«Oy, shirkin zaman-ay!» dep qoyshy edi bayaghyda bala kýnimizde bir kisiler. Sondaydy biz de kóre bastadyq. «Adam qalay, zaman qalay ózgerdi, Ózgergendi shýkir qazir kóz kórdi» dep tamyljytyp edi Shymbolat degen shayyrynyz bir kezde. (Qaly bar patshanyng «Qayta qúru» kezi edi-au deymin, qatelespesem).

Meniki jәy qysqa әngime әnsheyin: adamdardyng myng ózgerisining bir ózgerisi turaly ghana. Jalpy ózgeris kóp. Onyng ishinde jaqsy ózgeris, jaman ózgerister de bar. Ókinishke oray qazaq qoghamynda birinshige qaraghanda, ekinshi ózgeris jenis tuyn jelbiretip, qolynda ústap túr әzirshe. «Zamanuay gorodskoy  qazaqtar» men «artta qalghan  auylbaysky qazaqtardyn» mәdeniy-psihologiyalyq su asty teke-tiresi jýrip jatyr әli (Álemde búl fundamentalister men modernisterding shayqasy dep atalady. Fundamentalister – shyjyq nan jep, airan ishse, modernister – gamburger jep, koka-kola ishetinder).  Keng etek kóilek kiyip, oramal tartqan әjeler men shashyn himiyalatyp, tyrystyryp, shorty kiygen әjeler de jýr aramyzda. Búl endi kenesten qalghan eski kesel (Ol endi jana keselge úlasyp ketpese boldy, әiteuir). Qúdaygha shýkir  beti beri qarap jatqandar da bar. «Shirkin-ay, Mәskeuge baryp, Leninning mýrdesin bir kórer me edi!» dep armandaghan aghayyn qazir qajylyqty armandap, payghambardyng jatqa jerine ziyarat ete bastady. Yaghni, arman auysa bastady. Bәri sol armannan shyghady eken ghoy, teginde. Adam – armannyng qúly. IYdeyanyng qúly. Kredonyng qúly!

Hosh,  ótken kýndi de týrtpektep eske týsirip jatyrmyz. Endi nostaligiyany noqtalap,  býgingi kýnge bet búrayyq. Jogharyda biz aitpaqshy  bolyp jatqan nәrse ózgeriske qatysty edi ghoy. Sonyng bәri dendep kelgende, ruh pen denege qatysty bop shyghatyn siyaqty. Qazir әlemde dene ýstem. Ruh janshylyp jatyr. Dene men ruh ara qatynasy turaly tamasha bir tuyndy ol ataqty ertekshi G.H.Andersenning «Kólenke» atty әngimesi der edim. Onda qoghamnan qoldau tappay, teperish kórgen beyshara ghalymnyng ózin óz kólenkesine satqany turaly aitylady. Óitkeni, onyng ózinen góri kólenkesi pysyqay, zamangha tóselgish bop shyghady da, kólenke qojayynyna «men qojayyn, sen kólenke bolsan, sening bar jaghdayyndy jasaymyn» dep úsynys aitady ghoy. Jany qysylghan ghalym búl úsynysty qabyldap, kólenke bolugha kelisim beredi. Átshi әngime. Ras aitam. «Mәngýrttendiru marseliezasy» degen mәndi shygharma jazghan M.Shahanov aghamyz da:

Ghasyrymyz – izdeu, órleu, qiratular alany,

Adamzatty qaryn mýdde qayda búryp barady?

dep tolghanysqa týsip jýrgeli qashan?!  Qazir sol denege qaray qatty ketu әdeti boy kórsetip jýr. Búl ketis ne ketis? Jastar arasynda әsirese. Ýlkenderde ýlesten qalyp jatqan joq. Búl jolda olarda baryn bazargha salyp jatyr. Tam jarys, toy jarys, toqal jarys...  degendey. Sonyng bir ózektisi – ózin-ózi kórsetu jarysy. Óz-ózin kórmege qong derti. Ol kóbine  teledidar, internet, hәm fotografiya arqyly iske asady.  Internetti onyng jeti atasy jaylap alghan: feysbuk, instagramm, gugl, yutub, vatsap, tvitter t.b. Men ózim internetke qarsy emespin. Shamam jetkenshe onyng nu ormanyn kezip jýrgenning  jannyng birimin. Odan alghan paydam orasan zor. Tilmen aityp jetkize almaymyn, tipti. Aytpaghym, jeke jandardyng internetting әjet shygharghysh qyzmetin, basybayly jeke basyn jarnamalaytyn  qúralgha ainaldyryp alghany jayynda. Bet-aldy ózin jyrtityp, internetting o sheti, bú shetinen kórsete beru, yaky kórine beru. Áyteuir ózimdi bir kórsetip qalsam degen aram oi. Olardyng bar tyqpyshtaytyny: jýrip-túrghany, iship-jegeni, kiygen kiyimi, taqqan әshekeyi, dýniye-mýlik, qora-qopsysy. Osynyng bәri nege qajet?  Osynyng bәrin el-júrtqa jariya etu kerek pe? Mening qaupim osynyng bәri adamgha ziyan keltirip jýrmese. Adam bara-bara túlgha boludan qalyp, jasandy bir mutantqa ainalyp ketpey me? Yaki, Sh.Aytmatov әdeby beynesin jasap ketken mәngýrtke? Adamdar  bara-bara realdy ómirden qatty qol ýzip, virtualdy keyipkerge ainalyp bara jatyr. Adamdardyng et-pen sýiegi ornynda túr, biraq olar temirdey suyp bara jatyr. Temirge tabynushy metallister siyaqty mysaly. (Metallisterden mysal:

Mama – anarhiya,

Papa – stakan portveyna.

                                             V.Soy).

Janalyqqa jany qúmar qazaqqa sóitip subkulitura úryghy sebilude.

Bet aldy suretke týsu әdeti payda boldy. Jón-josyqsyz. Tiri adamnan onyng jansyz sureti qadirli bop ketti qazir. Adamdardy jappay beyneqúmarlyq biylep aldy. Surette ózindi ózing kórsetuding bir әdisi. Kýlip týsu, múnayghan bolyp týsu, baysaldy adamnyng keypine kirip yaghny sonyng maskasyn kiyip týsu. Ol ýshin bet-әlpetindi myng qúbyltyp, mimikanyng  sheberlik klasyn kórsetuing kerek-aq. Keremet, «fotogiygenichno» dep qoyyp. Aqyn-jazushylardyng suretke týsude óz maskasy bar. Ol qatty oilanyp-tolghanyp, býkil adamzattyng qamyn jep jýrgen siyaqty bop týsu. Yaky óte talantty beyne keypine kirip ne bolmasa sheksiz shabyt qúshaghynda shalqyp túrghanday bop kórinu. Biraq qansha fotosy keremet bolghanmen, júrt ony jazghan dýniyesine qarap baghalaydy ghoy. Fotosyz aqyn aqyndyqtan qalsa onda Búqar jyrau men Mahambet eng bayghús shayyrlar bolar edi-au, sirә! Bayaghy kenes ýkimetindegi sayasiburo mýshelerining fotosherui ózinshe bir tariyh. Fotosuret –  kenes shonjarlarynyng asa zor iydeologiyalyq qaruy bolghan ghoy sirә! Búryn bireudi bireu suretke týsirip jýrse, endi ony qoyyp, ózimizdi-ózimiz týsiretinge kóshtik. Júrttan qalyp qoymayyn dep qazaqta selfiyshiletip jatyr-ay. Búl endi tym artyq nәrse siyaqty. Ataqty aghylshyn psihoanalitiygi Donalid Vinnikot selfy týsirushini júrttan ózining shyn beynesin  jasyryp, qoldan jasandy beyne jasaushy deydi. Yaghni, ol ózimen-ózi oinaytyn adam. Ol kóbine kópshilikting yghymen jýretin, kommentary men laykqa tәueldi jarymjan jannyng qylyghy. Ghalymdardyng aituynsha kýnine keminde 3 ret selfy jasaghan adam – syrqat adam. Búl syrqat turaly bir aitsa osylar aitar ma eken degen jurnalisterimizding ózi syrqat: internet-addiksiya dertimen. Suretke bet aldy týsuding bir jaman jeri –  adamdy kәdimgidey auytqugha әkep soghatyny. Oghan dәlel – 19 ghasyrda etek alghan fotosuretting postmortem janry.  Onda adamdar tirilerdi qoyyp, ólgen  tuysqandarynyng mәiitimen suretke týsudi jappay әdetke ainaldyrghan ghoy.

Al, endi teledidardy jata-jastanyp jaylap alghan arzan shoular men әnshi-әrtisterdi aitpay-aq qoyynyz. Teledidar shonnyng emes shoudyng meken-jayyna ainaldy osy kýnde (osy sózderdi jazyp jatqanda Shong biy men Bernard Shou esime týsip ketkenin qarashy). Olar kógildir ekrannyng ar jaghynan sonda bizge ne demekshi? Olar ól tiril maghan kóz tastandarshy, meni, tek meni kóre berindershi deytin siyaqty bizge. Kýndiz-týni tek mening qas qabaghyma qarap, ýzdiksiz ýzdigip tek mening bet-әlpetimdi (Shymkentshe: әpti-peshenemdi) kózderinmen iship-jep otyryndarshy  deytindey. Sharashaysyng ghoy. Bir betti kóre bergennen. Onyng ýstine ol әjepteuir bet bolsa meyli  ghoy. Búl ózine ózi qúmarlyq, ózine-ózi ghashyqtyq qaydan shyqqan? Jana shyqqan nәrse me, joq búrynnan-aq bar ma? Bar eken. Charly Chapliyn mylqau kinogha týspey túryp-aq, Stif Djobs ayfon oylap tappay túryp-aq. Ol ne eken? Ol – auru. Auru?! Iya. Narsissizm degen auru.

Narsissizm – ejelgi girek (inan) anyzynan tughan nәrse. Anyzda Narsiss degen bir jigit sudaghy ózining beynesine qadalyp qaray bergen ghoy. Ózin qatty jaqsy kórgendikten. Sodan ol paqyr әlemdi úmytqan. Ózine qúda týsip kelgen  qyz qúday Ehogha qaramay qoyady. Qyz qúdaydy mensinbey qoyghan song mәz bolsyn ba, ómir boyy ózining sudaghy suretine telmirip ghashyq bolu jazasyna kesiledi.  Aqyry Narsiss degen gýlge ainalyp ketken. Narsiss sóitip ózin-ózi joghaltqan ghoy. Yaghny narsissizm – ózindi-ózing sheksiz sýiu. Tek ózinmen-ózing bolu. Al, onyng arty tәkәpparlyqqa úryndyrady. Onyng arty keyde adamdy bar dýniyege baykot jariyalap, ózin-ózi qoghamnan oqshaulaugha (izolasiyagha) әkep soghady. Búl aurumen auyratyndardyng ýilenuden de bas tartyp, ómir boyy eki tizesin qúshaqtap ótetinderi de bar. Sýr boydaq jigitter men kәri qyzdar problemasynyng da qatysy bar búghan  (Jalpaq әlemning janaryn jaulaghysh Japoniyadaghy hikikomoriyler fenomeni de osyghan keledi. Onda qazir milliondaghan  hikikomoriyler (qazaqsha: ýikýshikter) armiyasy ómir sýrip jatyr). Onyng ózi ózgeni elemey tek ózin jaqsy kóruden shyghyp jatqan nәrse. Ol ózgeni elemeu, ózge týgil týbinde býtkil әlemdi elemeuge aparady. Álemdik tarihta Shynghyshan, Napoleon, Gitler, Stalin – osy narsissizm auruymen auyrghan adamdar. Olardyng әlemdi biyleu qúmarlyghy osydan shyghyp jatyr. Ataqty filosof Fihte narsiss bolghan. Ol býtin dýniye, әlem joq, onda tek men ózim ghana barmyn degen ghoy. Keybireuler tipti «osy Fihte myrza óz әielining baryna da kýdiktene me eken?» degen  eken sol kezde.

Iya! Abay aitady: «Keybireulerding bar óneri, maqsaty kiyimin týzemek, jýris-túrysyn týzetpek bolady da, múnysyn kórsetpek, ózin ózi bazargha salyp, bar aqyly  kózindegi aqymaqtargha «bәrekeldi» degizbek. «Osynday bolar ma edik» dep bireuler talaptanar, bireuler «osynday bola almadyq» dep kýiiner, múnan ne payda shyqty? Múnsha әurelenip, syrtyndy bir sýigen qauymyna úqsatarsyn? Syrtqa qasiyet bitpeydi, Alla Taghala qaraytúghyn qalybyna, boyamasyz yqlasqa qasiyet bitedi. Búl aynagha tabynghandardyng aqyly qanshalyq óser deysin? Aqyl ósse, ol týpsiz tereng jaqsylyq sýimekbirlәn óser» («38 qara sóz»). Narsissizm – yaghni, Abaysha: ózin-ózi bazargha salu, ainagha tabynu. Iya, qazir Abay aitpaqshy aqyl midan, jýrekten birynghay kózge auysqan zaman. Osynyng bәri batystan qara qúiyn bop keldi («Anjela» tayfuny qúsap mysaly). Oghan bizding kenesting tar qorasynan shyqqan júrtymyz da shólirkep dayyn otyr edi. Nege batys? Óitkeni, ol batystyng  «shirkeuleri: iri zauyttar, kinoteatrlar, himiyalyq laborotoriyalar, týngi klubtar, gidro elektrstansiyalar, al poptary: bankirler, injenerler, kino, estrada hәm sport júldyzdary, óndiris alpauyttary, qarjy magnattary» bolyp auysqaly qay zaman. Yaghni, olarda arman auysqan. Ruh arman, dene armangha auysqan. «Qayta órleu dәuirinen» beri qaray. Senbeseniz Osvalid Shpenglerding «Zakat Evropy» («Batystyng ólimi») atty kitabyn oqyp kóriniz. Aqyldyng azabyn qatty tartqan batys qazir sekulyarizm salqynymen qatty túmauratyp túr. Qúdaysyzdar qauymy Amerikada jantaqtay tereng tamyr jayyp jatyr (Darvinizm elesi kezip jýr o jaqty әli. Maymyldarmen jegjat-júraghat bola jazdap, ol oidan bizde әreng qaytqan bop jatyrmyz).  Bireu  bәlkim:  «Batysqa kýlgen nendi alghan senin» der. Týsinemin. Ol adamdy. Biraq sóite túra kýlmesem taghy bolmayd.  Ata-babamnyng әruaghy razy bolsyn dep, tym qúrmasa. Sol ata-babam aitqan edi:

Auadaghy júldyzdyng altauy ýrker,

Keybireuler betine opa býrker.

Býgin jaqqan opasy erteng keter,

Qúday súlu qylmasa bәri beker.

dep.

Iya, anyghynda «syrtqa qasiyet bitpeydi». Ishke bitedi. Dene – ruhtyng kóligi. Qyzmetshisi. Ruhty denege qyzmetshi, malay ghyp qoymayyq. Andersenning әngimesindegi kólenkesine qúl bolghan keyipker siyaqty, óz suretimizge ózimiz qúl bop qalmayyq bir kýni! Suretten góri, tiri adamgha kóbirek qarayyq. Shyny ómirden shyghyp, shyn ómirge kóz salayyq. Áynek ómir –  shyn ómir emes. Órmekshining torynan jasandy perde jasaudyng keregi ne? Internet – suret pen informasiya bergenmen emosiya bere almaydy. «Eki keme qúiryghyn ústaghan sugha ketedi» deydi qazaq. Eki ómirding ýdesinen shyghu onay emes. Eki jarylyp qalamyz onda. Onyng barar shegi– shizofreniya shalyghy (derti)! Al, suret ózindi ózing qoldan әshkereleu ghoy ol negizi. Abay aitqanday: «Óleng shirkin –  ósekshi, júrtqa jayar, syrymdy toqtatayyn aita bermey» dep, biz endi ózimizshe búghan nәzira jasap: «Suret shirkin –  ósekshi júrtqa jayar, syrymdy toqtatayyn týse bermey» desek bolad. Riya. Óte qauipti nәrse. Riya jasaushy Qúdaygha emes, ózine qúlshylyq jasaydy deydi ghalymdar. Ózine súqtanudan sauysqanday saq boluyng kerek. Ataqty әmәuiyler dinastiyasynyng halifasy Sýleymen ibn Abdulmәliyk júmagha shyghar aldynda ainagha qarap túryp, ózine qatty tanyrqap, tamsanghan ghoy. Sol kýni  ol kisi ayaq astynan auyryp, kóp keshikpey qaytys bolady. Ólimine sebepshi aina boldy depti biletinder. Iya, ainagha abaylap qarau kerek aghayyn! Áytpese, aina seni azghyryp, óz-ózine degen qúmarlyghyndy qozdyryp  qoyuy mýmkin (Álemdegi alghashqy selfiyding birin 1914 jyly 2 Nikolay patshanyng qyzy Anastasiyanyng   aynagha qarap túryp jasaghanyn aita keteyik).

Qazir adamdar  jappay ómirden qashu ýrdisine kirdi. Búl ne nәrse? Búl –  eskapizm! Eskapizmning de týpki tamyry – narsissizm. Eskapizm – shyn ómirden ótirik, qiyaly illuziya ómirge  qashu. Nege? Nege qashady olar onda?! Óitkeni, adamzat qazir shyn ómirdi qatty bylghap aldy. Qúrtyp aldy. Dәri-dәrmek – adamnyng as-auqatyna, kino men jenil muzyka – adam ómirining mәnine, kiyim-keshek – (úyatty jerdi jabu funksiyasynan ajyrap) birynghay dizayn ónerining qúralyna ainaldy. Adam qazir Qúdaygha qúl boludy tәrk etip, óz qalauyna jankeshti qyzmet etu jolyna birjola bet búrdy (Individualizm deydi bireuler búny! Búl ótirik individualizm ghoy negizi. Ol jәy әnsheyin ózimshildik. Shyn individualizm qalaugha qyzmet etuden emes, Qúdaygha qúl boludan shyghady әsili). Abay ne dedi baghana: «Syrtqa qasiyet bitpeydi, Alla Taghala qaraytúghyn qalybyna, boyamasyz yqlasqa qasiyet bitedi» dedi ghoy. Endi qasiyetti syrttan emes boyamasyz ishten izdeytin kez keldi. Narsissizmning kýni sónip, nartәukelding  júldyzy janatyn uaqyt keldi! Aynagha shynayy qaraytyn kez keldi. Ásili aina – eki týrli. Jýz aina, jýrek aina. Biz endi  jýz ainadan bet búryp, jýrek ainagha kóp qadalyp qarauymyz kerek (Ol qaraudan jýrek ainysa da). Sóitip, ózimizge-ózimiz esep bereyik bir. 70 jyl  ótirikti jyrlaghan halyqpyz. Endi ne jyrlaytynymyzdy anyq bilip baryp jyrlayyq (Aqyry jyrlamay túra almaymyz). Keyin kýlkige qalmas ýshin. Áytpese, qashanghy aramterimizdi aghyzamyz.

Maqalany  aqyn Serik Qaliyevting «Qaltafon» ólenimen ayaqtaudy jón kórdim:

Ýnilgendi Ayfongha kýnbe-kýn myn,

Basy etting azamattyq  mindetinnin.

Betin sýrte bergenshe Aypatynnyn,

Shashynan sipasanshy bir jetimnin.

Sotka qarau zamannyng sharty ma edi?

Pendening parasaty, parqy ma edi?

Layk jinap, aldanyp mәz bolghansha,

Sauap jinap qalghanyng artyq edi.

Bayqamastay kórmestey ainalandy,

Virtualdy bir әlem baylap aldy.

Shyny ishinen shygha alamay shyr ainaldyn,

Shynayy ómir, oilanshy qayda qaldy?

«Dýniyening qyzyghy» uysynda,

Jýrek bar ma keudenning quysynda?

Androydty telefon boldy jalghyz,

Bala-shagha, dos-jaran, tuysyng da!

Auyzba -auyz elge syr aita almaysyn,

Qúmargha bir kirgen son, qayta almaysyn.

Sausaqpenen sotkanyng betin sipau –

Qúlshylyq bop ketkenin bayqamaysyn.

Onsyz da qysqa ómirde qadir qalmay,

Qarap túryp ókpemning qabynghany-ay!

IYirim, tartpa, qúrdym...  bәri-bәri,

Qaltafonnyng ishinen tabylghany-ay!...

Aqjol Qalshabek

Abai.kz