Seysenbi, 6 Mausym 2023
Áriptesting әngimesi 6568 5 pikir 27 Shilde, 2018 saghat 09:13

Júrttyng joghyn joqtamaghan jazushy jazushy ma?

Alash ziyalylarynyng hәrbir isin, hәrbir sózin, Últyna jasaghan ónegesin, әsirese, jas úrpaqtyng sanasyna qúya beru kerek. Jas úrpaqtyng ghana emes-au, býgingi ziyaly qauymnyng da ústanar joly osy Alash múrasy boluy kerek emes pe edi?!.

Óitkeni Alash arystary әdebiyetke qana aralasqan joq, otarshyldyq sayasattyng ozbyrlyghyna da eng birinshi bolyp ýn qatyp otyrdy, azamattyq ústanym-kózqarastaryn iymenbey ashyq bildirdi. Qoldaytyn jerinde qoldady, tolghaytyn jerinde tartynyp qalmady.

Mәselen qazaq dalasyna milliondaghan qarashekpendilerdi patsha ókimeti temir jol arqyly eriksiz kýshtep jer audardy. Qazaq qashan da qonaqjay halyq emespiz be, olardy bótensigen joqpyz, bauyrymyzgha bastyq. Endigi jerlerde biz olarmen kez kelgen dauly mәseleni referendum arqyly sheshetin dengeyge jettik, sanasatyn boldyq... Tipti Leninnin, qorqau Stalinning eskertkishin alyp tastau turaly da aqyldasatyn boldyq, kezinde otarlaru sayasatymen orysshalanghan jer-su, eldimeken ataularyn ózgertu turaly da óz betimizshe tura tarta almaymyz. Qas-qabaqqa qaraymyz, kózqaras-pikirlerin súraymyz... Kelispese, moratoriy jariyalaymyz.

«Oyan, qazaq!» dep úran salghan Mirjaqyp Dulatúly bir maqalasynda Amerikagha osynday kýshpen әkelingen qaranәsildiler turaly jazady. Qarap otyrsanyz, bizdegi qarashekpendilerdey búlar da qazirgi kýni Amerikada kóp basymdyqtargha iye, halqynyng 70-80 payyzyn qúrap otyr... Biz osynday «mәdeniyetti» basqynshylyqqa alandauymyz kerek, alandasaq.

Alash zamanyndaghyday osy ispettes oqighalar býgin de kórinis bermey me?! Kórinse, bayqalsa, jauynger qalamgerlerimiz nelikten búghuly, kózderi nege júmuly? Qazir Qazaqiyagha júmys kýshi dep kórshi qytay, ózbek, qyrghyz, t.b qauymy aghyluda. Nege búl taqyryp әdebiyetke ózek bolmay otyr, nege jazylmaydy?

Biz jazushy tek mahabbat taqyrybyn, sýiispenshilikti jazuy kerek, sayasat sharuasyna kiylikpeui kerek degen sovettik iydelogiyanyng qúrsauynan әli aryla almay kele jatqan siyaqtymyz... Álde basqalay sebepteri bar ma, aqyndarymyz da kózge úryp túrghan shyndyqty jyrlaudan góri, azamattyq lirikadan góri, pesh týbinde jatyp alyp móldir mahabbatty janynan bir eli tastamaydy... Patriottyq degende de "Qalmaqtardy shapqanbyz, jongharlardy atqanbyzdan" asa almay kelemiz. Qazaqtyng jerine kóz alartpaghan, sol ýshin soghyspaghan basqa jaulary bolmaghanday qúddy... Shýkir, Ospan, Zuqa bahadýrlerimizding erlikteri turaly kórkem shygharmalarmen oqyrmandarymyz Tәuelsizdik arqasynda endi-endi tanysyp susyndap jatyr.

Sózimizding basynda qarashekpendilerding temir jol arqyly әkelingeni turaly aittyq qoy, kezinde Maghjan aqyn osy temir jolgha, otarbagha qarsy ýn qatty. Janayqayyn úqpadyq. Kóshten qalghan dedik. Al osynyng әleumettik-sayasy astaryna bir sәt ýnildik pe?! Áriyne, joq.

Maghjan «Shoyyn jol» óleninde:

Qara aighyry yrsyldap,

Qara qaban qorsyldap,

Eldi basyp ótip pe?

 

Keseldi bolmay ayaghy,

Bayaghy baylyq – bayaghy,

Qolynda mal bar ma eken?

 

Bolmasa: «Ony it jegen», - dep,

«Óshpes baylyq egin» - dep

Qaby tolghan dәn be eken?

 

Ekeuining biri joq,

Qalyng qayghy, oigha toq...

Qayran el tozyp jýr me eken?

 

Kempir, shal, bala, azamat,

Stansiya bitkendi aralap,

Kózin sýzip jýr me eken?

 

Súr ketip júrttyng jýzinen,

Sary qymyz kózinen

Bir-bir úshyp jýr me eken?

 

«Qymyz jasyq su ghoy...» dep,

Endigi jas jetkinshek

Ashy su iship jýr me eken? (Maghjan Júmabaev. Shygharmalary. 1-tom. Almaty, «Jazushy», 2013, 239-242-betterde) – dep tolghaydy. Bәri – ras, aqyn ertengi hәldi tap basyp tanyp otyr.

Sol shoyyn jol arqyly qazaq saharasynyng jer sharynda joq qazynasy Reseyge tasyldy, tipti qazaq ózi ashtyqqa úshyrap jatqanda da, qazaqtyng býkil maly, orman-taly, balyghy, bar baylyghy, halyq ashtan qyrylyp jatqanda el jemesin degen syltaumen Stalinning búiryghy boyynsha 4 million tyshqan terisi de osy shoyyn jol arqyly jóneltilip jatty, jóneltilip jatty. An-qús atugha, balyq aulaugha zandy týrde tyiym salyndy. Múnyng bәri – genosiyd.

Búdan keyin shoyyn jol mәselesin Oralhan Bókey óz shygharmasyna arqau etkenin alashtanushy Túrsyn Júrtbay bir súqbatynda bylay aitqan bolatyn:

«Oralhan Bókeyding «Óz otyndy óshirme» atty romanynda Ospan degen keyipker bar. Sol Ospan aitady: «Myna temir jol degen – qazaq dalasynyng moynyna salynghan temir búghau! Ol senderdi qysady, ol qazaqqa orys әkeledi».

Al biz Ay men Kýnning amanynda dәp býgin osylay aita alamyz ba?!. Qaydam-au.

Qazir bizge bir-bir Maghjan, Oralhandar jetispey túr-aq.

Jýsipbek Aymauytúlynyng Djek Londonnan audarghan «Tensiz, telegey attanys» әngimesindegi:

«Qytaydyng soghysynan emes, saudasynan qorqu kerek. Olar sauda jasap jýrip-aq qatyn-bala, ýmek-shýmegimen sabannyng topanynday aghylyp kelip, sening jerine ataqonysynday ornyghyp alady. El alu, jer alu – Qytaygha týkirgennen de onay. Ol kóptigimen alady. Qaulaghan órttey basyp qalady. Qytay ózimen qonsylas elderdi soghysyp joyghan joq, sauda jasap jýrip-aq jútyp qoydy. Bú siyaqty jer alu, el alu әdisin dýnie jaralghaly tarih jýzi kórgen joq», - degen sózin oqyp otyryp, oilanasyn, túnghiyq terenge batqanday bolasyn.

Búlardan bólek qazaqtyng qaysar qyzy Sayragýlding jankeshti taghdyry, Otangha degen mahabbaty da bir-bir kitapqa jýk emes pe?! Biraq búl mәsele de әzirge maqala shenberinde qaluly... Mýmkin erteng jazylar...

«Júrttyng bәri jaqsy, bәri de er, bәri de últshyl. Kimning kim ekeni tar oryn, tayghaq keshude bilinedi» (M.Dulatúly. Alty tomdyq shygharmalar jinaghy, 2-tom, «Talaydyng syry ashyldy» maqalasynan. Almaty, «Mektep», 364-bet), - degen Mirjaqyp sózin qalamgerler qauymyna qaratyp aita alamyz ba osy biz?

Qordalanghan mәseleler – shash-etekten. Sonyng bәrin әdebiyet jýzinde aita alu da – adamdyq paryzymyz. Jetistikterdi aitpayyq degen bәtuә-baylam joq, aitayyq. Biraq «Bizde bәri keremet, júmaq ómir, tamasha!» deu әsirenauqanshyldyqqa úryndyrary sózsiz. Býgingi zamana shyndyghyn jyrlap jýrgen onday qalamgerlerimiz de kóp emes:

«Qylkópir» romanyn bergen Qabdesh Júmadilov,

«Últsyzdanu úranyn» jazghan Múhtar Maghauiyn,

Janaózendi jyrlaghan Úlyqbek Esdәulet,

Qytaydaghy qazaq qyzynyng taghdyryn tolghaghan Esbolat Aydabosyn, sonday-aq әdebiyette azamattyq ústanymyn ashyq tanytyp jýrgen Temirbek Medetbekúly, Sapabek Ásipúly, Qasymhan Begman, Israil Saparbay, Duman Ramazan, Amangeldi Kenshilik, Talghat Eshenúly, Dәuren Berikqajyúly, Úlarbek Dәleyúly, Asylbek Janbyrbay, Janat Janqashúly, Dәuren Aymanbet, Miras Asan, t.b.

Biz Mústafa Shoqaydyn:

«Ádebiyetshiler kózderimen kórip, sanasynda saralaghandaryn jazghanda ghana ózderining naghyz qalamgerlik boryshyn ótey alady. Qalamgerding shygharmalary sonda ghana halyqtyng ruhany súranysyna jauap bere alady», - degen sózin úmyttyq pa?

«Halyqtyng oilaghan oiyn, pikirin bildiretin, múnyn, múqtajyn kórsetetin – osy әdebiyet» (Rayymjan Mәrsek) ekeni ras bolsa: «Aqyn erikti-eriksiz óz zamanynyng tonyn kiymeske, óz әleumetining múnyn joqtamasqa, tilegin oryndamasqa әddi joq» (Jýsipbek Aymauytúly) ekenin bir uaq esten shygharmayyq, aghayyn...

Bauyrjan Berikúly

Abai.kz

5 pikir