Serik Joldasbay. «Ýiilgen ólekseni órge sýiregen» Álihan Bókeyhannyng jazyghy ne?
Alashorda últtyq avtonomiyaly ýkimetining tóraghasy, qogham jәne memleket qayratkeri Álihan Bókeyhannyng etken enbegi әli kýnge deyin elenbey keledi. Elenbegeni bylay túrsyn, keyingi kezde alash arysyna tasadan tas atushylar, tipti ashyqtan ashyq aiyptaushylar da tabyluda. Al sanaly ghúmyryn «Tiri bolsam, han balasynda qazaqtyng haqysy bar edi, qazaqqa qyzmet qylmay qoymaymyn» degennen basqagha arnamaghan Álekenning últ aldynda nendey kinәsi bar?
Juyrda «Abay» aqparattyq portalynda Álihan Bókeyhannyng 145 jyldyghyna baylanysty «Qazaq ýkimeti Bókeyhanovty úmytqan siyaqty» degen maqala jaryq kórdi. Ókinishke qaray, atalmysh maqalagha pikir bildirushilerding arasynda Áliyhandy orynsyz qaralap, alash arysynyng kemshilikterin jipke tizgender de bar. Áldebir oqyrman internet-forumda Álihan Bókeyhandy «Qazaq tarihynda ózindik orny bar túlgha» dep moyynday otyryp, odan «sugha salsa batpaytyn, otqa salsa janbaytyn» batyr jasau tariyhqa qiyanat» dep qinalady. Sodan song ol Álekenning bes birdey «kemshilikterin» tizbektey jóneledi. Mәselen: «Birinshiden, «Bókeyhanov tәuelsiz memleket emes, bar-joghy birtútas jәne bólinbeytin Resey memleketi qúramyndaghy avtonomiya (qúramyz) degen. Ol avtonomiyany tóre bolghan son, men biyleuim kerek dep oilaghan», - deydi tasadan tas atushy oqyrman.
Alashorda últtyq avtonomiyaly ýkimetining tóraghasy, qogham jәne memleket qayratkeri Álihan Bókeyhannyng etken enbegi әli kýnge deyin elenbey keledi. Elenbegeni bylay túrsyn, keyingi kezde alash arysyna tasadan tas atushylar, tipti ashyqtan ashyq aiyptaushylar da tabyluda. Al sanaly ghúmyryn «Tiri bolsam, han balasynda qazaqtyng haqysy bar edi, qazaqqa qyzmet qylmay qoymaymyn» degennen basqagha arnamaghan Álekenning últ aldynda nendey kinәsi bar?
Juyrda «Abay» aqparattyq portalynda Álihan Bókeyhannyng 145 jyldyghyna baylanysty «Qazaq ýkimeti Bókeyhanovty úmytqan siyaqty» degen maqala jaryq kórdi. Ókinishke qaray, atalmysh maqalagha pikir bildirushilerding arasynda Áliyhandy orynsyz qaralap, alash arysynyng kemshilikterin jipke tizgender de bar. Áldebir oqyrman internet-forumda Álihan Bókeyhandy «Qazaq tarihynda ózindik orny bar túlgha» dep moyynday otyryp, odan «sugha salsa batpaytyn, otqa salsa janbaytyn» batyr jasau tariyhqa qiyanat» dep qinalady. Sodan song ol Álekenning bes birdey «kemshilikterin» tizbektey jóneledi. Mәselen: «Birinshiden, «Bókeyhanov tәuelsiz memleket emes, bar-joghy birtútas jәne bólinbeytin Resey memleketi qúramyndaghy avtonomiya (qúramyz) degen. Ol avtonomiyany tóre bolghan son, men biyleuim kerek dep oilaghan», - deydi tasadan tas atushy oqyrman.
Álihan Bókeyhan shyn mәninde «avtonomiyany tóre bolghan song men biyleuim kerek dep oilaghan» joq. Jalpy Álekeng sayasatqa aralasyp, biylik jýrgizudi óz aldyna múrat tútpaghan. Oghan Qoshke Kemengerúlynyng «Ezilgen eli ýshin amalsyzdan... qara júmystyng kirine bylghanyp, sayasattyng sandalyna týsuge mәjbýr boldy» degen sózi dәlel bola alady.
Sonday-aq Alashorda últtyq avtonomiyaly ýkimetining tóraghalyghyna Álihan bir ózi týsken joq. Siyezde Álekenmen birge Aydarhan Túrlybayúly men Baqytkerey Qúlmanov saylaugha týsedi. Nәtiyjesinde 79 delagattyng 19-y Baqytkerey Qúlmanovty, 20-sy Aydarhan Túrlybayúlyn tandasa, Álihan Bókeyhandy 40 azamat qoldap, dauys beredi. Atalmysh eki azamat ta býgingidey kýzetshi nemese baqsy-balger bolghan joq. Mәselen Aydarhan Túrlybayúly mamandyghy zanger bolsa, Baqytkerey Qúlmanov shyghystanushy bolatyn.
Shyn mәninde, Álihan Bókeyhan basqarghan Alashorda últtyq avtonomiyasynyng tәuelsiz memleketten esh aiyrmashylyghy bolghan joq. Mәselen, Alashorda ýkimeti jýrgizgen últtyq sayasatty býginde tәuelsizdigine 20 jyl tolghaly otyrghan memleketimiz jýzege asyrghan joq.
«Ekinshiden, - dep bastalatyn aiyptauda: Bókeyhanov kadet partiyasynyng yqpalynan shygha almaghan, eger qyrtynbay kadetter 1917 jyly jazda biylikten aiyrylyp qalmay, Reseydi basqaryp ketkende, kadetterding Ortalyq komiytetining mýshesi Bókeyhanov tipti avtonomiya turaly da aitpas edi», - deydi.
Atalmysh aiyptaugha alash arysynyng «Men kadet partiyasynan nege shyqtym» degen maqalasy tolyq jauap bere alady. Maqalada Áleken: «Kadet partiyasy jer adamgha menshikti bolyp berilse de, jón deydi. Bizding qazaq jerdi menshikti qylyp alsa, bashqúrtsha kórshi mújyqqa satyp, biraz jylda sypyrylyp, jalanash shygha keledi», - dey kele, ózining týpki maqsatyn: «Kadet partiyasy Últ avtonomiyasyna qarsy. Biz alash úrandy júrt jiylyp, Últ avtonomiyasyn tikpek boldyq», - dep mәlimdeydi. Álihan Bókeyhan Kadet pariyasynan bas tartu arqyly ózi bir kezde mýshe bolghan Masson úiymynan da shyghady. Halyqaralyq Masson úiymynan jәne sayasy partiyadan shyghu, sol kezdegi jaghdaymen Álekene onay bolmaghan shyghar. Desek te, últ mýddesi jolynda Alash arysy «Kadet partiyasynyng yqpaly» túrmaq, tipti Masson úiymnyng da yrqynan shygha bilgenin bayqaymyz.
«Ýshinshiden, - deydi beymәlim oqyrman, - Bókeyhanovqa qazaq tórelerining barlyghy qarsy boldy, ony birde-bir tóre jaqtamaghan. Óz tórelerining basyn biriktire almaghan Bókeyhanov, qalaysha qyryq ruly qazaqty basqarmaq? II siyezde oghan Ábilhayyr hannyng túqymdary biylep otyrghan Kishi jýz oqyghandary týgel qarsy dauys bergen. Senbesenizder, II siyezding dauys beru qorytyndysyn qaranyzdar. II siyez - jalpyqazaq siyezi emes, «shaqyrylghandardyng siyezi» boldy. Ol siyezge Bókeyhanov Úly jýzden eshkimdi qatystyrmaghan, sonda onyng avtonomiyasy qay rudyng avtonomiyasy?» deydi.
Eng birinshi, «Bókeyhanovqa qazaq tórelerining barlyghy qarsy boldy, ony birde-bir tóre jaqtamaghan» degen pikirge kelsek. Álekeng Ahmet Baytúrsynúlyna jazghan hatynda: «Eldesim (Omarov - J.S.) joldastyng fizikasyna syn jazayyn desem, gazetke - ýlken, jurnalym joq bolyp, deldal bolyp túrmyn. Eldesim jaqsy jigit. Búryn da jaqsy edi. Endi onan da sýiikti bolyp ketti» dey kele, Álekeng myna bir jәidi jazady: «Bir kýni Shәngerey maghan: «Men seni jaqsy kórem! Bilesing be?», - dedi. Men: «Joq», - dedim. Shәngerey: «Sen shyn qazaqsyng ba? Seni qazaq dep jaqsy kóremin», - dedi. Fizikany oqyp qarasam, Eldesim de qazaq eken», - deydi. Álekendi «qazaq» dep jaqsy kórgen Shәngerey tóre bolatyn.
Al «Kishi jýz oqyghandary týgel qarsy dauys bergen» degen beker sóz. Mәselen, Álihan Bókeyhan bastaghan alashtyqtar patshanyn jarlyghyn qoldaugha mәjbýr bolsa, ekinshi jaghynan kelisuge mýddeli bolady. Álekeng qazaq jastaryn әskerge barugha ýgitteu maqsatynda, Torghay oblysy, Torghay oyazy, Aqtóbe, Yrghyzda, Aday, Qabyrgha bolysyna baryp: «Júmysqa baryndar, tóbelespender, qashpandar. Ózim sendermen birge bolamyn», - dep ózi birge barghan.
Al 1917 jyly 27 aqpanda Nikolay patsha qúlaghanda, sol jigitterdi alyp elge qaytady. Álekenning aldynan tu alyp shyghyp, «Hanymyz keldi» dep qarsy alghan halqyna Álihan Bókeyhan izet saqtap: «Qoyyndar!» - dep basu aitady.
Álekene degen kishi jýz qazaqtarynyng qúrmeti arada on jyl ótkende de esh ózgermedi. Mәselen, 1926 jyly Álihan Bókeyhandy erekshe qúrmetpen qarsy alghan adaylar turaly akademik Álkey Marghúlan: «Adaylar Bókeyhanovtyng halqynyng aldyndaghy orny tolmas qyzmetin tany biledi eken. Sondyqtan ony asa joghary dәrejede qúrmettedi. Ózderiniz biletin shygharsyz, qazaq tek eng qúrmetti qonaghyna tay әlde qúlyn soyyp qarsy alady. Áriyne, búl ómirde óte siyrek bolatyn jaghday. Sebebi, jylqy balasynyng sýikimdiligi sonshalyq, ony soigha eshkimning kózi qimaydy jәne batyly barmaydy. Al qúlynnyng terisinen jarghaq jasaydy.
Sondyqtan jarghaq kiygen qazaq ilude bireu ghana bolar. Jarghaq - qazaq kiyimining tóresi» dep jazady. Qazirde «aspanda - qúday, jerde - múnay, ortasynda - aday» degen ór minezdi halyqtyng babasy Álekene qúrmet kórsetui tegin emes ekeni belgili.
Jalpy, «úly jýz qazaqtaryn bólip tastady» degen sóz de jalghan. Álihandy aiyptaushylardyng biri Temirbek Jýrgenov bolghanyn býginde bile bermeymiz. Mәselen, Mústafa Shoqayúly «Orys missionerleri» degen maqalasynda: «...T.Jýrgenúly aldymen Álihan Bókeyhangha jala jabudan bastaydy.
Onyng sózine qaraghanda, (ótken jyldyng jazynda Stalin Mirzoyangha Álihan turaly bylay depti) 1919 jyly Álihan Stalinning qasyna kelip: «Qazaq halqy - joyylyp ketuge tiyis halyq» depti-mis. Stalinnin: «Siz nege olay dep oilaysyz?» degen súrauyna Á.Bókeyhan: «Óitkeni búl halyqtyng sózdik qorynda orystardyn «dviyjeniye» degen úghymyn jetkizip bere alatyn sóz de joq» depti-mis», - dep jazady. Mústafa Shoqayúly múnyng negizsiz ekenin dәleldey kele: «Qazaq últtyq partiyasy «Alashtyn» negizin qalaghan, Alash baghdarlamasynyng avtory bolghan, Alashorda ýkimetin basqarghan Álihannyng auzynan múnday sózding shyghuy qalay dese de, aqylgha syimaydy» degen pikir bildiredi. «Qazaq últtyq partiyasy «Alashtyn» negizin qalaghan, Alashorda ýkimetin basqarghan» Álekenning úly jýzdi bólip tastaytynday, rushyl emes edi.
«Tórtinshiden jәne besinshiden» dep bastalatyn aiyptaular bir-birine úqsas. Naqtyraq aitsaq: «Bókeyhanov azamat soghysy jyldarynda ózine qarsy bolghan barlyq qazaq qayratkerlerin ne ózi qughyngha úshyratty, ne Kolchak pen Annenkovqa ústap berdi. Jalpy oqyghan qazaq jigitterining jartysyna juyghy alashordashylardyng aq terrory kezinde qyrghyn tapqan» nemese «Bókeyhanov ózine ergen qazaqtyng qolynan is keletin oqyghan jigitterin bolishevikterge qarsy qoyyp, barlyghyn soqqygha jyqtyrdy, oghan ergen jigitterding barlyghy respublika qúrylghan kezde basqaru isine aralasa almay, dalaqtap qaldy. Óz qatelikterin týsingen son, olar jabyla estelik jazyp, Bókeyhanovty qarghap-siley bastaghan» - deydi.
Túrsyn Júrtbay «Úranym Alashym» kitabynda: «Álihan Bókeyhan ózge alashtyqtardy saqtau ýshin, aldymen ózin saqtau kerek ekenin anyq bildi» dep jazady. Al Álimhan Ermekov Áliyhannyng aldynda kinәli sezinetinin jazady. Mәselen: «Qadirli Áleke! Mening búrynghy qyzmetimning bir ýlken artyqshylyghy - dostarymmen kezdesip túrugha asa qolayly edi: qazir men olardan kóz jazyp qaldym, tipti hat-habar alysatyndarym da azayyp ketti. Áleke, әsirese sizding aldynyzda ózimdi óte kinәli sanaymyn. Sizdi kópten beri saghynyp jýrmin, biraq ta Sizben jýzdesuge esh mýmkindigim bolmady, al hattyng sózi meni qanaghattandyrmaydy, sondyqtan da jazudan boyymdy aulaq ústaymyn», - deydi. Jalpy Álihandy «qarghap-silegen» birde-bir alashtyqty kezdestire almaysyz.
Internet-forumda Álihandy jappay aiyptay bermegen. Olardyng ishinde: «Álihan Bókeyhan bolmasa, Qazaqstannyng territoriyasy býgingiden әlde qayda kishkentay ghana bolar edi! Álihan Bókeyhan bolmasa, Qazaqstan ary bolghanda Tatarstan sekildi Reseyding ishindegi respublika ghana bolar edi! Álihan Bókeyhan bolmasa, qazaq tili tatar tiline jútylyp ketui de ghajap emes edi», - dep pikir bildirgender bar.
Juyrda «Temirqazyq» pikir-sayys klubynda Fazylbek Ábsattar degen sayasattanushy alashtyqtar býgingi kýnge ýlgi bola almaytynyn aita kele: «Mәselen, Smaghúl Sәduaqasúlyn órtep jatqanda, Álihan Bókeyhan qol qusyryp qarap otyrdy», - dep ashyqtan-ashyq aiyptady.
Ilgeride alashordashylardy kommunistik kózqarastaghy agha buyn ókilderi synaytyn. Endi búl pikir jasaryp kele jatqan siyaqty. Jalpy, býgingi tanda aqyn-jazushylardyng qadiri ómirden ótkennen keyin artady degen pikir qalyptasqan. Ókinishke qaray, Álihangha múnyng qatysty joq siyaqty. Olay deytinim, alash arysynyng býgingi kýnge qaraghanda, kózi tirisinde qadyr- qasiyetin joghary baghalaghan siyaqty. Mәselen, 1905-1908 jyldary aqyn Kókbay Janatayúly Álihangha:
Qaraghym, jalghyzymsyn
qazaqtaghy,
Úl tumaq sendey bolyp az-aq
taghy.
Ógiz ólip, bolmasa arba
synyp,
Ómiring ótken jansyn
azaptaghy.
Bal tamghan, hanzadam-ay,
qalamynnan,
Tәnirim aiyrmasyn
talabynnan!.. - dep jyrlasa, Súltanmahmút Torayghyrúly:
As-calaumaghaleykum,
danyshpanym,
Qamyn jep músylmannyn
alysqanym!
Kóp aidyng kórmegeli jýzi
boldy,
Jýrmising aman-esen,
arystanym, -
dep jýrek jardy lebizin bilidiredi.
Al ózining ýzengelesi Ahmet Baytúrsynúly:
Qyraghy, qiya jazbas
súnqarym-ay,
Qajymas qashyq jolgha
túlparym-ay!
Ýiilgen ólekseni órge sýirep,
Shygharmaq qyr
basyna inkәrim-ay! -
degen jyr joldaryn arnaydy.
Qoshke Kemengerúly: «Ýkimetting qara qughyn jasaghan kýnderinde aidauyna da, abaqtysyna da shydap, el ýshin basyn qúrban qylghan at tóbelindey ghana azamat toby boldy. Búl topty baulyghan - Álihan. Álihannyng qazaq eline istegen tarihy qyzmeti: әdeby til tuuyna sebep boldy, ózine ergen topty diny fanatizmge qarsy tәrbiyeledi. Búdan baryp tatardan irgesin aulaq salghan qazaq últy tudy», - deydi. Al Álekenning ózi bolsa: «Keyingige ghibrat alarlyq ýlgi tastap ketip, alghys alarmyz ba? Joq, dalagha laghyp, jónsiz ketip, qarghys laghnet alamyz ba? Keudesinde kózi bar adam kóp oilanarlyq júmys» degen eken. «Keyingige ghibrat alarlyq ýlgi tastap ketken» Álekendi aiyptamay, kerisinshe, ardaqtay bileyik, aghayyn!
«Obshestvennaya pozisiya»
(proekt «DAT» № 08 (91) 02 nauryz 2011 jyl.