Áleumettik jeliden "Uyghur avazi" úighyrlardy ruhany janghyrtyp jatyr" degen siltemege kezigip, "Jas Alash" gazetinde jariyalanghan maqalagha tap boldym. Ruhany janghyru baghdarlamasy ayasynda jaryq kórgen «Úighyrsha jer-su attary haqynda» (Uyghurchә yer-su namliry hәqqindә) atty materialda  "Bayseyit auyly úighyrdyng klassik aqyny Seyit Múhammed Qashinning qúrmetine qoyylghan, Malovodnoe auylynyng bayyrghy atauy - "Mollavdun" degen sekildi aghayyn halyqtyng qazaqqa jasaghan qiyanatyn oqyp qanym basyma shapshydy. "Búlar basqa neni býldirdi eken?" dep gazetting elektrondy núsqasyn tauyp alyp, sholyp shyqqan edim.

"Mollavdun" degen jәy әnsheyin aityla salghan әlәulәy eken. Talay súmdyq derekterge tap bolyp, "Men osy Úighyrstanda túryp jatqan joqpyn ba?" dep jaghamdy ústadym. Onyng bәrin jazyp jatu mýmkin bolmaghandyqtan bireuine ghana toqtalayyn. Úighyr tarihshylaryna sheksiz erik berippiz. Olar endi Kerey men Jәnibekke jer berip, memleket qúrghyzghan "úly últ" úighyrlargha ainalyp ýlgeripti.

Júmbaqtamay, tóteley kiriseyik. "Mongholstan degen qaysy memleket?" Shynghyshan jәne onyng әuletteri ("Moğolistan degän qaysi dšlät" (Çinğizhan vä uniŋ ävlatliri) degen (atauyna qaramaysyz ba?) maqala avtory Qasym Mәsimy Shynghyshan әuletterining jer bólinisi turasynda sóz qozghay kelip, qiynnan qiystyryp, Mogholstan memleketining negizin qalaghan Toghylyq Temirdi úighyrlargha jaqyndatyp, sózderding týp-tamyryna ýnilgen bolady.

Ondaghysy mynau:

Moşu yärdä  «moŋğol» sšziniŋ  Çinğizhanniŋ nami bilän unvaniniŋ mänasini eçişqa toğra kelidu. Mäsilän, Çiŋğizhanniŋ šz ismi Tšmurҗin (Timuçin) – bu sšz uyğurçä vä moŋğolçä  çin tšmür,  rusçä — stal', Çiŋğizhan degän täht unvan — uyğurçimu, monğolçimu – äŋ büyük han, çoŋ balisiniŋ ismi — Djuçi (Җoşi) bu sšzniŋ mänasi uyğurçimu, moŋğolçimu  «yolçi» — mehman, vaqitçä kälgän adäm  degän mänani bildüridu.

«Moŋğol», «muŋğol», «miŋğol» sšzliri ikki boğumdin  ibarät. Moŋ, muŋ, miŋ – uyğurçimu, moŋğolçimu – «miŋ» degän uqumni beridu,  ändi «ğol» sšziniŋ üç mänasi bar.

Audarmasy:

"Búl jerde "monghol" sózining maghynasyn Shynghyshannyng atymenen baylanystyra ashugha tura keledi. Mәselen, Shynghyshannyng óz esimi - Tómirjin (Temuchiyn) - bú sóz úighyrsha da, mongholsha da - shyn temir, oryssha - stali, demek Shynghyshan degen esim de úighyrsha da, mongholsha da - eng ýlken han, ýlken balasynyng esimi - Joshy, bú sózding mәnisi úighyrsha da, mongholsha da jolshy - meyman, uaqytsha kelgen adam degendi bildiredi.

"Monghol", "múnghol", "miynqol" sózderi eki buyndy birikken sózder. "Mon", "mún", "miyn" - úighyrsha da, mongholsha da "myn" degen úghymdy bildiredi. Endi "qol" degen sózding ýsh maghynasy bar...

Osymen audarma jasaudy toqtata túrayyq. Týsingenimiz Mogholstan degen úighyrlardyng memleketi bolyp shyqty. Bú jerde ashyq aitpaghanymen ymmen birneshe ret belgi berilip, "Mogholstan degen myna - bizbiz" degenge oqyrmandy múnan keyin de әbden sendirip alady da bylay dep kósiledi:

Huntäyҗi 1457-jili  Җonğar dalasidin ğäripkä jürüş qilip, Siğanaq şähiriniŋ yenida Özbäk hani Abulhayirni (Batu hanniŋ ävladi) yeŋidu. Hanniŋ yeŋilişi, uniŋğa  hizmät qilivatqan Kerey sultan bilän Äz-Jänibekniŋ Moğolistan dšlitigä ketişigä säväpkar bolidu. Ular  Tuğluq Tšmürhanniŋ çävrisi — Esen Buğağa kelip pana soraydu. Han bu tuqqanliriğa Talas bilän Çu däriyaliriniŋ  arisidin makan berip, u yärdä Kerey bilän Jänibek Qazaq hanliğini  tikläydu.

Audarmasy:

"Qontayshy 1457 jyly Jonghar dalasynyng batysyna jyljyp, Syghanaq shaharynyng janynda Ózbek hany Ábilqayyrdy (Batu hannyng әuleti) jendi. Hannyng jenilisi oghan qyzmet etken Kerey Súltan men Áz Jәnibekting Mongholstan memleketine ketuine sebepker boldy. Olar Toghylyq Temirhannyng shóberesi Esen-Búghagha kelip pana súraydy. Han búl tughandargha Talas pen Shu dariyalarynyng arasynan meken berip, ol jerde Kerey men Jәnibek Qazaq handyghyn qúrdy.

Qosh! Maqalanyng bәrin audarmay-aq, avtordyng bar pighylyn ashyq anghartatyn týiinge bir-aq toqtayyq.

Onda taghy da sol eski әuen. Shynghyshannyng aty, memleket aty, balasynyng aty, monghol, oirat, jonghar, qalmaq sózderi, Narynqol sekildi jer ataularynyng mәnisining bәri úighyrlargha tәn ekenin aita kelip, "mongholdar men múnghyldardan taraghan oirat, jonghar, qalmaqtar úighyrlargha kim?" degen súraq qoyady. "Búl súraqqa jauapty gazetting oqyrmandary bersin?" dep kósemsip baryp tizgindi bir-aq tartypty.

Búl erterekte jazylghan maqala bolsa da, aitar uәjimiz bar edi. Biraq, avtordyng keltirgen mysaldary úighyrdan góri qazaqqa myng qadam jaqyn ekenin dәleldeuding ózi artyq dýnie ekenin týsinip, sóz shyghyndaghymyz kelmey qaldy.

"Úighyr әuezi" (Uyghúr avazi) degen -  memleketting qarjysyna shyghyp otyrghan gazet. Kóp jyldan beri "Qazaq gazetteri" JShS osy basylymdy qoltyghynyng astyna alghan. Sóite túra, bú jerde úighyrdyng iysi bolmaghan kezde jongharlardy jayratqan qazaqtyng batyry Bәiseyitti ysyryp tastatyp, jerding atyn iyemdengisi keletinderge minber berip otyrghan gazetting redaktory Ershat Asmatovqa jauap berer kez kelgen siyaqty. Kerey men Jәnibekke jer berip, memleket qúrghyzghan "úly últqa" ainalghysy kep jýrgenderge "shanyraqqa qara" deuding artyqtyghy bola qoymas.

A, aitpaqshy qalghan qyzyq derekterdi aldaghy kýnderi jariyalaytyn bolamyz.

Shәriphan Qaysar

MATERIALDY PORTALDYNG RÚQSATYNSYZ KÓShIRIP BASUGhA BOLMAYDY

Abai.kz