Saparbaev ózine qarasty sheneunikterding ne býldirip jýrgenin bile me?
Men zardap shegushi Ábdikәrim Erlan Núrmúhanbetúly Aqtóbe oblysy, Shalqar qalasy, Júbanov kóshesi, №18 ýide túramyn. Bilimim joghary. Bilim salasynda 27 jyl enbek etip kelemin, otbasymda әielim, eki balam bar.
Enbek demalysynda jýrgen bolatynmyn. Aqtóbe qalasynynyng qalalyq sotynda júmys jasaytyn tanysym mening ýstimnen ashyq sotqa dayyndyq jýrip jatqanyn aityp, maghan sotqa shaqyru qaghaz jiberdi. 09.07.2018 jyly jergilikti uaqytpen 16.30-da sudiya Almasbaeva B.A-men jolyghuym kerek eken. Mezgilsiz uaqyt bolghandyqtan poyyzgha biylet tappay, jolserikke jaghdaydy týsindirip, sottyng shaqyru qaghazyn kórsetip jatyp, әreng jolgha shyqtym.
Sodan 9 saghat jol jýrip tang ata Aqtóbe qalasyna jettik. Týnimen "ne býldirdim" dep uayymdap úiyqtamaghandyqtan basym ainalyp, nәr tatpastan Aqtóbe qalasy sotynyng 203 bólmesining esigin qaqtym. Esikting arghy jaghynda túrghan hatshy qyz balagha (Esenghúl J.A.) qolymdaghy sotqa shaqyru qaghazymdy ústattym. Ol meni kórip quanyp ketti. Meni nege shaqyrtqanyn týsindirip, qolyma Aqtóbe qalasynyng әkiminin, Jer qatnastar bólimi Memlekettik mekemesining orys tilinde jazghan talap aryzynyng kóshirmesin ústatty. Men talap aryzben tanysyp jaghamdy ústadym. Memlekettik mekeme bola túra ne degen bas qatyrghysh qúityrghy jobalar úiymdastyryp, ony jýzege asyryp, 100 milliondaghan aqshany qaltalaryna basqan.
Endi taghy sonday «B» josparyn qúryp qara kedey halyqtyng qaltasyna týsu úiymdastyryluda eken. Mening jeke oiymsha is bylay bolghan. 2016 jyly Úiymdasqan Memlekttik mekemelerdegi memlekettik qyzmetkerlerding Qylmystyq Top (ÚMMMQT) Aqtóbe qalasy әkimshiligi MM, Jer qatynastar bólimi MM , Aqtóbe qalalyq әdilet basqarmasy MM, Aqtóbe qalalyq Prokuratura t.b. mekemelermen birigip, bos jatqan jerlerding (Zarechnyi-3, Kerpichnyi, Aqjar, Batys audandary t.b.) tizimin alady. Ol jerlerdi ózderining adamdarynyng atyna (Djumagaliyev M.M.) qújat dayyndaydy jәne әr bir jerdi óz adamdary (Djumagaliyev M.M.) arqyly 10-13 million tengeden satqyzady, jer qújattaryn ózderi jasamay orynbasarlaryna dayyndatqyzady, sebebi erten ústalsa júmystan ketip qalamyz ba dep oilasa kerek. Al orynbasary bolsa, ol ózderining qolynda... Sógis nemese әkimshilik aiyppúl tólep júmysynda qala beredi. Sot barysynda belgili bolghanday osynday jolmen 39 jer dayyndalghan. Demek birneshe 100 million tenge aqshany әkimshiliktegiler qaltagha basqan.
Endi әr eki jyl sayyn ózderi prokurorgha teksertip, búl zansyzdyqty bilmegen synay tanytyp, ózderining orynbasarlary basshylaryna aitbay jer ýlestirip jibergen etip, satylyp aqshasyn alyp alghan jer iyelerinen qayta jerdi tartyp alu sharasyn bastap kep jibergen. Búghan negiz bolarlyq Prokuraturanyng qaghazy bar.
Osylay bizding isimizdi Aqtóbe qalalyq sotyna beredi. Onda talap aryzgha kónil bólip jatqan sudiya joq. Sebebi talap aryz birinshiden Memlekettik mekemeden melekettik tilde qabyldamaghan, ekinshiden talapkerlerding eshqayssynyng meken jaylary, telefony, JSN joq. Ol ne degen sóz? Ol QR APK 6,148 baby 2 tarmaghynyng 2 tarmaqshasy talap aryz bererde naqty talaptar saqtalmaghan, sol ýshin QR APK 152 baby 1 tarmaghynyng 3 tarmaqshasy negizinde sot isti qaytaru qajet. Biraq sot talap aryzdy qabyldaghan. Shaqyrtu qaghazdy tanysymyz bolghandyqtan solardan estip ózimiz aldyq. Al eger shaqyru qaghazy kelmese ne isteydi, yaghny syrttay sheshim shyghady delingen sóz.
Osylaysha, Qazaqstan Respublikasynda azamaty bola túra manday terimizben tapqan aqshamyzgha satyp alghan jerimizden airylyp qala salady ekenbiz.
Sonda «Qazaqstan Respublikasy 2007 jylghy 26 shildedegi №310 sandy «Jyljymaytyn mýlikke qúqyqtaryn tirkeu» turaly zanynyng 7-1 baby negizinde Memleket jyljymaytyn mýlikke qatysty tirkelgen qúqyqtar men shekteuler turaly berilgen aqparattyng anyqtyghyna kepildik beredi. 7-1 2. Tirkeu tәrtibin búzudan, tirkeu derekterin búrys engizuden, aqparat beruden, aqparat mazmúnyn búrmalaudan keltirilgen zalaldar sot tәrtibimen óteluge jatady» delingen Zang qayda qalady?.
Memleketting kepildigi qayda sonda?
2016 jyly "Balalar ósip kele jatyr. Erteng mektep bitiredi. Aqtóbe qalasyna oqugha barsa, әrkimning ýiin panalap jýre me?" degen oimen jer izdep, Aqtóbe qalasynyng shetinde ornalasqan Zarechnyy -3, uchastok 1238 keziktik, ol jer Djumaghaliyev Muhtar Mahambetovichting iyeliginde eken, telefon arqyly tanysyp, 26 jyl boyy joldasym ekeumizding balalalarymyzdyng auyzynan jyryp jinaghan aqshamyzdy alyp, Aqtóbe qalasyna keldik. Djumaghaliyev Muhtarmen kezdesu úiymdastyryp, kezdesu barysynda jerding ornalasqan jerin, qújattardy súradyq. Qújattardyng zandy, zansyzdyghyn teksereyik dep, bir kýnge rúqsat aldyq. Qújatty memlekettik bazy arqyly teksertip, jerding zandy ekenine kózimiz jetti.
Sosyn Aqtóbe qalasy, Ábilhayyr han danghyly, №22 ýidin, 32 bólmesinde ornalasqan NOTARIUS (lesenziya №0001697, 29.11.2003 jyly QR ÁM bergen) Bondarenko Elena Dmitriyevna arqyly Syigha beru kelisim shartyn jasastyq, 13 000 000 (on ýsh million) tengege, sebebi syigha beru men satyp alu kelisimsharty birdey, tek aiyrmashylyghy syigha berude satyp-alu sommany kórsetpeysin, sosyn satushy salyq tólemeydi eken degen sózine senip, kelisimshart jasastyq.
Dәl sol kezde quanyshymyzda shek joq edi. Endi mine, eki jyl boldy sol jerge ýy salamyz ba degen niyetpen tirnektep aqshamyzdy jinap, bankten nesie alyp qúrlys materialdaryn 6 500 000 (alty million bes jýz myn) tengege satyp alyp, enbek demalysymda qúrylys bastaymyn dep jýrgende jerimizdi tartyp almaq.
Aqtóbe qalasynyng sotynda Aqtóbe qalasy әkimi, Jer qatynastar bólimi talapker bolyp, jauapker men jәne men siyaqty 39 adamnyng (onyng kóbi әzirge habarsyz boluy mýmkin) qúqyqtary taptalyp menshikterinen aiyrylu aldynda túr.
2018 jylydyng qantar aiynda Aqtóbe qalasy әkimin, Jer bólimi memlekettik mekemesin Aqtóbe qalasynyn prokuraturasy tekserip, 2016 jyldarda jerdi zansyz bergen degen tújyrymgha kelgen. Jer bólimining orynbasary J.A.Sarmanovqa әkimshilik shara qoldanyp jay ghana aiyppúl salghan. Sol tújyrymdama negizinde menshik iyesi qara halyq satyp alghan jerin memleketke qaytaru kerek degen. Aqtóbe qalasynyng әkimi, Jer qatynastar bólimining basshylyry, onyng qújattaryn zandylyghyn qadaghalaushy jәne tirkeushi Aqtóbe qalasynyng әdilet basqarmasy, orta da jýrgen sybaylastary Djumaghaliyev Muhtar Mahambetovich arqyly bos jatqan jerlerdi zandastyryp, ony qarapayym halyqqa satyp odan týsken 100 millionnan asa aqshany qaltalaryna baspady ma? Endi eki jyl ótkenen keyin zang oryndaryna ózderining bylyghyn jasyru ýshin Aqtóbe qalalyq sotyna ózderining bergen jerin zansyz dep tanyp qaytadan memleketting menshigine qaytaryp alyp, taghy da biz siyaqty qarapayym halyqtyng qaltasyna týsudi jalghastyrmaq pa?
Aqtóbe qalalyq sotyna bergen talap aryzda Aqtóbe qala әkimi, Aqtóbe qalasynyng jer qatynastar bólimining bastyghynyng orynbasary J.A. Sarmanovtyng túrghyn ýy salugha jer beru turaly 20.07.2016 jylghy №881 búiryghy dúrys emes, sondyqtan jerdi túrghyndardan tartyp alamyz degen. Sonda qalay, qanday elde túryp jatyrmyz, halyqqa qyzmet etedi degen ýkimetimiz, memlekettik mekememiz, halyqqa qyzmet etemiz degen sheneunikterimiz halyqtyng zandy menshigine qol súghyp tartyp ala bermek pe?
Qazaqstan Respublikasy Konstitusiyasy 1 babynda «Qazaqstan Respublikasy ózin demokratiyalyq, zayyrly, qúqyqtyq jәne әleumettik memleket retinde ornyqtyrady, onyng eng qymbat qazynasy - adam jәne adamnyng ómiri, qúqyqtary men bostandyqtary» delingen.
Aqtóbening memlekettik mekemeleri adam ómirimen nege oinap otyr?
Redaksiyadan. Aqtóbe oblysynyng әkimi Berdibek Saparbaev - últshyl azamat. Ol kisining iskerligi men qayratkerligin bar qazaq biledi. Adamdardyng taghdyrymen oinap jýrgen sheneunikterding myna isin әkim bile me eken? Osynday oimen maqalanyng taqyrybyn Saparbaevting nazaryna tikeley búryp otyrmyz...
Erlan Núrmúhanbetúly
Abai.kz