Búl ózi shyndyghynda da júrt sýisinetindey jaqsy habar edi. Qostanaydaghy toghyz qabat ýiding qabyrghasynda hakim Abaydyng beynesi alystan kózge shalynyp, «men múndalal» túr. Úly aqyndy keskindegen «Tigrohaud-kru» birlestigi kóshe suretshilerining  qos sheberi - Ály Zәkir men Erjan Tanaev kórse kóz toyatynday etip jasap shyghardy. Atalmysh joba jolynda olar eki apta boyy tór tókti.

Endi enbekteri aqtalghanday. Qostanay júrtshylyghy Abaymen qayta qauyshqanday әserde desek artyq aitpaspyz. Óitkeni qansha degenmen qalamyzda elimizding elge eluli, halqyna qalauly, tarihta esimderi oiyp túryp oryn alatyn túlghalaryna onsha kónil bóline bermeytin. Ábden eskirip, shytynay bastaghan Ybyray Altynsarinning dobalday etip jasay salghan busti men Amangeldi batyrdyng jalghyz basy ghana beynelengen eskertishten basqa ilip alatyn eshtene joq-ty. Qostanay topyraghynda dýniyege kelgen úly ghalym Shoqan Uәlihanovtyng eskertkishining joqtyghyn aitpaghanda, onyng qamshynyng sabynday ghana kelte kóshesin qalamyzdyng qiyan shetinen әzer tauyp alasyn. Ony aitpaghanda jalghyz batyrymyz deytindey, osy jerding maqtan tútar týlegi - Súltan Baymaghanbetovke de eskertkish qoyyp, este qaldyru eshkimning de oiyna kelmegen-di. Múnyng ornyna qalamyzdyng dәl ortylyghynda, qalalyq әkimdikting qarsy aldynda orystyng Pushkiyni qasqayyp túryp, óleng oqidy. Ony az deseniz osy qalalyq әkimdikke kire berisinde Beda men Pavlovke kóz salmay óte almaysyz.

Ózimizdi emes, ózge júrttyng jaqsylary men jaysandaryn alaqangha salyp, әldiyleytin «dәstýrimizdin» de ózindik syry bar. Qansha degenmen oblysymyzda qara kózderden góri ózge júrttyng basymdau keletindigin eskersek, oghan da onsha tang qala qoymassyz. Mine, sondyqtan da ghúlama Abaydyng jarq etken beynesi bәrimizdi de «e,bәse» dep bir serpiltip tastady.

 - Atalmysh joba «Ruhany janghyru» baghdarlamasy shenberinde «Meyirim» qoghamdyq qorynyng qoldauymen dýniyege keldi, - deydi qalalyq әkimdik túrghyn-ýy jәne kommunaldyq sharuashylyq bólimining basshysy Aleksey Tarasov.

Aldaghy uaqytta búl baghyttaghy júmys búdan әri de jalghasa beredi.

«Jaqsy sóz - jarym yrys» degendey, Tarasov myrzanyng búl sózine biz de quanyp qaldyq.

Jaybergen Bolatov, Qostanay

Abai.kz