Kesheli-beri qazaq qoghamy ministr Qasymovtyng otstavkagha ketuin talap etip jatyr. Biz býgin sol jayly jazamyz.

Kýni keshe ghana Olimpiada jýldegeri Denis Ten qaraqshylar qolynan qaza tapty. Tapa-tal týste, ol mingen kólikting ainasyn úrlamaq bolghan eki adam (qylmyskerler anyqtalu ýstinde) sportshyny auyr jaralap, qazaqtyng birtuar úly auruhanada kóz júmdy.

Búl qoghamnyng qyzu talqysyn tudyrdy. Júrt óz azamattarynyng qauipsizdigin qorghay almaytyn Ýkimetten ýmitin ýzgendey boldy. Onsyz da elde biylik pen halyq arasy kýn sanap alshaqtap bara jatqan alaghay da búlaghay tústa, ishki qauipsizdikke tikeley jauapty dәl osy Qasymov tizginin ústap otyrghan Ishki ister ministrligi edi. Sondyqtan bolar, júrt General Qasymovty jauapty dep tanydy.

Qasymov kim? Júrt nege ony negativti túlgha dep tanidy? Ol nege otstavkagha ketui kerek? Endi osylar jayly egjey-tegjeyli jazayyq.

Qasymov Qazaqstan polisiyasynyng general-leytenanty. Orden-medalideri de bir basyna jeterlik. 3 bala, 7 nemere tәrbiyelep otyrghan ata. Ata degende Qalekenning jasy 61-de.

2011 jyldyng 12-sәuirinen beri QR Ishki ister ministrligin basqaryp keledi. Mine, baqanday 7 jyldan asyp barady. Qalmúhambet Qasymov qonjighan kreslo sodan beri ózgening jambasy tiymegen, ministrding menshikti mekenine ainalghan.

Qazaqshagha qyryn qaraytyn Qasymovtyng júrt ishindegi obrazy asa jaghymdy dey almaymyz. Oghan birinshi kezekte ózi kinәli. Qazaqsha sóilemeydi deytinimiz 2016 jyly Mәjilisting eng jas deputaty Gennadiy Shipovskihpen arada bolghan tildik tires, dәl osy ministrding Memlekettik tilge jýrdim-bardym qaraytynyn kórsetken.

Memlekettik tilde saual qoyghan deputatqa, «men oryssha jauap bereyin» degen Qasymov, búl. Áriyne, ministr Qasymovtyng Mәjilis deputattary aldynda talay ózekti saualgha tiyanaqty jauap berip, óz salasynda atqarylghan júmystarynan habardar etkeni ras. Biraq, osy bir kishkentay ghana kórinis onyng qazaq shendilerining ishinde óz tughan tiline degen qúrmetten maqúrym jaratylghan «mizbaqpas ministr» ekenin tanytyp, býkil júmysynan týnildirip jiberdi.

2011 jyl. Qasymov ministr kreslosyna qonjighan kez. Janaózen oqighasy boldy. Qasymov Janaózen qyrghyny kezinde  ózining shendi qyzmeti barysyndaghy eng әigili «Taghy shyqsa, taghy atamyz» degen "júldyzdy sózin" aitty. Osydan-aq, Qasymovtyng qoghamdyq jazalau mehanizmining eng senimdi tetigining birine ainalghan adam ekenin bayqaghan edik.

Basqasyn aitpaghanda, 2016 jylghy jalpy Qazaqstan boyynsha Jer mitingileri ótti. Týiini Almatyda boldy. «Alangha shyqqan jurnalisterge eshkim tiyispeydi. Olar óz júmystaryn jasay beredi» dep Astanadan sóilegen osy Qasymov qoy. Al Almaty júrty Baybekti dialogqa shaqyryp barghanda, 40-tan astam jurnalist ústaldy. Búl Qasymov óz qyzmetkerlerine sózin tyndata almaytyn ministr ekenin sonda kórsetti.

Kóp sozyp, qoyyrtpaqtatu bolmasyn, sózding týiini - keshegi qayghyly oqigha Qasymov karierasynyng songhy nýktesi boluy kerek-ti. Búl qazaq qoghamynyn, Qazaqstan qoghamynyng talaby. Búl talaptyng tuyndauyna jogharydaghy faktorlardyng әser etkeni taghy anyq.

Sózimiz súiyq shyqpas ýshin, biz qogham belsendileri, zangerler men sayasatkerlerding pikirin súraghan ek.

Ministrdi ózining qyzmetine layyq emes dep esepteymin

Dos Kóshim, sayasatker:

- Qazir elimizde qylmystyng kýrt kóbeygenin bәrimiz kórip otyrmyz, bilip otyrmyz. Qazirgi mynau ministr bop otyrghan Qalmúhambet Qasymovtyng kezindegi Janaózenge jasaghan qatygez jazalauy el - júrttyng esinde әli de.

Nelikten osynday irili-úsaqty qylmystardy joygha kelgende janaghy Qasymov Janaózendegidey jan salyp júmys istemeydi? Men osy ministrdi ózining qyzmetine layyq emes dep esepteymin. Dәl janaghyday tәrtipti ornatu mәselesine kelgende Qasymov salghyrt júmys jasap otyr. Statistikanyng ózi elde qylmystyng kóbeygenin kórsetip otyr.

Onday-onday qylmystar bolyp jatyr deymiz ghoy, biraq, Tenning mәselesi songhy nýktesi siyaqty.

...naghyz qylmyskerler tayrandap jýr

Aygýl Orynbek, zanger:

- Qazirgi tanda dәl osy ishki ister organdarynda bylyq óte kóp. Kóptegen ister ashylmaydy. Ashylu ýshin aqsha kerek. Men bir ghana mysal aitayyn, 13 jasar qyz zorlanghan. Ózining qyzynyng zorlanghany turaly dәleldemesi bar kisi sol isti ashyp, qylmystyq is qozghatu ýshin 1 myng dollar para bergen. Kórdiniz be, búl jýie әbden irip-shirip, shegine jetken.

Bir adam 7 jyl basqaru degen, búl súmdyq qoy. Biylik jogharydaghy rezonans tudyrghan dýniyelerdi ghana kórip otyr. Al astynyng irip-shirip jatqanyn kórmeydi. Irindegen syzdauyq ta bir kýni jarylady. Biz mine, jaryldyq. Endi ózegin shygharyp tastauymyz kerek.

Keshegi Denis Tenning qazasy búl qoghamnyng ainasy ispetti boldy. Mynau bylyghyp jatqan jýiening ózegin shygharyp berdi. Sol ýshin de Qasymov otstavkagha ketui kerek.

Meyli, Denis Ten jalpaq júrtqa aty mәlim sportshy. Al kýndelikti osynday oqighanyng qúrbany bolyp jatqan eshkim tanymaytyn, eshkimge belgisiz qarapayym júrttyng jayy she? Keshegi Almatynyng irgesinde ghana bolghan oqigha she? Adamdy qaghyp ketip, joldyng shetine tastap ketken.  Ol bala elge tanymal adam emes qoy. Sondyqtan oghan qatysty eshkim shulaghan joq. Qazir adam óldi dese, bala zorlandy dese eshkim tanghalmaydy. Óitkeni, ol kýndelikti bolyp jatqan dýniye, ókinishke oray.

Tek qana viydeosy taralyp ketse nemese ataqty adam bolsa ghana biz shulaymyz. Al kýndelikti qansha adam osylay ólip jatqanyna mәn bermeymiz. Shyndyghyna kelsek, biz qauipsiz elde túryp jatqan joqpyz. Biz ózimiz týgili ózimizding menshigimizdegi zatymyzdy da qorghay almaymyz. Al memleket bizding qauipsidigimiz ýshin qyruar qarjy bólip otyr. Kamerasy bar, basqa jýieleri bar...

Jaqynda Qasymovtyng ministrligine qatysty súmdyq derek shyqty. Ishki ister ministrligining sheteldegi ofshory turaly aqparat jariyalandy. Eshkim súrau salghan joq. Ol aqparat ras pa, joq pa, eshkim anyqtaghan joq.

Bizding polisiya belsendilermen, kók shar ústaghan balamen alysamyn dep jýrgende, naghyz qylmyskerler taltandap ketti dep oilaymyn. Búl da - Qasymovtyng ministrlik qyzmetining kórsetkishi. Sol kisi ministr bolyp túrghanda oryn alghan oqighalar.

Bizding polisiya dәl qazir biz siyaqty halyqtyng sózin sóilep jýrgen azamattarmen kýresip jýr. Kelip bizdi qorqytady, bizdi jazalaydy. Al naghyz qylmyskerler búl kezde emin-erkin tayrandap jýredi. Óitkeni, polisiyanyng belsendilermen arpalysudan qoly bosamaydy.

Biz qauipsiz elde túryp jatyrmyz deymiz ghoy. Al shyndap kelsek, bizdegi kisi ólimi kórsetkishi endi az bolsa Siriyadaghy dengeyge jetip tynady. Onsyz da sonyng az-aq aldynda túrmyz. Dәl osy Qasymovtyng kezeni ishki ister ministrligining toqyrau kezeni boldy. Jazylghan aryzdar aqsha bermese, ashylyp, qozghalmaydy. Óitkeni ondaylardy polisiya "kryshovati" etedi.

Ádilet izdep alangha shyqqan elding izinde bir mashina poliyseyler jýredi

Dina Elgezek, Tәuelsiz jurnalist:

-"Men qazaqpyn" dep maqtanushy edi. "Elimdi eshbir elge aiyrbastamaymyn" dep jýrekjardy sózin qaytalap aitushy edi. Álemning aldynda qobyzdyng qonyr ýnine biylep, qazaqqa ýlken abyroy alyp bergen qarshaday jigitti nege saqtap qala almadyq?

"Qasymov otstavkagha ketsin" dep aighalaymyz. Qasymov otstavkagha ketkennen qazaqtyng basynda qordalanghan mәsele sheshile me?

Denistyng ólimi - býgingi jýiening irip-shirigendigin kórsetti. Nege kriminal kóbeyip ketti? Júmysy bolsa, alghan bilimi bolsa, qazaqtyng jigitterining úrlyqpen kýn kórip nesi bar? Halyqtyng әleumettik jaghdayy myghym bolsa, qylmys kóbeye me? Zang men tәrtip nyq bolsa, tapa taltýste qaraqshy top xalyqty basynady ma? Densaulyq salasy myqty bolsa, sangha tyghylghan pyshaqtan adam óledi me? Ádilet izdep alangha shyqqan elding izinde bir mashina poliyseyler jýredi.

Al shyn kómekke múqtaj jandargha búl elding polisiyasy da, jedel jәrdemi de keshigip jetedi... Kesh bizdi, Deniys...Bizding elde tuylghanyng ýshin keshir...

Biz halyq sanyna shaqqandaghy polisiya sany jaghynan әlemdegi eng aldynghy qatardaghy elmiz

Ábdirshit Bәkirúly, filosof:

- Qazaqstan mәnerlep syrghanau sportynan әlemge tanymal memleket emes. Biz tabighatymyzgha kókpar men kýres, boks әldeqayda jaqyn halyqpyz desem artyq aitpaspyn. Mine, osy – mәnerlep syrghanaudan bir ózi elimizding kók tuyn jelbiretken Denis Ten syndy úlymyzdan qapiyada kóz jazyp qaldyq...

Kesheden beri júrtshylyq aH úryp jatyr, ashulanyp jatyr, kijinip jatyr... Búl «sýikimdi balaqay» Denisting halyqtyng jýregin qalay baurap alghanynyng belgisi. Shynynda da, men de  jankýier retinde Denisting ónerine senimdi edim. Ol da senimdi ýnemi aqtaytyn...

Endi qaranyz – qaydaghy bir qanghybas mәshiynening bir ainasyna bola halyqtyng ainasy bolar úldy qúrbandyqqa shalyp jiberdi... Endi el retinde, halyq retinde onymen qalay aqtalamyz? Sirә, búl aqtalugha jatpaytyn dýnie me deymin...

Sebebi, keyingi jyldary túraqtar men aulany týnimen torityn úrylar emin-erkin mәshiynelerdi tandap jýretin jaghdaygha jetti. Ózim ony talay kórdim. Keyde týngi ýsh-tórtke deyin otyryp qalamyn. Sosyn dalagha shyghyp salqyndaytyn әdetim bar... Sonda auladaghy mashiynelerdi syghalap jýrgenderding talayyn kórdim. Olarda qymsynu, seskenu degen joq. Beynebir, qoradaghy qoyyn qarap jýrgendey.

Úrlanyp qalghandar aitady, olardy polisiya biledi dep. Alayda polisiya naqty dәlel bolmaghan song týk istey almay otyrmyz deytin kórinedi... Sonda qalay, týngi ýsh-tórtte  әlgi úryny biz qúryqtauymyz kerek pe? Úryny qúryqtaymyn degen Denisjan ne boldy, әnekiy?!

Mineki, ile-shala qylmyskerlerding biri qúryqtaldy degen habar jetipti Reseyding bir TV arnasyna. Jaqsy bolypty dedik – ol jazasyn alu kerek! Biraq, osyghan deyin «qylmysty moyyndatu» tәsilderimen kózge týsip qalghan polisiyamyzdyng búl sózine de kýmәnmen qarap otyrghanymyzdy jasyrmaymyz, ol ras...

Sonda búl qalay? Biz halyq sanyna shaqqandaghy polisiya sany jaghynan әlemdegi eng aldynghy qatardaghy elmiz. Soghan qaramastan tapa-tal týste osynday súmdyq qylmys oryn alyp otyr. Nege? Meninshe bizdegi qylmystan qorghanu jýiesi tek «búiryqpen» ghana júmys isteytin dengeyden asa almay qalghan synayly. Búiryq týsti me –  kim bolsa da qylmysker bolyp ketedi. Búiryq joq pa – naghyz úry da emin-erkin.

Al qylmystyng aldyn alu, ony boldyrmau jýiesi iske qosylmaghan. Ol ýshin әriyne, qazirgi jýieni týbegeyli qayta qúru qajet pe deymin. Mәselen, batys elderinde halyq pen polisiya arasyndaghy baylanys kýshti. Sebebi, onda polisiyanyng zang boyynsha әreket etuine halyqtyng senimi bar. Al búl bizde  bar ma? Qaydam...

Mine, sondyqtan da bizding úrylar tayrandap ketti. Endi adam óltiru de olargha týkke túrmaytyn bolyp barady.

Al bizge Denisti, Denisjanymyzdy kim qaytarady?!!

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz