Ortalyq doyby, shahmat, toghyzqú­malaq, ýstel tenniysi jәne basqa da oiyndargha arnalghan kabiynettermen, kitaphanalar, sonyng ishinde audiokitap­tar, DShK sabaqtary ýshin zaldarmen jabdyqtalghan, sonday-aq, kompiuterlik sauattylyqty, aghylshyn tilin mengeru kurstary túraqty negizde ótedi. Aqysyz negizde zan, psihologiyalyq jәne mediy­siy­nalyq kenester kórsetiledi. Búdan basqa, QART-baqshasyn ashu josparla­nuda. Sonymen qatar, aqyly tәulik boyy bolu bólimi, qala emhanalarynda gerontologiya kabiynetterin ashu, agro-kraudsorsing sabaqtaryn jýrgizu kózdelude. Klubtar úiymdastyrylyp, sonyng ishinde qalanyng sayabaqtary men gýlzarlarynda «skandinavtyq jýru» úiymdastyrylady, top bolyp muzey­lerge, teatrlargha, kórmelerge jәne t.b. kórikti jerlerge barady.

Barlyq audandarda әleumettik klub­tar, kitaphanalar, mektepter, teatrlar, kolledjder, uniyversiytetter, jastar loft-ortalyghy, aula klubtary siyaqty kommunaldyq jәne kommersiyalyq jyljymaytyn mýlik negizinde shekteuli uaqytqa ornatylady. Sonymen qatar, egde jastaghy adamdar ýshin bos uaqytty ótkizuge jaghday jasau ýshin erkin әleumettik klub qúrugha niyet bildiretin biznes-qoghamdastyqty tartu jospar­lanuda. Osyghan baylanysty jýielik jәne transparenttik júmys turaly memorandumdar jasalady. Bolashaqta biznes-qoghamdastyqtar materialdyq-tehnikalyq bazany ghana emes, sonymen qatar, belgili bir is-sharalardy jýrgizu ýshin qyzmetkerlerdi de (instruktor­lar, múghalimder jәne t.b.) qamtamasyz etedi. Áleumettik klubtarda belgilengen júmys kestesi joq jәne mekeme nemese kәsiporynnyng mýmkindikterine bayla­nysty. Olardyng týrleri boyynsha әleu­mettik klubtar oqu, sport, mәdeniy-dema­lys jәne basqa da júmys prose­sinde anyqtalady.

Al Almaty qalalyq Júmyspen qam­tu jәne әleumettik baghdarlamalar bas­qar­masyna qarasty Arnayy әleumettik qyzmet kórsetu ýilerinde jospar boyynsha júmystar atqarylyp jatyr. Arnayy klubtar, skandinaviyalyq jýris, seruendeu, Qazaqstannyng kiyeli jer­lerine baryp geografiyasymen tany­su, treningter ótkizu, shahmat, shashki, toghyzqúmalaq, bi, poeziya keshteri, fen-shuy, yoga, qol terapiyasy, óner tera­piyasy, aulagha gýl otyrghyzu, ony baptau-kýtu, bau-baqshamen ainalysyp, jastargha ýiretu, t.b. kóptegen sharalar jýzege asyrylyp jatyr.

Jol kartasy «Belsendi úzaq ómir» jobasy qalalyq әkimdikpen birge qa­byl­danghandyqtan, qalamyzdyng audan­darymen tyghyz birge qyzmet jasauda­myz. Osy rette, audandyq әkimi apparat­tary joba boyynsha óz josparlaryn qúryp,  júmystaryn bastap ta ketti.

Mәselen, Almaly audanyndaghy A.P.Che­hov atyndaghy kitaphana baza­synda egde jandargha arnalghan shahmat­tyq klub ashyldy. Onda 15 adam qaty­suda. Osy kitaphanagha qosa №4 kitapha­nada zeynetkerler men ardagerlerge arnalghan kompiuterlik kurstar ashyl­dy. Ol jerde 20 adam kurs sabaqtaryn jýrgizip otyr. Gandy atyndaghy sayabaqta zeynetkerlerding qatysuymen kýn sayyn tanertengilik jәne keshkilik jattyghu­lar jasalady. Jambyl atyndaghy kitap­ha­na bazasynda egde jandar ýshin qazaq­sha jәne aghylshyn tilderin mengeru maqsatynda tildik kurstar ashyldy. Búl jerde búdan basqa zeynetkerler ýshin psihologiyalyq treningter ótedi. Qazir­gi tanda kurstar men treningke 20-dan asa adam qatysyp otyr. Býgingi tanda Gandy sayabaghynda ornalasqan voleybol kluby basshysymen kelisim-shart jasa­syp, zeynetkerlerding demaluyna arnayy oryn bólu mýmkindigine ie bolyp (ortalyqtyng ashyluy shilde aiynyng ayaghynda qúrylys júmysynyng bituine oray jýzege asyrylady) otyrmyz. Búdan basqa, ardagerler ýshin shahmat klub­taryn ashu maqsatynda qaladaghy kóptegen kәsiporyndarmen kelissózder jýrgizilude. Jobanyng «Búl – Aula» dep atalatyn bóliminde kórsetilgendey, qolóner búiymdarymen jasalghan jasan­dy kórme jәrmenkesin ótkizu jәne zeynetker jasyndaghylar ýshin jasyl kóshetter otyrghyzu da kózdelip otyr. Egde jastaghy qarttarymyz audan­nyng sporttyq sharalaryna qatysyp otyrady. Audan zeynetkerleri velo­probeg, marafon, jalpyqalalyq spar­ta­kiada jәne basqa da sharalargha shaqy­rylyp túrady. Tipti, jogharyda atalghan sharalar  ekinshi jartyjyldyqta jýze­ge aspaq. Atalghan sharalar PIYK, ZTMO, emhana, әleumettik qyzmetkerler men jәne basqa da ynta bildirushi mekemeler arqyly iske asady. Qazirgi tanda «Ýshin­shi jastyng talanttary» atty konkursyna qatysugha irikteu jýrgizilip jatyr. Búl shara jospar-kestesine say qyrkýiek aiynda ótkiziledi.

Al Alatau audandyq әkimdigi: egde jastaghy qarttarymyzdy qazirgi qoghamgha beyimdeu maqsatynda, arnayy kýntiz­belik jospar boyynsha belgilengen meke­melerde «kompiuterdi ýiretu» júmystary jýrgizilude. Ardagerler kenesimen birlesip, qart adamdar ara­synda sporttyng birneshe týrinen jarys­tar ótkizildi. Jalghyzbasty qart adamdargha jәne az qamtylghan qarttar­dyng tizimin anyqtap, arnayy әleumettik kómek kórsetilude. Kommunaldyq tó­lem­derin tóleu ýshin túrghyn ýy kómegin aqparattyq-týsindiru júmystary jýr­gi­zildi. Audan emhanalarynda mediy­siy­nalyq tegin tekseru júmystary jýr­gizildi. Ózdiginen jýre almaytyn qart­tardyng ýilerinen dәriger mamandardyng baryp tekseruin qamtamasyz etildi. Áleumettik qyzmet kórsetu mekemele­rining stasionarlyq tarabynyng damuy qarttargha birneshe baghyttar boyynsha kómekter jýrgizildi:

1. Túraqty ómir sýruding eng qolay­ly jaghdayyn jasau;
2. Medisinalyq, әleumettik kómek kórsetu jәne qayta qalpyna keltiruding sapaly úiymdastyryluy;
3. Áleumettik mәdeny baghyttaghy qyz­metterdi beru;
4. Ózara qarym-qatynastaryndaghy baylanystardy nyghaytu.

«Ghasyr qúrdasy» atty is-shara bo­yynsha, 100 jәne odan da úzaq ghúmyr keshushi qarttardy mereytoylarymen arnayy ýilerine baryp, qúttyqtau júmystary jýrgizildi. Audandaghy qart­­tardyng belsendiligin arttyru maqsa­tynda qarttar jiyi-jii seruendep otyrady.

Qarttargha әleumettik-túrmystyq kómek kórsetu maqsatynda audandaghy jastar ortalyqtary demalys kýnderi «Qarttar-bizding asyl qazynamyz» aksiya­sy ayasynda qarttardyng ýilerine baryp, qajetti kómekter kórsetedi.

Qarttardyng bos uaqyttaryn tiyimdi ótkizui ýshin, sayabaqtardyng qolayly­lyghy, tazalyghy qamtamasyz etildi. Mәde­ny oryndargha (muzey, teatr, kino­teatr, konsertterge) arnayy jolda­malar berilip túrady. Arnayy belgi­lengen mekemelerde psihologiyalyq treningter, egde jastaghy adamdargha arnalghan týrli terapiyalar ótkizildi. Bilim mekemelerinde qarttardyng qaty­suymen kezdesuler, «dóngelek ýstel­der», ashyq sabaqtar ótkizilip túrady.

Áuezov audandaghy №6 emhanada «Layyqty jas» dep atalatyn klub ashyl­dy. Klub aptasyna 2 ret 2-3 saghat boyyna qyzmet jasaydy. Ol jerde midyng dúrys júmys jasauyn arnalghan arnayy sauyqtyru sharalary jýrgi­ziledi.

Bostandyq audany: audan aumaghynda ornalasqan sayabaqtar men gýlzarlar jәne aulalarda 22 sport alandary orna­lasqan. №14 kitaphanada «Ardagerlerge ónege» atty klub ashyldy. Ol jerde shahmat, shashki oiyndary úiymdasty­rylyp ótude. Atalmysh klubqa audan­nyng 100 belsendi zeynetkerleri qatysa­dy. «Almaty qalalyq salauatty ómir saltyn qalyptastyru ortalyghynyn» ókilderi  men «Evraziya Skandinaviyalyq jýru» mektebining jattyqtyrushy­synyng qatysuymen Túnghysh Preziydent sayabaghynda 30 belsendi tyl maydanger­leri men zeynetkerleri «Skandinaviya­lyq jýris» boyynsha arnayy is-shara úiymdastyrdy. «Komfort» túrghyn ýy kesheninde ardagerler men zeynetker­lerge arnalghan shahmat kluby ashyldy. Onyng ishinde toghyzqúmalaq, nardy, shashki oiyndaryn oinaugha jaghday jasalghan. Shahmat klubyna 150 belsendi zeynetkerler qatysyp otyr. Al «Ha­lyqaralyq innovasiyalyq tehnikalyq» jәne «Qaynar» uniyversiytetterinde audannyng ardagerleri men zeynetker­lerine arnalghan kompiuterlik kurstar úiymdastyrylyp ótkizilude. Kursty ayaqtaghandargha arnayy sertifikat tabys etiledi.

Jetisu audany: «Sandyq Qazaqstan» baghdarlamasy shenberinde «Belsendi úzaq ómir» Jol kartasy boyynsha qart­tarymyzdyng kompiuterdi sauatty pay­dalanyp, sayttar men jeliler arqyly óz mýmkindikterin paydalanu maqsatyn­da kurstar jýrgizilude. Ol jerde ýkimet­tik, elektrondyq memlekettik qyzmet kórsetu, elektrondyq sauda-sattyq turaly bilulerine mýmkindik bar. Egde jastaghylargha arnalghan «Ay­kýne» atty qazaqsha jattyghular úiym­das­tyrylsa, «Abylayhan» fitnes tre­nerlik kluby da óz júmystaryn atqa­ryp jatyr. Al «Qúlager» jәne «Ayna­búlaq» yqshamaudandarynda egde jas­taghylar ýshin qytaydyng «Ushu» jatty­ghuynyng ýiirmesi júmys isteydi.

Medeu audany: Jobany jýzege asyru maqsatynda tanertengilik «Qara jorgha» halyq biyine naqyshtalghan jattyghular jasalady. Búl biyding ózindik syry bar. Biydi ýiretu jәne audannyng zeynetkerlerin belsendi ómir saltyna tartu, tanertengi tonusty, kýndizgi kónil-kýidi kóteru bolyp tabylady. Osy baghyttaghy josparly is-shara óz júmystaryn әri qaray jalghastyrmaq.

Týrksib audany: audanda egde jastaghy adamdargha arnalghan «Raduga» kluby júmys jasaydy. Sonday-aq, qarttarymyzgha arnalghan flesh-mobtar, shahmat klubtary, treningter, leksiya­lar, EDSh-lar, kompiuterlik sauatty­lyqqa kurstar, vokaldy újymdar, suda jýzu klubtary, densaulyq klubtary, ekoturizm búl jerde Qazaqstannyng kiyeli jerlerining geografiyasymen Týr­kistan, Isa Ata, Saryaghash kiyeli jer­lerinde bolyp qaytty. Jazghy mezgil­derdi Týrgen, Esik qorghany, Alakól jәne basqa da jerlerge bolu jospar­lanuda.

Nauryzbay audany: Áleumettik klubtar óz júmystaryn bastady. Kom­piuterlik sauattylyq, tanghy jәne keshki EDSh sabaqtary, yoga nazarda.

Jol kartasy «Belsendi úzaq ómir» jobasy, Almaty qalasy zeynetkerleri men ardagerlerine, zeynetkerlik jasqa jetken adamdargha, zeynetkerlik jasta ne isteymiz degen saualgha jauap taba almay jýrgen jandargha eng qajetti joba. Jobany iske asyryp qana qoy­may, ýnemi damytyp, olardyng zaman tala­byna say ómir sýrulerin qamta­masyz etuge baghyttalghan auqymdy joba, ruhany janghyrugha qosylghan auqymdy is dep baghalaymyz.

Lәzzat Jetibaeva, Almaty qalalyq Júmyspen qamtu jәne әleumettik baghdarlamalar basqarmasy basshysynyng orynbasary

Derekkóz: "Almaty aqshamy" gazeti

Abai.kz