Seysenbi, 27 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110542. Jazylghandar — 105675. Qaytys bolghandar — 1796
Joljazba 3541 7 pikir 17 Shilde, 2018 saghat 13:54

Ýmiti men kýdigi taytalasqan Qyzyljar - 1

Jolgha shygharda...

On ekinshi shilde kýni Almatydan Qyzyljargha qaray jolgha shyqtyq. "Álemning týkpir-týkpirinde taryday shashylyp, taghdyr teperishimen tarihy Otanynan jyraqta qalghan qazaqtyng jastary jiylyp qaragóz qazaghynan orysy kóp mekenge baryp dop tebedi eken" degen bir auyz sóz meni kәdimgindey tolqytyp jiberdi. Biz poyyzgha ayaq artqan kýni Qyzyljarda Petr men Paveldi eske alu kýnine oray "Krest sherui" ótip jatqany turasynda aqpar tarady. Keshegi Abylaydyng aq ordasyn tikken jerde, qazaqtyng Shoqan men Maghjany sekildi alyptaryn týletken qúiqaly ólkede ózgening әuliyesine tәu etip jatqan, tәu etpese de sol sheruge toytarys bererlik qauqar tanyta almay otyrghan elding sanasyna bir serpilisting qajet ekenin, bú jolghy "dop tebu" mausymy jylda ótetin "shirkeu sheruimen" irkes-tirkes qatar keluining ózinde Qúdaydyng sheberligi jatqanyn oiladym. Besik-poyyz sanamdy oimen qúndaqtap, tenselte-terbetip, soltýstikti betke alyp jýiitky berdi.

Astana men Qyzyljardyn  arasy

Astanadan týsip, shaghyn-avtobusqa otyrdyq. Bizdi "Er-Jәnibek qorynyn" jigitteri qarsy aldy. Biyl Segiz seri Bahramúlynyng tughanyna - 200 jyl. Osy  atauly  merekege oray  "Er-Jәnibek qory" birqatar mәdeniy-sharalar atqarghan eken. Bú jolghy «dýniyejýzi qazaq jastary arasyndaghy «ER JANIBEK CUP-2018» futfol turniyri sol bastamanyng zandy jalghasy ispetti kórinedii. Qazaq әn ónerinde ózindik orny bar Segiz seri Bahramúlynyng 200 jyldyghy degen son, Soltýstik Qazaqstan oblysy әkimdigi de atqa qonyp, sharanyng dúrys ótuine bilek sybana kirisip  ketken jayy bar eken.

Jigitterding bizge aitqany osy.

Biz mingen kólik Astanadan da qiyr tartyp, soltýstikti bas baghdaryna aldy. "Qazaqtyng kónili de, jeri de ken" dep jatamyz ghoy. Ol kendikti kórgisi, sezingisi kelgen adam Qyzyljargha jol tartsyn. Sózben aityp jetkize almaytyn sheksizdikti jýregine syighyzghysy kelgen adam Qyzyljargha jol tartsyn! Jelpildegen kónilin shattandyryp, ormannyng shuylymen shat-shadyman bolghysy keletin adam Qyzyljargha jol tartsyn!

Miday jazyq dalada qayyndar synsyp әn salady. Basy kók tiregen samyrsyndary qaz-qatar tizilip ontýstikke kóz tigip túrghanday. Aynala tolqyndana terbelgen - kók teniz. Kók teniz degenim - astyqty alqap. Úshy-qiyry joq dala tósindegi qazaqtyng bar baylyghyn kórip túryp, týbi qazaqtyng osy ónirge lek-legimen qonys audaratynyna senimim beky týsti.

Kókke qaraymyn. Jónkile jyljyghan búlttar dәl tóbene jetkende  qúiyp  beredi. Ol búlttan ótting bitti, shayday ashyq. Taghy bir búlt keledi, aptyghyp. Ol  da seni bir juyndyraryn anyq bilesin. Sóitesing de onyng da qúshaghyna qúlay ketesin.

Osy kónil kýidi jol jiyegindegi jer ataulary nildey búzady. Otyz jylgha juyq uaqyt tәuelsiz el bola túra jerimizding tarihy ataularyn qaytara almaghanymyzgha  nala da bolasyn!

Múnday ataulardyng bәrining suretin salu mindet emes  shyghar. Sonda da qazaqqa ýsh  qaynasa sorpasy qosylmaytyn, sózsiz atauy auysugha tiyis soltýstiktegi eldimekenderding sanynan adam janylady.  Molodaya Gvardiya, Chernigovskiye, Leningradskiye, Chkalova, Novoberezovka, Yasnaya Polina, Kirova, Kotovskiye, Sovetskoe, Pisarevka, Vozyshenka, Nadejda, Uspenka, Lebyaje t.b jýzdegen jer  attaryn qazaqylandyru ýshin  ol jerde qazaq  kóbeige tiyis. Almatyda otyryp, oibay salu onay, kózben kórseniz kózqaras ózgerip sala beredi eken.

Ras. Ayyrtau audanynan bastap, Shal aqyn audanyna deyingi soltýstiktegi barlyq 13 audannyng aty qazaqsha ataluynyng ózinde ýlken mәn jatsa kerek. Búl da bir ýlken  qadam, ýlken ózgeris. Sol audandardyng atyn ózgertken  biylik, auyldar men  bas qalanyng (Petropavldyn) atyna kelgende sipaqtap qaluynyng tamyry tym terende  jatyr.  1970 jyldardyng ózinde 870 mynday túrghyny bolghan  oblysta qazir 570 mynnyng ainalasynda  adam túrady. Oblystaghy jalpy halyq sanynyng 49 payyzdan astamyn orystar, bar bolghany 34 payyzdan astamyn qazaqtar qúraydy. Qazaq degenderimizding ózi orystanyp ketken. Endi osynday mekenge baryp, núsqau beru  - onsyz da  tútanghaly túrghan shoqty ýrleumen ten. Yaghny soltýstikke revolusiyalyq emes, evolusiyalyq damu kerek.

Onday  damu jolyna әlsiz de bolsa qadam jasalyp jatqanyn Qyzyljardyng kósheleri-aq  aityp túr.

 

Attaghan jerde "Ruhany janghyru" belgisimen qazaqtyng túlghalarynyng sureti ilingen.  Qysqasha ómirbayany, sol túlgha jayyndaghy mәlimetti oqyp, yrza boldyq.

Qalanyng basty kóshelerining de ataulary qazaqshalana bastapty. Endi osy iygi bastamany janghyrtu ýshin de ishki kóshi-qon turaly irgeli baghdarlama jasaluy kerektigin angharghanday boldyq.

Biz mingen shaghyn-avtobus "Qyzyljar" qonaqýiining aldyna kelip toqtay qaldy. Qonaqýiding emes, qalanyng atauy bolugha layyq meken-jaygha týsip, qyzmetkerlermen tek qazaqsha sóilese bastadyq. Tilin búrap qinala sóilep túrghan kók kóz qyzdardy kórip, bú ólkening qazaqylanugha dayyn túrghanyn týsindik.

Týsindik te bir kýrsinip qoydyq.

Bizding memleket bar kónildi soltýstikke bóletin kez bayaghyda jetipti.

(Jalghasy bar)

Qanat Birlikúly

Abai.kz

 

7 pikir