Sәken Ózbekúly. Jeti-jarghygha til tiygizgening qazaqty qorlaghanyn, Zikiriya myrza!
«Qazaqstan-ZAMAN» gazetine 2009 jyly 26 aqpanghy sanynda t.gh.k Zikiriya Jandarbekting «Qazaq tarihynyng ashylmaghan qyrlary men syrlary» atty súhbaty jariyalandy. Súhbatty basynan ayaghyna deyin múqiyat oqyp shyghyp, avtordyng kóshpeli qazaq órkeniyetining qúqyqtyq jýiesi men qúqyqtyq mәdeniyetinen habary joq ekendigin anghardym.
Súhbattyng mazmúnyn týgel taldaugha uaqytym da, zauqym da joq. Biraq, Úly dalanyng asa iri memleket basshysy – hany, zamanynyng iri reformatory daryndy qolbasshy, qazaq elin bir ortalyqtan basqaratyn memleket qúrghan, kózi tirisinde «Áz Tәuke» (diny úghym boyynsha Qúdaydyng núry týsken - dana, danyshpan adam) atanghan, biyligin qyrghyzdar men qaraqalpaqtargha da jýrgizgen, qazaq memleketining qúqyqtyq parlamenti – «Biyler kenesin» qúrghan Áz Tәuke hangha qarsy eshqanday tarihy aqiqatqa say kelmeytin pikirler aituyn ghylymy túrghydan keshiruge bolmaydy. Taghy da tarihty búrmalau, qisynsyz, ghylymy negizsiz tújyrym jasau, aqiqattan alshaq ketu Zikiriya Jandarbek myrzanyng abyroyyn arttyrmaytyny sózsiz.
«Qazaqstan-ZAMAN» gazetine 2009 jyly 26 aqpanghy sanynda t.gh.k Zikiriya Jandarbekting «Qazaq tarihynyng ashylmaghan qyrlary men syrlary» atty súhbaty jariyalandy. Súhbatty basynan ayaghyna deyin múqiyat oqyp shyghyp, avtordyng kóshpeli qazaq órkeniyetining qúqyqtyq jýiesi men qúqyqtyq mәdeniyetinen habary joq ekendigin anghardym.
Súhbattyng mazmúnyn týgel taldaugha uaqytym da, zauqym da joq. Biraq, Úly dalanyng asa iri memleket basshysy – hany, zamanynyng iri reformatory daryndy qolbasshy, qazaq elin bir ortalyqtan basqaratyn memleket qúrghan, kózi tirisinde «Áz Tәuke» (diny úghym boyynsha Qúdaydyng núry týsken - dana, danyshpan adam) atanghan, biyligin qyrghyzdar men qaraqalpaqtargha da jýrgizgen, qazaq memleketining qúqyqtyq parlamenti – «Biyler kenesin» qúrghan Áz Tәuke hangha qarsy eshqanday tarihy aqiqatqa say kelmeytin pikirler aituyn ghylymy túrghydan keshiruge bolmaydy. Taghy da tarihty búrmalau, qisynsyz, ghylymy negizsiz tújyrym jasau, aqiqattan alshaq ketu Zikiriya Jandarbek myrzanyng abyroyyn arttyrmaytyny sózsiz.
Avtor Áz-Tәuke han turaly mynanday aqylgha simaytyn, ghylymy negizsiz pikir bildiredi: «Tәuke hannyng «Jeti jarghysy» syrttay qaraghanda qazaq qoghamynyng qajetin óteuge tolyq layyqtalghan zang bolyp kóringenmen, Yassauy tariqaty ókilderining ruhany biylik jýiesin ysyrghan, sóitip, dәstýrli qazaq qoghamynyng qúrylymdyq jýiesin búzghan zang jobasy retinde tarihta qaldy...». «Jeti jarghy» qabyldanghannan keyin ruhany biylik Nahshbandy tariqatynyng ókilderining qolyna berilip, qoghamdyq qatynastardy retteu qúraly bolghan «әdep zany» әr ru, әr taypa, jýzden shyqqan biylerding qolyna berildi. Búl qoghamdaghy әdildik prinsipterining búzyluyna әkeldi...». «Jeti jarghyda dәstýril qazaq qoghamyn ydyratugha baghyttalghan sayasattyng jemisi bolghan búl jerde memlekettik mýdde emes, rulyq, taypalyq mýddening basym bolghandyghyn kóruge bolady...». «Tәuke han qabyldaghan Jeti-jarghyda dәstýrli qazaq qoghamyn ydyratugha baghyttalghan baptardyng tikeley yqpaly bolghanyna tarih kuә».
Mynanday tújyrymdy oqyghan song Áz-Tәuke han men Jeti-jarghy turaly tereng mazmúndaghy mәlimet berip, 30-shi jyldardaghy Kenes Ýkimeti jýrgizgen libkezdi qayta jandandyrudy jón kórdim.
Birinshiden, kóshpeli qazaq qoghamynda Nahshbandiya túrmaq, jalpy islam dinining taraluynyng óz erekshelikteri jәne qiyndyqtary boldy. Zikiriya Jandarbek myrzanyng sauatyn ashu ýshin elimizge tanymal, birneshe zerteushilerimizding pikirlerin keltireyin:
Shoqan Ualihanov: «Músylmandyq әzirshe bizding sýiegimiz ben qanymyzgha sinip bola qoyghan joq. Bizding baqsylarymyz qyrdyng kóp jerlerinde mәnin joghalta qoyghan joq».
Mening úlaghatty ústazym akademik S.Zimanov: «Islamskaya religiya iymela vesima neznachiytelinoe rasprostranenie v Kazahstane gorazda menishe chem v sredneaziatskih hanstvah. Eto obiyasnyalosi mnogimy prichiyneomi. Otdalennosti ot sentre islama, kochevoy obraz jizny naroda otsutstviye... gorodov».
Kórnekti tarihy E.Bekmahanov: «Slaboe vnederenie islama v kazahskoy stepy obiyasnyaetsya ekstensivno pastibishnym kochevym hozeystvom. Try postoyannyh perekochevkah ne davalo vozmojnosty stroyt mechety y medrese».
A.Baytúrsynov: Qazaq shala músylman. Biylik turaly jazylghanda qazaqtyng din isterin. Basqa dýnieui, yaghni, tirshilik isteri sharighatqa qaramay, biylik qarauynda boluy kerek».
Orys zertteushisi IY.Geyer: Slichkom poverhnostioe znakomstvo s arabskim yazykom, na kotorom izlojeni magaometskie molitvy y osnovanie islama – Koran obuslavlivast samoe tumannoe predstavlenie veruishih v ih religoznyh obyazannostyah».
Ekinshiden, súhbat avtorynyng «Tәuke han qabyldaghan «Jeti jarghyda» dәstýrli qazaq qoghamyn ydyratugha baghyttalghan baptardyng tikeley yqpaly bolghanyna tarih kuә» - degen pikirine kerisinshe býkil qazaq foliklorynda qalghan derekter, jazba eskertkishter aiqyn kuә - Tәuke han úly reformator retinde býkil qazaq dalasynyng territoriyalyq tútastyghy men birligin saqtap, bir ortalyqtan basqarylatn kóshpeli qazaq memleketining klassikalyq ýlgisin jasady. Al ony qúqyqtyq jaghynan qorghau men retteumen tiyimdi qamtamasyz etken bostandyq pen erkindikting hartiyasy «Jeti jarghy» - jorylghan Konstitusiyamyz. Ayqap jurnaly 1913 jyly «Qazaqqa alalalyqtyng alghash kirui ýsh jýzdi biylep túrghan Tәuke han opat bolghan kýnnen bastalady... ýsh jýzding basyn biriktirip han bolyp túrghan Tәukedey dana handar ólip, júrt paydasyn eskermey bir ghana qara basynynyng qamyn oilaytúghyn handargha júrt tizgini tiygen song kirgen. Sol alalyqtyng saldary Ábilhayyrdy kishi jýzding balalarymen Rossiya qoynyna ... tyqqan», - dep naqtyly jazghan.
Qazaq handyghy tarihyna qalam tartqandardyng negizgi deni «handyq» dәuirding «altyn ghasyry» retinde Tәuke han biylik qúrghan kezendi ataydy. Endeshe, Tәuke han biylik jýrgizgen dәuir nesimen erekshelenedi degen zandy saualgha sol dәuirding alghysharttarymen jauap berip kórsek.
XVII ghasyrdyng ekinshi jartysynda «Qazaq handyghynyn» ishki jәne syrtqy qal-ahualy syn kótermeytin tym auyr jaghdayda bolatyn. Ishki jaghdayda ru-taypalardyng jayylymgha talasyp, bir-birimen qyrqysuy tolastamay, biylikke degen súltandar men tórelerding separatistik is-әreketteri órship túrdy. Syrtqy jaghdaygha keler bolsaq, handyqtyng tórt qúbylasy kókpardy býrip әketerdey antalaghan dúshpangha toly bolatyn. Osynday tyghyryqqa tirelgen tústa Qúday qazaqqa Tәukedey qyiynnan jol tabatyn kóregen, qyran minez, qaysar úldy berdi. Tәuke han óz kezeginde Qazaq handyghynyng ishki jәne syrtqy jaghdayynda oryn alyp otyrghan solqyldaqtyqty enseru jolynda qaranargha jýk bolarday talay isting basyn qayyrdy.
Tәuke han Qazaq handyghymen 200 jylday Syr boyyndaghy qalalar ýshin arpalysqan Búqar handyghymen soghysty toqtatyp, olarmen jongharlargha qarsy odaqtasugha kýsh salyp baqty. Alataudy mekendegen qyrghyzdardyng Tiyes, Qoqym biylerimen anda bolyp, jongharlargha qarsy kýreste qyrghyz halqyn protektorat jaghdayynda Qazaq handyghy qúramynda ústap otyrdy (Shoqan Ualihanoa. Tandamaly, 1985, Almaty, 252-bet). Amudariya men Syrdariyanyng saghasyn jaylaghan Qaraqalpaqtardyng Sasyq biyin bauyryna tartyp, qaraqalpaq qandastarymyzgha pana bola bildi. Esim han túsynda (1598-1628) Tәshkentte ualayaatynda Túrsyn han qataghan-jaymany búra tartyp óz aldyna handyq qúrghan bolatyn (Ya N. G. Apollova. Prisoediynenie Kazahstana k Rosii. Almaty, 1948, 116). Yaghni, XVII-dyng basynda Orta Aziyada qataghan-jayma óz aldyna derbes memleket bolyp tanylghandy. Tәuke han sheber diplomatiyalyq qabiletining arqasynda qataghan-jaymany da Qazaq handyghy qúramyna kirgizdi.
1694 jyly Tәuke han Týrkistanda Feodor Skibiyn, Matvey Troshihin degen Resey elshilerin sәn-saltanatpen qabyldap, qazaq qosynynyng aibaryn kórsetedi. Kelissóz barysynda Tәuke han: «Týrik súltany men Qyzylbas (Parsy) shahynyng menen qay jeri artyq. Olar da men siyaqty ghoy» - dep Resey elshilerine sóz aitady (Qazaq SSR tarihy. 1 tom, Almaty, 1957, 191-bet). Tәuke hannyng Resey imperiyasynyng elshilerine aitqan әlgindey sózinen Qazaq handyghyn Resey imperiyasynan bir mysqal da kem kórmegeni bayqalady. 1709 jyly Reseyde Kondratiy Bulavinning patshagha qarsy jasaghan kóterilisi jeniliske úshyraghan son, kóterilisshiler qazaq dalasyna bet búryp, Edil men Jayyq arasyndaghy elge qyrghiday tiydi. Tәuke han shúghyl biyler kenesin ótkizip Ábilhayyr súltan men Bógenbay batyrdy 30 myng sarbazben joryqqa attandyrady. Qazaq qoly kóterilisshilerdi az uaqyttyng ishinde kýl-talqan etip jenip, Edilden asyra quyp tastady (Sәken Ózbekúly. Kóshpendi Qazaq órkeniyetindegi qúqyq. 27-28 bet).
Tәuke han zamanynda Qazaq handyghyna syrttan eng ýlken qauip shyghystaghy Jonghar memleketinen tóngen-di. Tәuke han Jonghar memleketine qarsy kýreste Qazaq handyghynyng ishki әkimshilik, sottyq, әskeri, qúqyq salalaryna keshendi reformalar jýrgizdi. Tәuke han reformasynyng ýlken jemisi biyler kenesi qabyldaghan «Jeti-Jarghy» zany edi. «Jeti-Jarghy» zanynda sol kezdegi Qazaq qoghamynyng barlyq erekshelikteri eskerildi. «Jeti-Jarghy» zany Qazaq handyghynyng әkimshilik jýiesindegi taypa jәne úlystargha biylik jýrgizushi súltandar men tórelerding biyligin shektep, qarapayym halyqtan shyqqan biy-batyrlardy el basqaru isine aralastyrdy. Árbir ru-taypanyng kóship-qonatyn kókteu, jaylau, qystau, kýzeu jayylymdaryn belgilep, traybolistik qaqtyghystardyng aldyn aldy. Úshsa qústyng qanaty talatyn úlan ghayyr aimaqty bir ortalyqtan basqaru ýshin, qazaq saharasyn ýsh qanatqa bólip, úlys begi súltandardy taydyryp, ru-taypa men úlystar arasyndaghy dau-damaydy sheshuge qara qyldy qaq jarghan әdil biylerdi taghayyndady. Memleketting eng jogharghy zang shygharushy qúziretti organy jyl sayyn belgilengen uaqytta ótetin qúryltaydaghy biyler kenesi bolyp tabyldy. Memleketting ishki jaghdayyndaghy әkimshilik mәselelermen birge azamattyq, qylmystyq isterdi retteu negizderi jәne biy-batyr, aqyn-jyraulardyng atqarar qyzmetine qaray qúqyqtyq statusy belgilendi. Biyler kenesi shygharghan sheshim boyynsha qazaq әskeri ondyqqa, jýzdikke, myndyqqa, týmenge bólinip, tiyisti dәrejesine qaray batyrlar jýzbasy, mynbasy, týmenbasy bolyp taghayyndaldy. Sonymen qatar, tikeley Tәuke hangha baghynatyn shekara aimaqtarda kýzetetin jәne Han ordasyna mәlimet jetkizip túratyn barlaushylar qosyny qúryldy. Tosyn jaghdaydaghy mәlimetting Han ordasyna shúghyl jetui ýshin әrbir 5-7 shaqyrym sayyn biyik tóbeler ýiilip, ot qoyyp belgi beru ýrdisi qalyptasty. Sonday-aq, Han ordasynyng qauipsizdigin qamtamasyz etetin myng qaraly shamasynda tólengitterden arnayy jasaq qúrylady. Soghys jaghdayynda Qazaq armiyasynyng bas qolbasshysy mindetin Tәuke hannyn ózi atqardy. El qauipsizdigi ýshin óte kýrdeli jaghdayda soghys dabyly qaghylyp, aqyn-jyraular sauyn aityp, tórt qaruy say әrbir qazaq jauyngeri belgilengen tu astyna jinaluy tiyis bolatyn. Osynday jýieli әskery tәrtipting negizinde Tәuke han Jongharmen bolghan soghystarda 80 myng әskerdi bir mezgilde jinap ýlgeretin [Sәken Ózbekúly. Kóshpendi Qazaq órkeniyetindegi qúqyq. 22 bet].
Tәuke hannyng óz dәuirining alghy sharttaryna say jýrgizgen reformasy, elding birligi men tynyshtyghyn ghana qamtamasyz etip qoyghan joq, sol kezdegi Qazaq handyghyn birneshe ret jútyp jiberuge shapshyghan Jonghar ajdahasynyng meselin qaytardy. Atap aitar bolsaq, 1697-1704 jyldary Jonghar sherikterining jasaghan joyqyn shabuyldaryna toytarys berip, Jonghar tauynan asyra quyp tastady. Jongharmen bolghan soghystardyng bәrinde Áz-Tәuke Qazaq qolynyng basy qasynda jýrdi.(Sәken Ózbekúly. Kóshpendi Qazaq órkeniyetindegi qúqyq. 24-25 bet]. Sondyqtan da, halyq Áz-Tәuke han dәuirin:
Tәuke bolyp hanymyz,
Rahat tauyp janymyz,
On san alash birigip,
Oyran boldy jauymyz – dep, jyrlady.
Áz-Tәuke hannyng Jeti-jarghy zany qazaqqa ne berdi? degendi qysqasha týiindeytin bolsaq. Birinshiden, Áz-Tәukenyng Jeti-jarghy reformasy kiyiz turylyqty qazaq pen qyrghyz jәne qaraqalpaqtyng birtútastyghyn qamtamasyz etip qana qoyghan joq, kýndelikti tirshilikte ar-úyat úghymy basty qúndylyq bolyp tabyldy. «Malym janymnyng sadaqasy, janym arymnyng sadaqasy», «Erding qúny jýz jylqy, ary myng jylqy» degen úghymdar halyqtyng qalypty zandylyghyna ainaldy. Ekinshiden, júrtshylyq, aghayynshylyq, at mayy, qyzyl kóteru, asar, qonaqjaylyq t.b. instituttarmen molshylyqty, baylyqty bólip berudi bekitti. Ýshinshiden, ru mýshesi jasaghan qylmysqa býkil ru bolyp jauap beru qaghidasy engizildi. Ru – bir organizm retinde qabyldanyp, onyng mýsheleri tiri kletkalar bolyp tabyldy. Ru mýshesining әntek qylyghy býkil rudyng atyna kir keltretin úghym retinde qarastyryldy. Tórtinshiden, kóshpendilerde órtep jiberu, denesin midalap óltiru, dene mýshelerin kesu, qazyqqa otyrghyzu siyaqty jazalardyng qoldanuyna jol berilmedi. Onyng ornyna qún tóleu normasy bekitildi. Eger qún tóleushining shamasy kelmese, ru bolyp bodau tóleytin. Besinshiden, ekzogamiya, yaghni, etnostyng ózin-ózi qan aralasuynan saqtap qana qoymay, sonymen qatar qazaq memleketining qauipsizdigi men aumaqtyq tútastyghyn saqtap, qamtamasyz etken kýshti jәne aqyldy úrpaqty qalyptastyrdy.
Sóz sonynda aitpaghym, Jeti-jarghy zanynda dәstýrli qazaq qoghamynyng qúrylymdyq jýiesin búzatyn, ruhany biylikti Nahshbandy tariqatynyng ókilderining qolyna berip qoyatyn, biylerding әdiletsizdik jasauyna iytermeleytin birde-bir qúqyqtyq norma joq. Osyghan qaraghanda, Zikiriya myrza Jeti-jarghy zanyn zertteu bylay túrsyn, jarghyny qolyna alyp oqyp ta kórmegen sekildi. Áz-Tәukedey úly reformator hanymyz ben Jeti-jarghyday Úly dalanyng erkindik hartiyasyna til tiygizudi ghylym keshirmeydi hәm búl qazaqty qorlaghandyq sanalady. Sondyqtan, Zikiriya Jandarbekting Áz-Tәuke men Jeti-jarghy zany turaly aitqan pikirlerin mýlde jónsiz dep bilemin.
Sәken Ózbekúly
«Qazaqstan Zaman» gazeti 30 sәuir 2009 jyl