«Adamda jaqsy qasiyet  bolmasa,

oghan baq ta, baqyt ta qonbaydy».

Jýsip Balasaghúniy.

«Teng – tenimen...» degen sózdi qapysyz qalay aitqan, qayran kóregen de dana úly ata-babalarymyz! Ómirlik shyndyqqa jýginsek, rasynda da dәl solay. Búl ne degen ómirlik palsafa desenizshi...

Sózding shyndyghyn aituymyz kerek. IYә, qyzyn altynmen aptap, kýmispen kýptep, әshekeylep, ýkilep ósirudi ozdyra biletin, qyzghaltaqtay jaynata otyryp, qyzdyng qúqyghyn alaqangha salyp, kirshiksiz ayalay biletin, tórge otyrghyzyp kiyesindey qasterley biletin, keleshek elanasyn tәrbiyeley biluge kelgende qazaq últynday jer betinde últ joq. Yaghny keshegi tekti zamanda qyzgha qatysty qúqyq atauly әlemde tendesi joq dәrejede bolghany ayan. Sondyqtan da bolar qyzdy úzatu toyyn da airyqsha ghajayyp kýide ótkizedi ghoy.

Búrynghy ótken esti de tekti, ónegeli ýlgisi zor zamanda, qazaq qauymynda әke-sheshesi ómirlik jiyp-tergen aqyl-parasatymen, mol tәjiriybesimen úlyna ómirlik jardy tanday biludin, yaghny tәrbiyeli de mәdeniyetti, kórkem minezdi, ibaly da inabatty, әdepti qyzdy (kelindi) taba biluding arqasynda ghana otbasyn mәngilikke qúra biluge qatysty kókeykesti mәselege asa airyqsha mәn berilgendikten, búl mәsele eng aituly manyzgha ie bolghandyghy ótken tarihymyzdan belgili. Úldy 13 jasynda otau iyesi ete bilu qúdiretining ózi tendessiz keremet emes pe?! Sondyqtan ol kezende erli-zayyptylardyng ajyrasuy degen úghym-týsinik mýlde bolmaghan. Eger ajyrasudyng qanday da bir týri kezdese qalghan jaghdayda, ol – ólimnen de asa auyr, eng qasiretti apat bolyp sanalatyny kýni búryn әmbege ayan bolghan.

Áyelding baqyty – otbasy. Al otbasy – memleket uyghy. Sol sebepten de júbaylardyng baqyty eng jarqyn әri bayandy boluy ýshin aldymen eki jaqtyng ata-analary ózara kónili suyspaytynday mәngilik syilastyghy eng basty qaghida bolyp sanalghandyqtan, olardy asa joghary dәrejede ústana otyryp, kóksegen mәngilik syilastyqty qapysyz qamtamasyz ete biluding maqsatynda úl men qyzdyng ata-analary teng dәrejede bolghany, bir-birin jan-jaqty týsinisip, tereng úghyna biletin, keshirimpazdyghy men sabyrlyghy zor qúrby-qúrdasy bolghany nemese әke-sheshesin kópten beri jaqsy biletin, tekti kisilikpen ósip-óngen, ónegeli tanysynyng qyzy bolghany, sonday-aq ómirlik ansaghan oi-armandary men últtyq mýddeleri, maqsat-múrattary ortaq bolghany, mine, búlardyng bәri sayyp kelgende qatang shartqa ainalu qajettiligi, ýlgili-ónegeli ozyq ýrdispen biyikke janasha oza biluge degen qúlshynysynyng útqyrlyghy abzal sanalghan. Kelin ata-enesimen birge túryp, olarmen syilasa biluding ýlgili ónegesin ozdyrudyng arqasynda bala ósiruding qúdiretin ýirengen. Óitkeni ata-enening qasy-qabaghyna qarap, babyn tauyp, aq batasyn ala almasan, baspaydy algha qadam bir isting de. Búrynghy kezende esti, tekti úly ata-babalarymyz qanday keremet tekti kisilikti ansap, úrpaghyna danghyl joldyn, dara, dana baghyt-baghdarshamnyng útqyr ýlgi-ónegelerining tabantasyn kóregen kemeldikpen sala bilgen. Adamgha aqyl-parasat bәsekeli jarysta aldymen óz ómirin útqyrlyqpen qalayda ozdyra bilu ýshin beriledi.

Aytalyq qúda-qúdaghy bitken dos-kúrbyday syrlas bola jýrip, alystan syilasa biludi ozdyra bilse ghana, aqylsyz, paryqsyz, teksiz әke-sheshesi ketken qyzynyng jeke otbasyna opasyzdyqpen múrnyn súghyp, ishki sharuasyna aralaspaghanda ghana, qyz (kelin) týsken bosaghasynyng baghyn asha alatyn ónegeli de ýlgili, әdepti ana bolu baghytynda eshqanday da qiyndyq tudyra qoymaytyndyghy sózsiz. Teksizdigi, mәngýrttigi... basym paryqsyz, sabyrsyz anadan tәrbiyeli, әdepti, ibaly, imandy qyz tumaydy. Mәselen, júbaylardyng ajyrasuyna qatysty zertteushi mamandardyng derekterine sýiensek, ajyrasudyng eng negizgi sebepteri – 70-80% qyzdyng últsyz, tәrbiyesiz, teksiz, paryqsyz, nadan, keshe, mәngýrt әke-sheshesining kesapatynan ekeni belgili bolsa, al 20-30% enening kesapatynan ekeni anyqtalyp otyr. Qysqasy bizge últtyq namys jetpey túr, últsyzdyq, teksizdik, tәrbiyesizdik... Endigi mәsele osy kelensiz kesapattardy boldyrmaudyng jәne onyng aldyn aludyng maqsatynda aldymen otbasyndaghy tәlim-tәrbie men tәrtipting útymdy ýlgi-ónegelerin janartudy, asyldandyrudy, ýnemi jetildirip otyrudy, onyng útqyrlyghyn zaman talaptaryna say ozdyra týsudi tezirek qolgha aluymyz kerek.

Mәselen keshegi esti de tekti, kemel de úlaghatty zamannyng aghysynda әke-sheshesi «Barghan jerine suday sinip, tastay bat!», «Sýieging sol shanyraqtyng bosaghasynda shirisin» deytin ómirlik úly ósiyetti qyzyna mәngilikke qatang týrde amanat ete bilui de mine, osydan bolsa kerek.

Sol siyaqty «Qaytyp kelgen qyz jaman» dep kýieuinen qaytyp kelgen imansyz qyz el, últ aldynda, qogham, halyq, úrpaq aldynda әke-sheshesine jek kórinishti kýide bolatynyn jәne asa auyr qasiret-qayghy әkeletinin ata-babalarymyz aldyn ala kýni búryn asa qatang týrde eskertip otyrudy da airyqsha paryz sanaghan. Sonymen birge úrpaqtarynyng oy sanasyna kýndelikti tirshilikting barysynda ýnemi shegelep sinirip otyru asa qatang dәrejedegi mindet bolghan.

Al arsyz, úyatsyz, mәngýrt, keshelik, hayuandyq kýimen últtyq, әsirese әke-sheshesining ósiyet-amanatynyng bәrin de ayaqqa taptap, últtyq ar-namysty attap, qaytyp kelgen jeksúryn qyzyn óz әke-sheshesi asa qatang jaza – ólim jazasyna óz qolymen kesuge mәjbýr bolghan. Sonday-aq qyzy ong jaqta otyryp, bala tuyp qalatyn bolsa da osynday qatang jazagha tartylatyn bolghan. Áytpese búnday opasyzdyq býtkil eldi, últty, úrpaqty búzady dep sanalghan. Sonymen qatar búnday qyzdyng әke-sheshesi de el aldynda әshkerelenip, jer audarylatyn ýrdis bolghan. Mine, osynday izdenimpaz da talghampazdyghy orasan zor qatang tәlim-tәrbie men qatal tәrtipting arqasynda ghana keshegi qazaq qauymdastyghynda tendesi joq ýlgi-ónegesi zor úly salt-dәstýrlerdi ainalysqa engize otyryp, olardy zaman talaptaryna layyq ýnemi jetildirip otyrudyng útymdy ýrdisterdi túraqty dәrejede ornyqtyrghanyn, damytqanyn tarihtan bilemiz. Sonymen...

Úly Dalada ónegeli úlylyq qalay qalyptasty?

«Adamgershiligi barlar basqalargha tirek bolady,

basqalargha jetistikke jetuge kómektesedi,

ózi de sol jetistikke jetudi qalaydy».

Konfusiy.

Últtyng úlaghaty – Úly Daladan.

Adamzat balasy qoghamdyq damudyng jemisi. Al qogham – halyqtyng bir-birine degen qarym-qatynasynan túrady. Múndaghy әrbir qadam – adamdyq bolmystyn, tirshilik auanynda bolyp jatqan qiyndyqtar men daghdarystardyng ishki mәnin týzeydi. Jyrtqysh emes adam bop jaralghan son, úly múrattargha jetu ýshin tistengen kýresti ozdyra bilu maqsatynda óle-ólgenshe bizge tisti bergen. Demek, qay kezde bolmasyn, qoghamnyng bet-alysyn týsinu ýshin onyng damuyna óz ýlesterimizdi qosqanda ghana kýnimiz núrly bolmaq.

Endeshe qara qyldy qaq jaratyn әdildik pen turashyldyq saltanat qúruy ýshin sózding shynyn aituymyz kerek, jogharyda atap ótken qadau-qadau últtyq qúndylyqtar men artyqshylyqtargha qosa, keshegi otarshyl imperiyalyq Kenestik biylikke deyin, yaghny 350-370 jyl búrynghy qazaqtyng Úly Dalasynda, qazaq qauymdastyghynda 13 jastaghy úldaryna Otau tigip berudin, Otau iyesi jasay biluding maqsatynda әke-sheshesi bolashaq kelindi, yaghny boyjetken qyzdyng tek baylyghy men kórkine qarap emes, aldymen imanyna, aqyl-parasatyna, tәlim-tәrbiyesine, әdepti, kórkem minezine, adal adamgershiligine, shyqqan tegine qarap tandaghan, sol siyaqty qyzdaryn tandalghan jerine úzatudyng progressivtik baghytyndaghy tendesi joq bes bastamashyl da janashyl úly salt-dәstýrlerimizding bolghany aqiqat. Ayshyqtap aita ketetin bolsaq, olar:

1. Qyzdy atastyru;
2. Qyzdy aittyru;
3. Besik qúda bolu;
4. Qyzgha qúda týsu;
5. Qazaghynyng qamy ýshin últ, úrpaqqa shyn mәninde janyn qiyar dәrejede janashyr bola biluding maqsatynda abyroyly da mәrtebeli jengetaylyq útqyr qyzmetting minsiz atqaryluy t.b.

Osy tústa eskerte ketetin airyqsha bir jaghday bar. Ol ómirlik aqiqatty múqiyat taldap qarasaq, eng aldymen ózin-ózi tany almay jýrgen, ómirlik tәjiriybesi joq qyz da, úl da, keleshek ózining ómirlik jaryn tandaudyng jolyndaghy tanysqan adamymen qansha jyl jýrse-daghy tolyqqandy dәrejede onyng boyyndaghy otbasynan alghan tәlim-tәrbiyege, tekti adamgershilikke... qatysty qadir-qasiyetterin eshqashan da tany almaydy. Tanuy mýlde mýmkin de emes. Endeshe keleshegim, Alash balasy, oilan-daghy, jogharyda kórsetilgen úly ata-babalarymyz qalyptasyrghan bes basty salt-dәstýrding útqyrlyq qúdiretin býgingi zamangha say janartyp, janasha ozdyra biluge baryndy salyp baq. Sol sebepten de ómirlik tәjiriybesi mol әke-sheshenin, ata-әjening aralasuynyng da, sonday-aq jengetaydyng aralasuynyng da alatyn orny men útqyrlyghy orasan zor bolghandyqtan qúptarlyq jәne olar qol jetkize bilgen nәtiyjelerding útymdy dengeyde erekshe boluy mine, osydan.

Qyz imandy, aqyldy, parasatty, kórikti, әdepti, ibaly... qysqasy jan-jaqty úlaghatty tәlim-tәrbiyening arqasynda ghana ozyq dәrejede boyjete bilui anasyna tikeley baylanysty ekeni әlimsaqtan ayan. «Áke kórgen oq jonar, sheshe kórgen ton pisher», «Anasyn kórip, qyzyn al...» deytin últtyq ósiyetting shyghuy mine osydan. Qyz әdepti, kórkem minezdi... bolsa, kelin eli, últy ýlgi tútar ónegeli bolady. Yaghny barghan jerimde tek qana baqytty bolamyn emes, sol eldi qaytken kýnde de baqytty etemin, úrpaq kóbeytip, mindetti týrde ónegeli kelin, ardaqty ana atanamyn degen qyz ghana útady, bәrinen de ozady, bayandy baqytqa bólenedi. Búnday tekti adamshylyqtan asqan qymbat baylyq, jarqyn baqyt boluy mýmkin be?! Joq. Qysqasy, mahabbat – ómirlik synaqtyng kez kelgen túsynda aldymen el, últ, Otangha, otbasy, ata-ene, kýieuine degen adaldyq pen sýiispendi sezimdi ýnemi ozdyra bilu, búl – eng tekti mahabbat. Búl – tendesi joq eng qymbat baqyt әri úly baylyq.

Jogharyda atalghan bes basty qareketimizding әrqaysysy jeke dara aituly instituttyng airyqsha jauapty jýgin kótere biluge kelgende, otbasynyng mәrtebesin aspandata biluge kelgende asa joghary dәrejedegi abyroymen atqara biletin últtyq úly qúrylymdy úly ata-babalarymyz ozyq dәrejede qalyptastyra bilgen-di. Osylardyng arqasynda ghana әiel otbasyndaghy ózining ómirlik serigin, otaghasylyq erin, jan jaryn, júbayyn, basshylyq jolyn ústana bilgen kósemin tórinde tóredey qasterlep, pir túta biluding qúdiretin ozdyra týsken. Ýige kelgende jaghdayyn jasap, qabaghyna qaraytyn, ata-enesimen tatu túratyn әielge er adam kýn sayyn ghashyq bolady. Búl óz kezeginde býkil eldi, últty, úrpaqty adasudan, aldap-arbaudan, azghyndau jolynan minsiz saqtay otyryp, jana biyikterge janasha samghay bildi. Úrpaqtarymyz últtyq úlaghatty ónegesi orasan zor ýlgili ýrdistermen alansyz kóktep óndi, ósti, kórkeydi, gýldep órkendedi, kemeldene týsudi ozdyrdy. Aqyrynda úlymyz úlyqty, qyzymyz qylyqty әdet-ghúryppen ghana damylsyz damudyng danghyl jolyna týsti. Altaydan Atyraugha deyingi aralyqtaghy, Alataudan әri Sarytau asyp, reseyding qalyng ormanyna deyingi aralyqtaghy keng baytaq sayyn Úly Dalagha ruhty qazaq úrpaqtary ie bola biluding arqasynda ghana rahatyn kóretin úly zamandy ornyqtyrdy. Ol ol ma, kerek deseniz Edil[1] úly babamyz Europanyng qaq tórine qazaqtyng Kókbayraghyn nyqtap qadap, әlemge ýstemdigin jýrgize bildi. Osylaysha keshegi úly Alyptarymyz ben Asyldarymyzdy tizbektey bersek te, onyng úshy-qiyryna jetu mýlde mýmkin de emes. Mine, osynau tendesi joq dana dinimizding úlylyghy men ozyq tәlim-tәrbiyening ýlgili ónegesining arqasynda ghana qazaq qoghamynda jýgensiz ajyrasudyn, qyz óz ýiinde jýrip, ong jaqta otyryp, bala tuudyn, el, últ, qoghamdy azghyndatpay tynbaytyn eng soraqy sayqal azamattyq neke degenge úrpaqtarymyzdyng jappay úrynudyn, jezókshelikkke barudyn... basqa da shekten shyqqan kóptegen bassyzdyq pen opasyzdyq ataulynyn, adasushylyq pen azghyndaushylyqtyng birde-bireui búrynghy kezde bolmaghan.

Al Kenestik biylik ornaghan boyda dereu erkekter men әielder teng qúqyqty dep úrandata jariya jasap, tendesi joq dәrejede qalyptasqan otbasyndaghy, әsirese qazaq otbasyndaghy tendesi joq altyn qúndylyqtar men ozyq asyldyqtardy qúrtu ýshin, sonday-aq mahabbat dep adamzatty azghyndatqysh anayylyghy men jabaylyghyn jýgensiz aspandatudyng arqasynda asyl dinimizding tendessiz qúndylyghy men qúdiretti qasiyetterin ayaqqa taptap, ony soraqy sayqymazaqqa ainaldyrdy. Sonymen qatar onyng qadirin týbegeyli ketirudi... órshite týsu ýshin bayansyz jalghan úrandy alaulatu arqyly erme qazaqtyng úrpaqtaryn azdyru men tozdyrudyn, orgha jyghu men jer betinen jondyng qúryq boylay almaytyn nebir zymiyan aila-sharghylaryn oilap tauyp, últtyq oy sanamyz ben ón boyymyzgha shegelep siniruge ólermendikpen bar kýshin saldy. Osylardyng saldarynan kósheden tauyp alghan qyzben tanysyp, ghashyqpyn dep, sýidim, kýidim, jandym dep ýilenedi de, artynsha bir jetiden asar-aspas uaqyt ishinde aiyrylysyp ketudi dәstýrge ainaldyrdyq. Búl – súmdyq! Adamzat balasynda búdan asqan jýgensiz qasiyetsizdik pen qadirsizdikting boluy, әlemdik qasiret pen masqara soraqylyqqa tap boluymyz mýmkin be aghayyn? Osylardyng kesapattaryna jýgensiz bassyzdyqpen úshyraghan úl ózining әke-sheshesin shash-etekten auyr qaryzgha batyryp, aiyqpas qasiretke tyghyp, qanghybastyq jolgha týsip, aqyry bireuding esiginde qúl bolyp jýrgenderine mәz. Sorymyzgha qaray olar últtyq tariyh, mәdeniyet, tektilik, kisilik, Otan, tәuelsiz eldik degen úly úghymdy bilmeydi, bolashaqty dúrys týsinbeydi. Áke-sheshelerimiz, ata-әjelerimiz óz úrpaqtaryna kýndelikti tirshilik ayasynda jasap jýrgen jýgensiz qastandyqtaryn, soraqylyqtaryn úqpaydy. Kópti kórgen abyz qariyamyz D.A.Qonaev aitqanday «Jiyrmasynshy ghasyr tanghajayyp ghasyr, tarih ýshin qyzyqty, al zamandas ýshin qasiret ghasyry» bolghany, al HHI ghasyr sizder men bizder ýshin «Qasiret ghasyr» deu jetkiliksiz bolar ma eken dep alandauym nelikten.

Erlik ólim erlerdi kóbeytedi

Erlik – elge múra, úrpaqqa úran, últqa qalqan.

Aqiqatty ashyq aitu – ardyng isi. Keshegi ótken tarihy sahnada «erkekter pen әielder teng qúqyqty» degendi jeleu ete otyryp, ordaly otbasynyng otaghasy, әielding sýiener dingegi, bedeli tauday azamaty atanghan erkek ataulynyng ruhyn ayaqqa janshyp, aqyl-esinen aiyryp, ez etudin, qúlgha ainaldyrudyng rekordyn ozdyrudyng arqasynda otbasyndaghy kemel de kemenger kósemdigi men otaghasylyq úly qúdiretinen de, últtyq jauapkershilikten de tolyq aiyru baghytynda tendessiz jantalasty is-әreketpen ýilestirdi, úiymdastyrudyng útqyrlyghyn búrynghydan da beter ozdyra týsti. Al aqylsyz, paryqsyz, tәrbiyesiz, teksiz, keshe... әiel bitkendi shekten tys eshirtip, súrqiyaly sayqaldyqqa beyimdiligin ýnemi jetildire otyryp, onyng yqpalyn eselep kýsheyte otyryp, otbasyna opasyz by etudin, imansyz etuding arqasynda ýstemdigin arttyra týsu arqyly olardyng otbasyndaghy analyq danalyghy men úlaghatynan aiyrdy. Bala tәrbiyesine qatysty úlaghaty zor tәrbiyeshildik pen ústazdyq qúdiretin joyyp, qatygezdik, qayyrymsyzdyq, súrqiyalyq ataulynyng qasiretterin úshtap ozdyrdy. Ónsheng biylikke qúmar әiel arqyly qazaq otbasynyng shyrqyn búzudyn, úrpaghyn azdyryp, qúl jasap, qúrdymgha jetkizuding dәstýrli qasiretterin ornyqtyrdy. Últtyq qúndylyq (ata tiline, dinine, diline, salt-dәstýrine...) ataulylargha qarsy kýide jýrgendikten, ata-babalarynyng aruaqtaryna qarsy jolda jýrgendikten, onday úrpaqtarymyz, әsirese qyzdarymyz – óle-ólgenshe baqytsyz kýy keshedi. Óitkeni olar Allanyng rahymynan qúr qalyp, tek qaharyna úshyrap jýrgenderin mýlde týsinbeytin – kórsoqyr, keshe, nadan, mәngýrtter. Búnday baqytsyz adamdardy keshegi esti de tekti qazaq «kórdemshe» dep ataghany әlimsaqtan ayan. Álbette, búnday kórdemshelerden tek qana kórdemsheler tuatyny, jýgensiz órbip, órisi keneye týsetini aitpasa da týsinikti. Aytalyq, býgingi tanda últsyz, opasyz, satylympaz, tәrbiyesiz, jeksúryn qyzdarymyz sheteldik erkekke kýieuge shyghudyng dәstýrge ainaluy, әsirese qytay erkekterine shyghuy shekten tys ushyghyp bara jatuy mine osydan. Óitkeni bireuding qansyghy – bireuge tansyq. Búl – bir. Ekinshiden, qolda bar altynnyng qadiri joq. Ýshinshiden, bolghan sayyn bola týssem degen ashkózdik. (Búl auqatty otbasylardyng qyzdaryna tәn kórinis). Tórtinshiden, ózgenikine degen әuestik, tәrbiyesizdik... Yaghny bir joly bolsa da shetelding dәmin tatyp kórgen qyzdar óz elindegi әleumettik tapshylyq pen әdiletsiz qúrylymnyng tauqymetin tartqysy kelmeydi. Ondaghylardyng bәri «júmaqta» ómir sýretindey kórinedi. Bәrin kinodaghyday elestetedi... Ertengi kýni ómir boyy ókinumen óterin bilmeydi.

Aqyrynda kóregen kemel kisilikten, tekti adamgershilikten ajyrap qalghan әiel – óz úl-qyzdaryn shúghyl týrde janghyrtu, asyldandyrudyng arqasynda ghana ózinen, ata-babalarynan ozdyra biluding auaday qajettigin mýlde úqpaydy. Týsingisi de kelmeydi. Býgingi tanda ónsheng últsyz, arsyz, namyssyz, opasyz... qysqasy jýgensiz qyzdardy qaulatyp jatqandar da, mine, osylar.

Aqyr ayaghynda últtyq genofondyq túqymymyzdyng tekti kemeldigin de, úly ata salt-dәstýrlerimizding túnyghyn da búzdy, olardyng tendessiz qúdiretin qayta qalpyna kelmeytindey etip, týbegeyli joygha baryn saluda. Mәselen, býgingi qazaqqa Resey imperivsy qoldan әri qasaqana jasalghan asharshylyqtardy, neshe týrli tәrkileu, halyq jauy, Amerikanyn, Japoniyanyng tynshysy, jer audaru siyaqty zobalannyng talayyn bastan ótkergen bayghús halyq ruhy taptalghan, әr nәrseden qorqyp, óz kólenkesinen ýrkip otyratyn jәne Mәskeu ne aitsa sony isteytin qaranghy tobyrgha ainaldyrylghanyn aitsang da týsinbeydi. Qalay degende de qazaq elinin, әsirese qazaq últynyng bas kóteruge jaraytyndaryn, betke ústaugha túratyn últtyq ruhy asqaq qaymaqtaryn shetinen ayausyz atty, dargha asty, it tózgisiz it jekkenge aidady. Búl býtkil elding ýreyin alyp, últty, úrpaqty óz kólenkesinen qorqatyn ónsheng ýrkek, qorqaq ezge ainaldyra týsudi ýdetti. Sonymen birge týrlishe sayasy nauqandar – eldi úr da jyq obyr kýshimen újymdastyru, tyng jerdi iygeru, kosmosty mengeru, mal sharuashylyghyn búrynghydan da beter algha ozdyru, әsirese qoy-eshkining sanyn 50 mln-gha jetkizu... degen siyaqty san aluan qiytúrqy sayasy nauqandar arqyly bayyrghy qazaqqa qarsy asa auyr yqpaldaryn órshite týsti. Basqa elding týrmesinde otyrghan, jýrgen jerindegi adamgershilikke qatysty dýnie bitkendi azghyndatpay qoymaytyn ónsheng qylmyskerlerdi qazaq eline әkelip tókti, qazaqtyng arasyna synalap sinirdi. Sóitip azghyndatqysh araq pen temekining últty kóktetpes ularyna shekten tys jýgensizdikpen bóktirdi. Búlardyng bәri aqyr ayaghynda kiyeli Jerdin, qasiyetti Eldin, kýresker Erding qamy ýshin, últ, úrpaqtyng býgingi jәne bolashaq qamy ýshin bir júdyryqqa júmylyp, janqiyar birlikpen jymdasa jýrip, qaharman belsendilikpen útqyr ómir sýre biluge hәm qazaqtyng bastary ólse de qosyla almaytyn eng apatty jaghdaygha jetkizdi. Qazaq halqynyng әu bastaghy jaratylysyna, tarihy mәdeniyetine, ata salt-dәstýrleri men әdet-ghúryptaryna mýlde jat jetim balanyng jәne tastandy balanyn, úl-qyzdary tughan әkesin baqpay, qaraudan bas tartyp, kóshege qanghytyp jibergen jetim qarttardyng sanyn kóbeytuding súmdyq ýrdisi órship barady. Kenestik dәuirge deyin biz jetimin bauyrlarynan, rulasynan aiyryp jylatpaghan, jesirin eshqayda da qanghytpaghan tendesi joq úly últ emes pe edik?! Jetimdi ózining tuys bauyrlarynan, rulasynan aiyru, búl – auyr qylmys. Endigi jerde, HHI ghasyrda jazyqsyz jandar sayasat qúrbanyna ainalmasyn! Álbette, biylikting qúrbandyqqa ainaldyrmaytyn kepildigi zor bolsa iygi. Jer taghdyryna qatysty, tәuelsiz eldik, últtyq, halyqtyq mýddege qatysty, әsirese otbasy qúndylyqtary men útymdy mýmkindikterin zaman talaptaryna say jedel týrde jetildiruge, asyldandyra týsuge, ozdyrugha qatysty kókeykesti ózekti de, ótkir mәselege kelgende qazaq qauymy bir kisidey júmylyp, qatang talap ete bilude nege qaharly da óktem batyrlyqpen qasqayyp túryp aita almaymyz? Shyndyghyna kelsek, biz, hәm qazaq býgingi jәne keleshek úl-qyzdarymyz ben nemere-shóbere jәne shәkirtterimizding taghdyry ýshin, býkil el, últ, halyq qamy ýshin bir kisidey júmylyp, tas týiinge ainalghan júdyryqtay bolyp, tendesi joq dәrejedegi janqiyar kýreskerlikti jappay qaulata almay otyrmyz. Nege? Sonda biz, qazaq qanday últpyz osy?

Mine, búlardyng bәri sayyp kelgende, anqaulyghy men anghaldyghy, aq kónildigi men daraqylyghy zor ysyrapshyl qazaq halqy, onyng úrpaqtary alaulatqan opasyz úrangha qúdayday senip, ýlken-kishisine qaramastan lezde jappay últsyzdandy, teksizdendi, mәngýrttendi, ar-namyssyz dýbaragha, qúl-qútangha ainaldy, últ, halyq, úrpaqqa qarsy baghytta jýrudi ozdyra týsuden әri asa almaytyn sybaylas satylympaz, opasyz, últsyz «túlghalar» men aqsaqalsymaqtar shekten tys qaulady. Osylaysha qazaq últy qúzdan qúlaudyng jiyeginde túrghan shaqta, jer betinen joq boludyng sәl aldynda túrghan tústa, Jaratushy Úly IYemiz Allah Taghalanyng qoldauynyng arqasynda myzghymas Kenestik biylik ózining túghyrynan qúlady jәne onyng ziyandy alapat quat kózine ie bolghan qaharly kýshi ózining yqpaldy quattaryn azaytugha bet aldy. Biraq...

Alayda qazirgi tanda qazaq últy tәuelsiz el atanghanyna 26 jyldyng jýzi bolghanymen últtyq sharuamyz onalmay túrghany, últtyq aiymyz onynan tumay túrghany ókinishti. Óitkeni, biz kerisinshe eldik, últtyq, halyqtyq mýdde ataulyny ayaqqa taptap, qoldaghy tendesi joq últtyq bar baylyq pen útqyr mýmkindikterimizding bәrin de basqa maqsattyng jolyna jәne onyng sayasy úpaylaryn eseley biluding qamy ýshin ghana shashylyp jatqan, kim kóringenge jýgensiz jem bolyp, olardyng tabanynyng astynda shekten tys janshylyp jatqan elmiz. Últymyzdyng úlylary emes, ózgening qúl-qútany tórimizge shyqty. Olay bolsa, bizge, býgingi qazaq qauymyna myqty da bilikti biylik kerek emes pe, soyday-aq baytaq elge, últqa, halyqqa, әsirese órbip jatqan úrpaqtarymyzdyng boyynda asqaq ruh pen últtyq namys joghary dәrejede boluy kerek emes pe?!. Eldigimiz qayda?

Bayaghyda asqan әuliye, kóripkel Mónke by Tileuúly (1675-1756 j.j.) týs kórip, sol týsin Syrym batyrgha jorytpaq bolady. Syrym týs jorudyng jolyn Mónkening úzatylyp ketken qyzyna berudi úigharady.

Mónke biyding qyzy: «Maghan týs jorytqandarynyz qate boldy, kýnderding kýninde әiel biylegen zaman keledi. Ol zamanda әielden úyat ketedi, erkekten namys qashady, mening ýsh ret shaqyrghanda zorgha keluimning syry osynda edi» depti. Býgingi bizde búl qasiretting tórkinin jan-jaqty tereng týsine alatyn, últ, halyq, úrpaq qamy ýshin janqiyarlyqpen kýrese alatyn kemenger kósemdik bar ma? Rasynda da búl qazirgi HHI ghasyrdaghy últtyq qaterli qasiretterimiz ben alapatty qauipterimizding eng zory da, eng joyqyndysy da, mine – osy.

Qalay degende de, «Jylandy ýsh kesseng de, kesirtkelik qauqary bar» demekshi, keshe ótken Kenestik dәuirding shekten shyqqan san aluan týrli opasyz qasiretterining zardaptary әli kýnge joyyla qoyatyn týri joq. Tipti qazirgi tanda tәuelsiz atanghan qazaq eli, últ, úrpaq keshegi Kenestik dәuirding ólsheusiz uyn ishuding qasiretinen tezirek aryltugha baghyttalghan útqyr jobalardy kóruding auyly tym qashyq siyaqty. Sol sebepti әrkim óz bolashaghyna ózi jauap beretin asa auyr kezende ómir sýrip jatqandyqtan, biz senge soqtyghysqan balyqtyng kýiin keship otyrghan elmiz. Ol ol ma, «Óz kýnindi ózing kór» dep otyrghan sauatsyz, dәrmensiz, teksiz, biliksiz... solaqay biylikten qayyr joq. Óitkeni jikke toptasyp, jýzshil rulastyq, sybaylas-jemdestik jәne otbasylyq-klandyq basqarudaghy eng bir manyzdy faktor – el, últ, qogham sanasy men ómirlik tirshiligine qatysty eng útymdy ózgeristerdi engizuding auaday qajettiligin eskermeytindigi óte auyr qasiret ekeni anyq. Bodandyqqa qarsy búlqynys joq. Otarlyq, bodandyq halden birjola qútylu ýshin Tәuelsiz eldigimiz ben kemel últtyghymyzdyn, ata tilimizding qúdiretin tendesi joq dәrejede aspandata biluding úly maqsatynda bәrimiz bir kisidey júmylyp, janqiyarlyqpen kýrese biluimiz kerek! Ókinishke qaray osynday jankeshti kýreskerlikting bolmauy kesapatynan ózimizding últtyq baylyghymyz – ózimizge әli kýnge búiyrmay túr. Biraq...

Alash balasy ne istemek kerek?

«Adam jer betinde bay bolu ýshin emes,

baqytty bolu ýshin ómir sýredi».

Beyli Stendali.

Keleshegim, Alash balasy, kiyeli Jerimiz býtin, qasiyetti Elimiz aman, úrpaqtarymyz eng baqytty ghúmyr keshsin desek...

Ómir degenimiz ólimenen ýnemi jarysa biludi ozdyru, yaghny súnghyla qyrangha ainala jýrip, shynnan da әri asqaq biyikterde samghay bilu. Eng bastysy – úl-qyzdarymyz ben nemere-shóberelerimizdi erekshe mýddeli qúlshynyspen qalay bolghan kýnde de baqytty ete biluding maqsatynda biz, Alash balasy, jappay atqa qona biluimiz kerek. Baylyqty qoldan jasap alugha, ony kóbeytuge bolady. Al úrpaqtarymyzdyng baqytyna eshqanday baylyq jetpeydi. Býgingi jәne keleshek úl-qyzdarymyz ben nemere-shóberelerimizding ómirlik bayandy baqytyn aqshagha satyp ala almaysyn. Ony satyp alu mýlde mýmkin emes. Olay bolsa, ómirlik baqytty dýniyemen ólshemeyik, aghayyn!

Ruhany iman men bilim-ilim – adam boyyndaghy izdenimpaz tekti danalyqty, kemel kisilikti, oishyldyqty, bekzattyqty oyatyp, qatar-qúrbylarynan, zamandastarynan oqshau oza týsudi arttyrady. Endeshe, endigi jerde, aghymdaghy uaqyttyng aghysynda últtyng býgingi jәne keleshek taghdyryn jan-jaqty tereng oilasaq, ruhy asqaq úl tәrbiyeley bilude, kórkem minezdi, aqyldy da parasatty, әdepti qyz tәrbiyeley bilude býgingi qazaqtan erekshe qatang jauapkershilikti talap etetinin airyqsha eskere otyryp, bәrimiz de janqiyar dәrejemen kýresuge mindettimiz. Óitkeni býgingi qazaqtyng taghdyry qyl ýstinde túrghany әmbege ayan. Endeshe búnday ómirlik ashy shyndyqty esh jerimizge jasyra almaytynymyz әlimsaqtan belgili. Joyqyn aidaharlyghy orasan zor әlemdik jahandanu men ghalamdanudyng obyr ýrdisteri eshkimdi de ayamaydy. Onsyz da qazirgi tanda qazaq eli úry-qarydan, sybaylas jemqor men paraqorlardan jasaqtaudy ozdyryp otyrghandyqtan qayyrymy joq qatygez, qaskýnem, jabayy, opasyz qoghamgha tap boldyq. Búl – fakt.

Tәlim-tәrbie tamyry – salt-dәstýr ekeni dausyz. Qazaqy tәrbiyening negizgi әdet-ghúrpymyz ben dәstýrimizden bastau alady. Sol sebepten de jogharyda atap ótken tendesi joq bes progressivtik baghytyndaghy bastamashyl da janashyl úly ata salt-dәstýrlerimizdi qayta qalpyna keltire otyryp, onyng útqyrlyghyn ozdyra bilu maqsatynda zaman talaptaryna say olardy janasha jetildirip otyrudyng útqyr is-sharalaryn shúghyl týrde qolgha aluymyz auaday qajet. Eng basty taghdyrsheshti strategiyalyq mәsele – býgingi qazaq otbasynda kóregendi de tekti iri kisilikke sayatyn kemel otaghasylyqty, kemenger kósemdikti, dana túlghalylyqty tezirek qalyptastyra biluge qatysty bәrimiz de bir kisidey júmylyp, janqiyar dәrejemen atsalysa biluimiz asa qajet. Ruhany janghyru – tәrbiyeden bastau alghanda ghana qogham ongha basady. Sonda ghana órge órleu men kemeldikpen órkendeuding jana tynysy janasha ashylady. Sonda ghana qazaq degen últtyng úly kóshi mәngilik eldikke bastaytyn danghyl da dana jolyna týsetini anyq aqiqat. Álemdik bәsekege qabiletti úl-qyzdarymyz ben nemere-shóberelerimiz kózdegenin jyghady, dittegen úly múrattaryna, ónegesi zor ozyq órkeniyetke basqa el-júrttan búryn jetedi. Sonda ghana tәuelsiz eldigimiz ben kemeldengen últtyghymyzdyng túghyry nyqtala týsip, kók Tuy mәngilikke kókte jelbireytini dausyz.

Moldaghaly Matqan

Álem halyqtary Jazushylary Odaghynyng mýshesi,

Halyqaralyq Mústafa Kemal Atatýrik atyndaghy Altyn medalding iyegeri,

qogham qayratkeri, publisist-jazushy, akademiyk.

[1] Edil (Attila) – Ghúndardyng kósemi,  german jәne t.b. taypalargha biylik qúryp, Reynnen Volgagha deyingi aimaqta úly týrik derjavasyn qúrghan biyleushi.

Abai.kz