balanyng alasa oryndyqta ýnemi enkeyip otyryp, oqugha bar jan-tәnin  salyp kirisui rasynda onyng qabyrghasyn qayystyryp jiberedi, mine osy arada «qabyrghasy qayysyp» degen sóz tirkesining naqty ómirden alynghandyghyna kóz jetkizesiz. Niyeti búzylghan qojanyng ýshkirgenine senbegen Jappar ózi biletin dúghasynyng barlyghyn oqysa da, bala jazylmaydy. Aqyry ólim haline jaqyndaghan  bolashaq jazushynyng qabyrghalaryna kerosin jaghyp otyryp, iri sausaqtarymen syqyrlata otyryp qayyrady. Ár qayyrghan sayyn qoydyng mayynan bir qasyq ishkizip otyrady. Jótelgende qabyrghasy qausap týsetindey kýige jetken Bighabil  әredik-әredik jasalghan osy emnen keyin beti beri qaray bastaydy. «Ákem bir qúmyrany juyp, tazartyp әkeldi de, sýt pisirim uaqytta bir ret qarnym kerilgenshe dem shygharmay ýrlep jatuymdy búiyrdy. Búl - qabyrghany kernelgen óz qarnymmen kóteruding әdisi eken. Aytqanyn eki ese artyq oryndadym», -  dey kele, әkesi jarty qúmyra jylqy mayyn tauyp әkelip, úrttata otyryp, sol maymen taghy da birneshe ret qayyrghannan keyin qúlan-taza aiyghyp ketkenin jazady. (B.200,1tom) Jastayynan jetim qalyp, tesik ókpe bolyp ósken jazushynyng әkesi  alysqanyn alyp soghatyn, qajyr-qayraty mol, basyn-kózin demey óz oiyn irikpey, tura sóileytin birbetkey minezinen jasynda «jyndy Jappar» atansa da, eki әiel men jeti balany baghu jolynda jyndylyghynyng qayda qalghanyn ózi de bilmey qalady. Bar balalarynyng ishindegi eng zeregi Bighabil bolghandyqtan,  bar tapqan-tayanghanyn ózderining auzynan jyryp, osy balany oqytugha  júmsaydy. Ony bar jan-dýniyesimen sezinetin Bighabil de әke tilegin oryndaugha barynsha den qoyady. 1941 jyly Dýrbiljindegi ortalau mektepti bitirgennen keyin, Ýrimjidegi jogharghy pedagogtik mektepte oqidy. Studentting jyl sayyn kanikulgha kelui otbasyna bir meyram. Otyz kýn oraza ústap, bes uaqyt namazyn ýzbey ótken Jappardyng osy bala ýshin qayta-qayta qúdaygha jalbarynuy shynayy yqylasymen jasalghan әke ghibadaty.

Jalghasy bar

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1469
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5406