Senbi, 30 Qarasha 2024
Átten... 6245 5 pikir 25 Shilde, 2018 saghat 11:22

Jana ghasyrdaghy jana qazaqtardyng oiy jútan, týisigi tayaz!

«Kelinning ayaghynan...» 

Jana ghana teledidardan osy taqyryptaghy habar boldy. Jurnalisting kóshede ótip bara jatqan el-júrttan «kelinning ayaghynan, qoyshynyng tayaghynan» degen halyq mәtelindegi «kelinning ayaghynan» degen sózdi qalay týsinesiz dep súraghan súraghyna bergen jauaptaryna qarap otyryp qaraday qarnym ashty. Qolyma amalsyz qalam aldym...

Jana ghasyrdyng jana qazaqtary, tәuelsiz elding baqytty qazaqtary, oiymyz nege jútan, týisigimiz nege tayaz?

Álgi súraqqa «kelin ong ayaghymen bosagha attau kerek, qoy egiz tabu kerek» deydi, «ol eski qazaqtardyng yrymy ghoy, kelinning ayaghyna jabysyp túrghan eshtene joq» deydi, «jaman nәrselerdi kelinnen kóru ýshin enelerding oilap tapqany ghoy» deydi, t.s. Bauyrlarym-au, halyq aitsa, qalt aitpaydy. Ghasyrlar synynan ótip, býginge jetken әdet-ghúrpymyzdy osylay jenil týsinikpen aita salugha bola ma?

Qazaqty dana halyq, kóregen halyq, qasiyetti halyq dep aldymen kórshi memleketterde ómir sýrip jatqan alty alashtan ózge júrt – parsy, arab, mysyr, shyn-mashyn t.b. moyyndaghanyn kәri tarih aitady. Áygili sayahatshy Marko Polo «bir el kórdim, biyening sýtin ishedi, jigitteri de, qyzdary da shetinen shabandoz, asau atqa minip qúighytyp bara jatady, balalary taytúyaq altynmen oinap jýredi. Shetterinen әnshi, kýishi, ónerpaz halyq» dep tamsansa,  G. Potanin «maghan qazaq jeri týgel әndetip túrghanday kórindi» dep jazady. Kóne tarih betterinen múnday mysaldardy myndap keltiruge bolady.

Al, qazaqtyng óz auyz әdebiyeti túnyp túrghan asyl qazyna emes pe! Osy qazynadan susyndap ósken úrpaq  jogharydaghyday sózderdi oilanbay, teledidardan on jeti million halyq tyndap túr-au, demey jenil-jelpi aita saluy qalay?

Adam jaratylysyna, onyng tylsym qúpiyasyna bizding qazaq erte ýnilgen. Ýnilgen de, onyng qyr-syryn qiyal-ghajayyp ertegileri, anyz әngimeleri arqyly jetkizip otyrghan. Býgingi psihologiya kitaptaryna kóz jibersek te, qasiyetti Qúran Kәrimdi paraqtasaq ta adam balasynyng aq jәne qara pighyldylary bolady deydi. Eki iyghynda otyrghan eki perishte osy ekeuin tirkep jazyp otyrady eken. Biri – aq  niyetti, ekinshisi – qara niyetti. Adamda qaysysy basym? Aghy basymdardy jaqsy adam deymiz, qarasy basymdardy jaman adam deymiz.

Al, suretshilerding ejelgi diny taqyryptargha jazylghan  enbekterin qarasanyz keyipkerlerining basynda ainala ornalasqan sәuleni kóresizder. Búny adamnyng «aurasy» deydi. Yaghni, adam  janynyn  núry. Qazaqta «núrly jan eken, ainalasyna shuaghyn tógip túrghan adam eken, janary núrly eken, nemese, baqigha attanyp bara jatqan aurudy «núry ketip qalypty,  kózining núry óshipti, úzay qoymas» dep jatpay ma. Osy núr adam janynyng shuaghy, jannyng núry ekenin býgingi ghalymdar da, psihologtar da joqqa shygharmaydy.

Adamnyng aurasy sary, aq, kógildir, kýngirt, qonyr degendey әr týsti bolyp keledi deydi. Aq niyetti, jany taza, adam balasyna  jәne ainalasyna tek jaqsylyq oilaytyn jandarda ashyq týster basym bolsa, minezi ersi, niyeti búzyq, qiratugha beyim, bireuding qinalghanynan lәzzәt alatyn adamdarda kýngirt týs basym bolady eken.

Osyny ejelden sanasynan ótkizip, zerdelep týsingen qazaq «aqqa qúday jaq» dep bәrin de Alla adamnyng niyetine beretinin sezgen. Ýlkenderding «niyeting týzu bolsyn» dep otyrghanyn talay kózimizben  kórip, qúlaghymyzben estip óskenbiz.

Demek, «kelinning ayaghynan...»  degeni, jana týsken kelini aq niyetti, adal adam bolsa eken dep yrym etkeni,  Alla bәrin kelinning niyetine, peyiline beredi dep týsingeni.  Solay bolghan da, solay bola da beredi. Oghan jenil qaraugha bolmaydy.

Islamghaly Ýrkimbayúly

Qazaqstan Jazushylar odaghynyn

mýshesi

Abai.kz 

5 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1608
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3442
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6851