Basqasy basqa, osy Bayan turaly jazbay-aq qoysaq dep edik. Áleumetik jeli úlarday shughalaghan son, kóz jýgirtken ek. Bayan barymta jasap, avtorlyq qúqyqty ayaqqa taptaghan kórinedi. Sóitsek, Bayan hanym Maqsatqyzy bayaghyda ózi bas keyipkeri bolghan «Mahabbat beketinin» jalghasyn týsirip jatyr eken.

«Mahabbat beketi» qazaq ekranyna 1993 jyly shyqty. Filimning sujetin men aitpasam da, júrt jaqsy biledi. Qazaq kino ónerindegi mahabbat taqyrybyndaghy eng ýzdik filim degen aty bar «Mahabbat beketinin» ekranizasiyalanghanyna biyl 25 jyl bolypty.

Filimning rejisseri – Talghat Temenov edi. Temenov tek rejisser ghana emes, Lәilә Aqynjanova ekeui ssenariy avtory boldy. Filim Temenovtyng «Gýlnәz» povestining jelisinde týsirilgeni taghy ras. Povestting ózi sekseninshi jyldary jaryq kórgen-di.

Mine, osy filimdegi basty keyipkerdi somdaghan, ol kezde esim-soyy elge beymәlim Bayan deytin boyjetken edi. Jasy nebәri 19-da edi ol kezde. Arada 25 jyl ótkende ózi basty keyipkeri bolghan filimning jalghasyn týsiretinin mәlimdepti.

Bәdendi biykeshterding "janalyqtaryn" jariyalaugha kelgende әrkez dayar túratyn sarjaghal saytsymaqtardyng biri qalmay Bayannyng kezekti bastamasyn jazyp jatyr. Bayannyng «instagramm» jelisindegi jylt etken jazbasyn («Mahabbat beketi to be continued (aghylshyn tilinen – jalghasyn tabady)», – dep jazdy) jerden jeti qoyan tapqanday quana jazdy.

Ol turaly Talghat Temenovting ózinen súrap bildik.

Bayan kerek bolsa, «Korovasynyn» jalghasyn týsirsin

Talghat Temenov, rejisser:

- Núrgeldi, senesing be, men osy aqparatty sol filimdi týsirip jatqandardan emes, aidaladaghy bireulerden estidim. Jasyrmaymyn, estip tang qaldym. Tipti, úyattau boldy.

«Mahabbat beketi» ol - mening filimim. Ony men aitpasam da, kóziqaraqty júrt jaqsy biledi. Tipti, kerek deseniz, men «Mahabbat beketi» filimining rejisseri, ssenariy avtory ghana emes, povestting de avtorymyn. Ol filim mening povestimning jelisinde týsirildi ghoy.

Sekseninshi jyldardyng basynda «Gýlnәz» degen povestim «Jalyn» jurnalyna shyqty.

Tútqabay Imanbekov degen synshynyng «Talghattyng gýli men nazy» degen alghysózimen jariyalandy. Búl povesti proza janryndaghy halyqtyng yqylasyna ie bolghan shygharma edi. Keyin kino týsiru turaly oy keldi. Sebebi, Sergey Gerasimov «Molodaya gvardiya» degen kinosy arqyly ózining barlyq studentterin jaryqqa shyghardy, elge tanytty. Nona Mordukova, Vyacheslav Tihonov bastaghan jas akterlar ekinshi kurs oqyp jýrgende-aq, osylaysha jarq ete qaldy. «Bolmasang da, úqsap baq» degen, men de «studentterim kino әlemin ýirensin» degen maqsatpen, kino týsirudi qolgha aldym. Basty róldi somdaghan Bayan sol kezde birinshi kursty ayaqtaghan studentim bolatyn. «Qazaqfilimde» búghan deyin de, keyin de qansha kino týsirildi. Biraq, dәl «Mahabbat beketindey» jýrekterge jol tapqany bolmaghan.

Búghan deyin «Mosfilim» qabyrghasynda «Adamdar arasyndaghy bóltirik» atty filim týsirdim. Biraq, el esinde ekinshi filim kóbirek qaldy. Sebebi, ol mәdeniyetimizge, minez-qúlqymyzgha tәn kino boldy. Gýlnazdyng obrazy qazaq qyzdarynyng simvolyna ainaldy. Shynghys Aytmatovtyng «Qyzyl oramaldy shynarym» povesinen song qazaq-qyrghyz arasynda Ásel degen at kóbeyse, «Mahabbat beketinen» keyin Gýlnazdar ómirge keldi. Qazir olardyng barlyghy – jastary jiyrmadan asqan arular.

Aytpaqshy, byltyr maghan Bayan habarlasty. Anau bir qayghyly oqighadan keyin, auruhanadan shyqqan kezi eken. Habarlasyp, «Talghat Dosymghaliyevich, bir bomba dýnie jasayyq» dep, osy «Mahabbat beketinin» jalghasyn týsiru turaly aitty. Ázil-shyny aralas әngimemizden keyin, men «kóreyik» dep qoya saldym.

Odan keyin, ol mening kómekshimmen bir mәrte ghana sóilesken. Biz filim týsiruge kelisimimizdi bermedik. Sonda olar:«Biz osyghan qarap qalghan joqpyz» dep ketti.

Odan keyin Ahat Ibraev degen bireu habarlasty. Odan basqa eshkim habarlasqan joq. Men kelisimimdi bergen joqpyn.

Búl ne masqara? Mening kózim tiri. Men sonyng jalghasyn týsire almay jýrgendikten týsirmey jýrgem joq.

Maghan osyghan deyin de júrttar habarlasyp, nege «Mahabbat beketinin» jalghasyn týsirmeysiz dep súrady. Tólegen aqynnyng óleni bar ghoy. «Aq janbyrlar tozdyrghan tau siyaqty, men ólemin ózimning biyigimde» deydi. Sol siyaqty búl shygharma óz biyiginde qaluy kerek.

Álgi filimning sinopsiysin jibergen. Ssenariyin jazghan adam qalay úyalmady? Tiri adamnyng shygharmasyn qayta jazyp shyghugha qalay qoly bardy? Ne rejisseri, ne ssenaristi, ne produseri habarlasqan joq. Habarlassa da men qarsy bolar edim.

Óziniz oilap qaranyzshy, eger Reseyde Mihalkovtyng shygharmasyn bireuler qaytalap týsirip jatsa, qanday shu bolar edi?..

Mening 10-nan asa filimim bar. Keminde 5 basty róldi somdaghan adam bar. Erteng solardyng әrqaysysy mening filimimdi jalghasyn týsirip jatsa ne bolghany? Mening teatrda 15-20 shaqty spektakliim bar. Erteng sol spektakliderdi basqa rejisser kelip, qaytalap qoyyp jatsa she? Búlay bolmaydy.

Búl - úrlyq. Intellektualdy úrlyq. Men - avtorymyn. Mening shygharmama mening rúqsatymsyz nege tiysedi?

Ózderining de filimderi bar ghoy. Kerek bolsa, Bayan «Korovasynyn» jalghasyn týsirsin.

Byltyr taghy osy әngime sóz boldy. Ssenariyin tipti kórsetken de joq. Men birden bas tarttym. «Bolmaydy» dedim. Sóitsem, Bayan búl iske shyndap kirisken sekildi, mening rúqsatymsyz, maghan bir auyz aitpay әlgindey dýnie jasap jatyr eken.

IYә, «Qazaqfilim» plenkanyng iyesi shyghar. Biraq, men filimning rejisseri ghana emespin, men ssenariy avtorymyn. Men povestting avtorymyn. Menen rúqsat súraghan da joq. Maghan eshkim kelip, «osynday filim týsirip jatyr edik. Ssenariyine kómektesseniz" dep te aitqan joq.

Esuimshe, olar sol mening filimimning muzykasyn da alypty. Sol filimnen kadrlar alghan. Oghan kim rúqsat bergen?

Avtor retinde men búghan kelispeymin. Eger Amerikada nemese Europada bolsaq, búl ýshin Bayan jauap beretin edi.

Bir dýnie anyq. Olar búny óner jasayyn dep týsirip jatqan joq. Aqsha tabu maqsatynda jasap jatyr. Sondyqtan, kerek bolsa Europalyq, Býkilәlemdik avtorlyq qúqyq qorghau úiymdaryna shyghugha dayynmyn.

Men Bayandy intelektualdy, óresi biyik adam dep qabyldamaymyn

Ermek Túrsynov, Qazaq kiynematografister odaghynyng tóraghasy, rejisser:

- Búl jerde bylay ghoy. Biz ózi órkeniyetti elde ómir sýrip jatyrmyz ghoy. Avtorlyq qúqyqty qorghaudyng órkeniyetti joldary bar. Avtorlyq qúqyqty qorghau úiymdary bar. Bizding elde de avtorlyq qúqyqty qorghaytyn agenttik bar. Olar zandy týrde júmys jasap jatyr. Men de sol agenttikterding kómegine jýgingen kezderim bolghan.

Bir dýnie anyq. Ol – kez kelgen shygharmanyng nemese tuyndynyng avtory bolady. Avtorlyq qúqyqty búzu – qylmys. Ol ýshin jauapkershilik artylady. Avtorlyq qúqyqty búzghandar zanmen jauap beredi.

Eger men ózim týsirgen filimderde ózge avtordyng shygharmasynyng qanday da bir elementterin qoldansam, nemese bir jazushynyng sitatasyn paydalansam, mindetti týrde «avtory myna kisi» dep kórsetemin. Ol solay boluy kerek. Eger men úrlanghan materialdy nemese material elementine avtordy kórsetpesem, ol ýshin maghan aiyppúl salynady. Búl óte qarapayym dýniye.

Talghattyng sonday povesti baryn bilemin. Ol kitap bolyp shyqqan. Men Mәskeude ssenarister men rejisserlardy dayarlaytyn jogharghy kursta oqyp jýrgen kezim. Bir kýni mening jataqhanama Talghat keldi. Mәskeudegi Golushkina kóshesindegi jataqhana. Sol kezde Talghat maghan ózining birneshe shygharmasyn kórsetken. Sonyng ishinde osy «Mahabbat beketi» de bolghan. Men ony jaqsy bilemin.

Bir kezderi men Talghattyng «Adamdar arasyndaghy bóltirik» degen ssenariyine kómekteskenmin de. Sondyqtan, «Mahabbat beketinin» Talghattyng shygharmasy ekeni ras dep aita alamyn.

Al endi Bayannyng osynday filim týsirip jatqanyn estimeppin. Talghattyng aituy boyynsha ghana bilemin. Jalpy men Bayannyng shygharmashylyghyn andyp, «oybay, sol ne týsirip jatyr eken» dep qaramaymyn. Men Bayandy sonday bir intellektualdy, óresi biyik adam dep qabyldamaymyn. Onyng týsirgeni filim emes. Jәy bir mazaq qoy.

Biz «Qazaqfilimge» habarlastyq. Esim-soyy Abay degen azamattyng baylanys nómerin izdep taptyq. Ózi zangerlik bóliminde qyzmet isteydi eken.

«Bayan hanym 1993 jyly jaryq kórgen «Mahabbat beketi» filimining kadrlaryn әli alghan joq. Alayyn dep jatqany ras. Bizden resmy súrady. Biraq, ol súrau әli qarastyrylu ýstinde. Avtorlyq qúqyq eskerile me degen mәselege kelsek, biz Talghat aghagha habarlasyp eskerttik. Bayanmen sóilesuin, ekeui kelisuin súradyq. Men kommentariy bere almaymyn. Bizde sarapshylar kenesining tóraghasy Bekbolat Shekerov degen kisi bar. Sol kisi sizge resmy pikir beredi», - dep qysqa qayyrdy.

Biz býgin búl mәselege qatysty Bayan hanymgha habarlasyp edik, baylanysqa shygha almadyq. Aldaghy uaqta, Bayan Maqsatqyzynyng pikirin de biluge tyrysamyz.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz