Qazaqstan polisiyasy qauipsizdikti qorghay ma, әlde qorlay ma? Qylmyspen kýresushilerding qylmyskerlerdi býrkemeleytini jayly júrt arasynda alyp-qashpa sóz kóp. Senemiz be? Álde General Qasymovtyng qaramaghyndaghylar úry-qaryny «kryshavati etedi» degen júrt sózin jay bir ósek dep esepteymiz be?

Saualdy osylay tótesinen qoydyq. Endi tarqatyp aitayyq. Aydyng kýni amanynda aina ýshin ajaldyng arqanyna baylanghan Denisting qazasynan keyin júrttyng polisiyagha senimi su sepkendey shayyldy. «Qasymyzgha bir-bir kýzetshi alyp jýremiz be, qaytemiz» degenge deyin bardyq. Sebebi, bizding polisiya bizding qauipsizdigimizdi qorghay almaytynyn kórsetti. Ayna úrlyghy bizding qoghamnyng ainasy boldy. Qoghamnyng qoyasyn aqtardy. Qúqyq qorghau salasy qyzmetkerlerining qauqarsyzdyghy men qylmyskerlerdi qorghaytyny sol kezde aityldy.

Júrt Ishki ister ministrligin tapjylmay túp-tura 7 jyl basqarghan Qalmúhambet Qasymovtyng otstavkasyn talap etti. Óitkeni, Qasymovtyng ministrligi túsynda el ishinde qylmys kóbeydi.

Qasymov basqaruynydaghy regressiya

Jogharydaghy júrttyng sózining jany bar. Esimizde. 2013 jyl. QR Ishki ister organdarynyng mynnan astam qyzmetkeri qylmysty býrkemelegeni jәne statistikany búrmalaghany ýshin jazagha tartylghan. Statistika dedik qoy. Sandar sóilesin: Qylmysty jasyrghany jәne qylmysty tirkeuge qatysty basqa da zang búzushylyqtar ýshin 1200 qyzmetker jauapqa tartyldy. Ol kezde de ministr Qasymov edi. Janaghy derekti sol Qasymovtyng ózi aitqan.

Qazir 2018 jyl. Pәlendey ózgerip ketken dýnie joq. Bayaghy jartas bir jartas. Sózimiz súiyq shyqpas ýshin birli-jarym derek keltireyik, әueli.

Kókshetauda 2016 jyly jasóspirimder arasyndaghy úsaq qylmys 9,4 payyz bolghan. 2017 jyly búl kórsetkish 33,3 payyzgha kóbeygen.

Qyzylordada әskeriyler arasyndaghy qylmys 80 payyzgha artqan. 2018 jyldyng deregi búl.

Atyrauda jasóspirimder arasyndaghy qylmys 2 esege, Aqtóbede zorlyq kórsetu deregi kóbeygen. Kisi zorlaudyng 38 faktisi tirkelgen. Búl 2017 jyldyng deregi.

Aqtauda kisi óltiru qylmysy 50%-gha, densaulyqqa qasaqana auyr ziyan keltiru 73%-gha, zorlau 63,6%-gha, esirtkimen baylanysty qylmystar 12,9%-gha ósken.

Elimiz boyynsha Jýkti әieldi óltiru oqighalary 5 esege kóbeygen. Búl 2017 jyldyng deregi.

Al memlekettik kirister departamentining biylghy jylghy deregi boyynsha, auyr qylmystar sany 2 esege artqan. Dәlirek aitsaq, 22 payyzdan 52 payyzgha deyin kóbeygen. Nemese 405 qylmystyq isten 828 iske kóbeygen. Salyq tóleuden jalatyru faktileri boyynsha da qylmystar sany 2 esege ósken.

Endi Bas prokuraturanyng deregi:

Qazaqstanda adam óltiru deregi kóbeygen. Bas prokuraturanyng qúqyqtyq statistika jәne arnayy esepke alu jónindegi komiytetining resmy mәlimetterine sýiensek, jeke túlghalargha qatysty qylmystyng osy bir auyr týrining sany 18,3%-gha artqan. 2018 jyldyng 6 aiynda 529 qazaqstandyq әldekimning qolynan qaza tapqan. Al byltyr osy uaqyt aralyghynda 477 adam mert bolypty. Adam ómirine qastandyq jasau deregi de 61,7%-gha artqan. Eger 2017 jyldyng 6 aiynda 42 adamdy óltiruge әreket jasalsa, biyl búl kórsetkish 68-ge jetip otyr. Ózge ónirlermen salystyrghanda, qylmystyng barlyq týri boyynsha sotqa deyingi tekseru amaldary Almaty, Astana qalalarynda jәne Týrkistan, Almaty oblystarynda jii jýrgizilgen eken.

Júrttyng polisiyagha senbeuine ne sebep?

2015 jylghy derek boyynsha Qazaqstanda 100 myng adamgha 600 polisiya qyzmetkeri bar eken. Búl Qasymovtyng deregi. Al derbes basylym «Forbs Qazaqstannyn» 2014 jylghy deregi boyynsha 100 myng adamgha 32,2 prokuratura qyzmetkeri, 12,8 sot, 608,8 polisiya qyzmetkeri, 488,2 әskery qyzmetker, 35,3 shekarashy jәne 52,1 salyq qyzmetkeri tirkelgen. Osyghan qarasanyz, Qazaqstan azamattary әlemdegi eng qauipsiz adam bouly kerek-ti. Sebebi, BÚÚ zerteui boyynsha әlemning basqa elderinde 100 myng adamgha 300 poliyseyden tirkelgen.

Kez kelgen memlekette qúqyq qorghau organdarynyng qyzmetkerleri azamattardyng mýddesi ýshin qyzmet etedi. Zang boyynsha solay boluy tiyis. Álbette, bes sausaqtyng birdey emestigin eskersek, olardyng arasynda ala da bar, qúla da. Biraq jaghymsyz jayt pen zang búzushylyq jappay etek ala bastasa, qoghamnyng hali mýshkil. Býginde qoghamdaghy polisiya, sot pen prokuraturagha degen senimsizdikti joqqa shyghara almaymyz. QR Konstitusiyasynda taygha tanba basqanday kórsetilgen talaptar men baptardy ózderi búzatyn qúqyq qorghaushylar kezdesedi.

Osynday zansyzdyqtardan qanshama adam zardap shegip jatyr? Qúqyq qorghau organdarynyng eshbirinen әdilet tappay, tәuelsiz basylymdardyng esigin qaghyp jýrgen halyq qanshama? Qazaqstandaghy poliyseyler paragha qyzyqpaydy, әdil júmys isteydi dep kim aita alady? Q.Qasymov aita ala ma?

Erjan men Erlannyng mәselesi

Jә, әngimemizding tórkinine oralayyq. Keshe bizding redaksiyamyzgha eki jigit keldi. Qazaqstan azamattary. «Polisiya qol qusyryp, qarap otyr. Qylmyskerler bostandyqta tayrandap jýr» dep aryzdaryn aitty. Arasha súrady. Biz sóz berdik.

Jigitter aidyng kýni amanynda kólikterin «úrlatypty». Úrlatty degenge kelmes, úrda-jyqtyqqa salyp, tartyp әketken eken. Jigitterding aituynsha, qoqan-loqy kórsetipti.

Aryzdanyp kelgen jigitterding esim-soylary Erjan Apan men Erlan Bekmyrza. Kólikting iyesi - Erjan Aypan. Senimhat boyynsha kólikti Erlan Bekmyrzagha bergen. Salonnan satyp alghan. Su-jagha avtokólikti Erlannyng jýrgizushisi qoldy qylghan kórinedi. Ári qaray, isting qalay bolghanyn jigitterding ózderi egjey-tegjeyli bayandap berdi.

«Polisiya qimylsyz otyr. Al qylmyskerler bostandyqta jýr»

Erjan Aypan, Aqmola oblysynyng túrghyny:

- Mening esimim Erjan. 1986 jyly Qytaydyng Shynjang ólkesinde tughanmyn. Qazir Aqmola oblysynda, Shortandy audany, Nova-Kubanka auylynda túramyn.

2017 jyly shilde aiynda, dosym Erlan Bekmyrzagha kólik alyp berdim. Biz Erlan ekeuimiz bala kezden birge kele jatqan jaqyn dostarmyz. Erlan kәsip bastaugha menen kómek súraghan son,  «Ford Mondeo» degen kólikti salonnan satyp aldyq. Qúny 7 million 700 myng tenge boldy. Ol kólikti, byltyr 1-shildede Atyraudan aldyq.

Kólik mening atyma tirkelgen. Erlangha saqtandyru polusi arqyly kólikti jýrgizuge rúqsat beretin senimhat jasadyq. Sóitip, Erlan Atyraudan Almatygha kólikti minip ketken edi.

Erlannyng Usiyeva Almagýl degen tanysy boldy. Sauda jasap jýrgende tanysqan eken. Sol kisige qaryz bolyp qalypty.  Qaryzyn óz uaghynda qaytara almaghan. Onysy shamamen 600 myng tengedey eken.

Sóitip jýrgende Almagýl Erlangha aityp jýrip, kýieuin júmysqa aluyn ótinedi. Kýieui Nariman degen kisi. Erlan maghan habarlasty. Almagýlding kýieui Nariman degendi jýrgizushilikke júmysqa alatynyn aityp, kólik jýrgizuge senimhat jazyp beruimdi súrady. Senimhat berdik. Erlan ekeui әlgi kólikti auysyp minip jýrdi. Erlan kýndiz, Nariman týnde jýrgizedi eken.

2017 jyldyng 6-tamyzy, týngi uaqytta Nariman, Almagýl jәne Quanysh ýshinshi adam bar, Erlannyng ýiine kelip, qaryzdyng aqysyna kólikti tartyp almaq bolady.

Alyp ketkende de qoqan-loqy jasap, «atyp ketemiz, óltirip ketemiz» degen sózderdi aityp, eshkimge aitpauyn talap etedi.

Sóitip, Almatynyng GRES degen jerinen mening kóligimdi tirkeuden shygharady. Quanysh degen jigit mening qolymda jasap, jalghan qújat әzirlegen. Ony notariustan bekitip alady. Aqyrynda 26-tamyz kýni Talghardyng Besaghash degen jerinen kólikti qayta esepke túrghyzady. Ol kezde kólikti Almagýlding atyna audaryp jiberedi.

Byltyr Almaty qalasy, Bostandyq audandyq AIIB tekserip bergeni boyynsha, kólik tamyzdyng 6-kýni tartyp alynghan. 26-tamyz kýni qayta esepke tirkelgen.

Osy eki arada Erlan Almagýlge habarlasyp, mәseleni ózara sheshpek bolghan. Alayda Olar sózge kelmey qoyghan.

Biz 2017 jyldyng 28-qyrkýieginde Almaty qalasy Bostandyq audanynyng AIIB-ne aryz týsirdik. Aryzymyzdy tirkedi. Bizge aryzymyz tirkelgeni turaly talon berdi. Ertesi kýni bizdi shaqyryp, súraq-jauap alyndy.

Tergeu bastaldy. Narimandy kinәsiz dep tanydy. Óitkeni, oghan senimhatty ózimiz bergen edik. Ol boyynsha Narimannyng kólikti aidap әketkeni zang búzushylyq emes eken. Narimandy ýiine jiberdi. Al Quanysh pen Almagýldi tergeu izolyatoryna alyp qaldy. Tergeu júmystary boldy. Arasynda bizdi de shaqyryp túrdy. Kýni-týni tergeu jasaldy. Tergeu 5 kýnge jalghasty.

Barlyq jaghday sol jerde aityp berdik. Keyin olar advokat jaldady. Kepilmen shyghyp ketkenin bilemin. Mening qoltanbamnyng núsqalaryn aldy.

Bostandyq audandyq Ishki ister bóliminen bir súraghanymda: «isti sotqa jibergeli jatyrmyz» degen. Keyin bir súraghanymda: «notariusty tekserip jatyrmyz» dedi. Taghy bir súraghanymda: «býkil qújatardy jinadyq, endi prokuraturagha jiberdik» degen. Tergeushi  Ersúltan degen kisi edi. Sol Bostandyq audandyq IIB-de tergeushi eken.

Basynda Almagýlder ózderining qylmysy әshkere bolatynyn bilip, Erlandy da ózderimen birge әketpek boldy ghoy. Biraq, Erlan ózin aqtap aldy, ol jerde.

Qazir mine, sol isti tek sotqa jiberu ghana qaldy ghoy. Biraq, әli kýnge qimyl joq. Álgiler ústalghanda kólikti AIIB-ne әkep tapsyrghan. Kólik 5 aiday AIIB territoriyasynda túrdy. Qazir aiyptúraghyna jibergen eken. Men qazir kólikting naqty qay aiyptúraghynda túrghanyn da bilmeymin. Maghan eshkim aitqan joq.

Býgin baryp jolyqqanymda AIIB maghan: "olarmen ózdering kelisip kórsendershi" degendi aitty. Búl qalay sonda?

Mende ol azamattardyng óz kinәlaryn moyyndaghan beynejazbasyna deyin bar. Maghan kelip, aryzymdy qaytyp alu ýshin aqsha úsyndy. Kólikti qaytaryp berip, ýstine taghy aqsha qosyp bermek te boldy.

Al endi mine, polisiyagha aryz bergenimizge 10 aidan asyp barady. Ne olardyng ýstilerinen qylmystyq is qozghalmaghan. Sonda polisiya qylmyskerlerdi jasyryp otyr ma, joq әlde júmystaryna jýrdim-bardym qaray ma? Polisiya qimylsyz otyr. Al qylmyskerler bostandyqta jýr. Búl elde Zang bar ma? Óz kinәsin moyyndaghan adamdar nege jauapqa tartylmaydy?

«Astanada KNB-da bizding jaqsy tanysymyz bar. Seni bir oqpen-aq, joq etemiz» dedi.

Erlan Bekmyrza, Almaty qalasynyng túrghyny:

- Mening esimim Erlan. 1987 jyly QHR-da tughanmyn. 2007 jyly Qazaqstangha kóship keldik. 2008 jyly Qazaqstan azamattyghyn aldym. Qazir Almaty qalasynda túramyn.

2017 jyly Qalimoldanov Nariman degen kisini ózimning kómekshim, yaghny shopyrym retinde júmysqa alghan edim. Sóitip, kólik jýrgizuge senimhat bergen edik. Mashina Erjannyng atynda tirkelgen. Mening aituym boyynsha, Erjan Narimangha senimhat berdi. Sóitip, mólshermen 20 kýndey ol mening jýrgizushim boldy.

Aramyzdaghy kelispeushilikterge baylanysty bir kýni janaghy Nariman bar, onyng әieli bar, sosyn Qonyrbaev  Quanysh degen Jarkentting kisisi bar, mening ýiime keldi. Narimannyng әielining aty – Almagýl Usiyeva degen kelinshek.

Olar mening ýiime týngi 22:00 mólsherinde kelip, maghan qoqan-loqy jasap, mening rúqsatymsyz kólikti tartyp әketti. Búl oqigha 2017 jyldyng 6-tamyzy kýni boldy.  Sodan men búlarmen kelisim jasaugha tyrystym. Meni tyndaghan joq.

Mening birden polisiyagha aryzdanbaghanymnyng da sebebi bar. Qoryqtym. Óitkeni búlar meni «óltirip ketemiz» dep qorqytty. «Astanada KNB-da bizding jaqsy tanysymyz bar. Seni bir oqpen-aq, joq etemiz» dedi. Búl sol kólikti tartyp әketetin týni aityldy.

Arada qarbalas júmystar boldy. Erjannyng da qoly bosaghan joq. Al qyrkýiek aiynda Erjan Almatygha kelip, polisiyagha aryz jazdyq.

Sóitsek, 2017 jyldyng 26-tamyzy kýni kólikti basqa bireudin, janaghy Narimannyng әieli Almagýlding atyna audaryp jiberipti. Ol bylay bolghan.

Senimhat Narimangha berilgen. Al Qonynbaev Quanysh degen Erjannyng qolyn jasap, ózi qoyghan.Sodan keyin notarius arqyly kólikti Almagýlding atyna audarghan. Al ol kezde Erjan Arytauda bolghan. Keyin Almagýl ózining kýieui Narimangha qaytadan senimhat berip, kólikti Nariman jýrgizip jýrgen. GRES jaqtaghy GAIY-gha aparyp tirketken.

Polisiyagha 2017 jyldyng 28-qyrkýiekte aryz berdik. Polisiya  bastapqyda bizdi qoldap, isti ayaghyna deyin jetkizuimizge kenes bergen. Keyin búl oilarynan ainyp qalsa kerek, isting ayaghy sayabyrsyp qaldy.  Búl boyynsha eshkim qamalghan da joq. Kóp bolsa 24 saghat izolyatorda otyrghan shyghar. Onda da Almagýl Usaeva men Qonyrbaev Quanysh qana ústalghan.

Tergeu úzaq boldy. Biz ózimizge qatysty barlyq jauapty berdik. Sodan beri mine, 10 ay boldy. Ne qylmystyq is qozghalghan joq. Ne sot bolghan joq. Qazir әlgi kýdiktiler qayda ekenin de bilmeymiz.

Aytpaqshy, kólikting óz atyna audarghannan keyin, Almagýl ol kólikti Almatydaghy Tóle by kóshesining boyynda ornalasqan «Tas Lombard» degen jerge kepilge qoyyp, nesiyege 3 million alghan eken.

Bizdi uayymdatyp otyrghan mәsele – polisiya nege bir shara qoldanbay otyr? Kýdikti degen adamdar qazir bostandyqta jýr. Keshe barghanymyzda: «olardy kórip túrasyndar ma?» dep bizden súrap otyr. Nege qylmyskerler jauapqa tartylmaydy? Polisiya olardy nege jibere saldy? Osynyng barlyghy bizdi nebir kýdikti oilargha jeteleydi. Bizding bir ghana qalauymyz bar. Ol qylmyskerler jauapqa tartylsyn. Kóligimizdi qaytaryp alsaq boldy.

Búl jerde birneshe mәsele bar. Kólikti úrlau, tartyp alu, qoqan-loqy kórsetu, zansyz qújat jasau, úiymdasqan qyltystyq top qúru t.b. Polisiya osynyng barlyghyna kóz júmyp otyrghany qalay?

Týiin.

«Abai.kz» aqparattyq portaly erkin aqparat alany. Atalghan maqalada aty atalghan azamattardyng da aitar uәji bolsa, biz jariyalaugha әzirmiz.

Ázirge jogharydaghy Erjan Aypan men Erlan Bekmyrzanyng aryzy negizinde jýrgizilgen tergeu júmystarynyng nәtiyjesinde qylmystyq is qozghalmaghanyn bildik.

Búghan jauapty Almaty qalasy, Bostandyq audandyq Ishki ister basqarmasynyng basshysy men onyng qaramaghyndaghy qyzmetkerlerding atalghan mәselege qatysty jauaptaryn jariyalaytyn bolamyz. «Abai.kz» aqparattyq portaly búl isti baqylauda ústaytyn bolady.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz