Paydakýnemdik maqsatty kózdep, adamdy әbden әurege salyp, jazyqsyz qamatudy kózdegen tómendegi oqighanyng juan ortasynda qúqyghymyzdy qorghaydy, zannyng saqtaluyn qadaghalaydy degen Ishki ister ministrligining eki birdey polkovniygi jýrgendigi adamnyng túla boyyn týrshiktiredi.

Ángimeni basynan bastalyq. Gýlnәr Qúralova esimdi kelinshek (barlyq keyipkerlerding esimderi belgili sebeppen ózgertilip alyndy) óte isker, jana zamangha iykemdi, alymdy jan eken. Týsimdi biznespen ainalysyp, dәmhana da, stomatologiya da t.b. ashqan. Tabysynyng moldyghynyng arqasynda Astanadaghy Ál-Faraby shaghyn audanyndaghy VIP uchaskelerden bir emes, eki kottedj saldyrghan, taghy bir jer uchaskesi de bar. Kýieui M.Aqmarov polisiya polkovniygi bolyp, Astananyng Ishki ister departamentinde istep  túrghanda búlardyng qaghanaghy qarq, saghanaghy sarq edi...

Biraq aragha saytan kirui onay ghoy, Marat ayaq astynan әielimen ajyrasyp, 2006 jyldan beri onymen nekelerin sot arqyly syrttay búzady. Búl isti әieline bildirmeydi. Ekeuining ortaq balalary joq, Gýlnәrding búrynghy kýieuinen bir balasy bar (Bizding sottarymyz da zang búzugha beyim ghoy, әitpese kózi tiri әielin prosesske shaqyruy kerek edi...). Osynyng ózinen jigitting jaman oily ekeni kórinip túr, óitkeni ol әielimen 2013 jylgha deyin zang boyynsha ajyrasqanyn aitpay, birge túra bergen. Sondaghy maqsaty - әielining barlyq baylyghyn iyemdenip ketuding amaly eken. Maqsatyna jetu ýshin onyng biznesti jýrgizu barysynda zandy ainalyp ótken keybir әreketterin alayaqtyq dep sotqa berip, ony týrmege qamatudy kózdeydi. Búl iske ózining dosy Q.Baqyrov degen polkovnikti de tartyp, ekeulep otyryp, búrynghy әielin әiteuir temir tordyng ar jaghynan shygharugha tyrysady.

Juyrda Astananyng Saryarqa audandyq sotynda osy iske baylanysty sot bolyp, ol eki aigha sozyldy.

Gýlnәrgha taghylghan alghashqy aiyp - «TúranÁlembankten» jogharyda atalghan bir kottedjdi kepilge qoyyp alghan nesiye. Biznesin jandandyra týsu ýshin isker adamdardyng bankterden nesie aluy zandy. Gýlnәr de sonday nesiyege múqtaj bolady. Alayda bizding bankterimiz de qyzyq qoy, biznes jýrgizuge tikeley, ýlken somadaghy nesie bere almaydy. Biraq ondaghylar da adamdar, kliyentterin joghaltpas ýshin nesie aludyng zandy búzbay, ainalyp ótetin joldaryn ózderi aityp beredi. Gýlnәrgha da kottedjinizding birin senimdi adamgha satqan bolynyz, al biz ony kepilge qoyyp, satyp alushynyng atyna qalghan somany ipotekalyq nesie retinde bereyik, al aqshany óziniz alasyz ghoy degen kenes beredi. Búl kenes Gýlnәrgha únay ketip, ol ózining ýy qyzmetshisi A.Saqpaeva degen әielge ýiin «satyp», odan alghashqy jarnasy 14 040 000 tengeni «alghan bolyp»,  atalmysh bankten 32 760 000 tenge nesie alady. Búl qarajatty ózining maqsatyna júmsaydy, al nesiyeni ósimimen ay sayyn tólep túrady.

Búl oqigha 2005 jyly bolyp, kelesi 2006 jyly múnday aqshany óni týgil týsinde kórmegen Saqpaevagha jal bitip, Gýlnәrmen at qúiryghyn kesip, mening 14 mln. tenge aqshamdy qaytar degen jala jauyp, osy sotta japa shegushi retinde qatysty. Búl jerde jogharyda aitylghan «qara niyetti polkovnikterdin» yqpaly bolghan siyaqty. Áytpese búl oqigha azamattyng is retinde sol jyldarda-aq qaralyp, mәsele sheshilgen eken. Endi sol is Gýlnәrdi alayaq, «Túranәlembankty» aldap nesie aldy, Saqpaevany aldap 14 mln. tengesin bermey ketti degen aiyp bolyp, solardyng yqpalymen qylmystyq isting birinshi epizodyna ainalghan.

Biraq isti qaraghan sudiya V.Semenova ózining biliktiligin kórsetip, jalany kóp tergeuden keyin aipara etip, әshkereledi. Saqpaevanyng qarapayym júmys isteytin adam ekenin bilgen song ol: 14 mln tengeni qaydan aldynyz degende anau aita almay, 1-2 adamnan qaryz alghanyn aitqanda sot olardy da shaqyrtyp, aqsha bergeni turaly qolhatty talap etip, aqyry bәrining de ótirikterin jariya qyldy. Sóitip búl epizodtan Gýlnәr taza shyqty. Tipti aiyptau qorytyndysyn әkelgen prokurordyng ózi búl aiyptyng negizsiz ekenin moyyndady. Bank te nesiyening tólenip kele jatqanyn aityp, aiyptaugha negiz joqtyghyn bildirdi.

Biraq osy jalanyng ózi aiyptalushynyng qanshama jýikesin tozdyryp, týn úiqysyn búzdyryp, it әlekke salghanyn týsinuge bolady. Eki aidan artyq uaqytta sozylghan prosess barysynda Gýlnәrding qatty jýdep, azyp ketkenin kóruge bolatyn.    

Ekinshi aiyp osy VIP qalashyqtaghy №1 uchastokqa qatysty. Búl dýnie Gýlnardyng әkesining atynda eken. Otbasy osy uchastokty satu kerek dep sheshkende alushyny kýieu bala M.Aqmarov izdep tabady. Ony Talabekov degen azamat satyp almaq bolyp 13 mln. tenge tóleydi. Sóitse, qu kýieu bala satylghan jerding ýstinen taghy da 100 myng dollar tappaq bolyp, Talabekovty osy somagha ózine qaryzdar etipti. Múny estigen Talabekovtyng әieli mәmileden kýieuin bas tartqyzyp, al Aqmarovtan tólengen 13 mln. tengeni qaytarudy talap etedi. Ol bere almaghanda Ishki ister departamentining qauipsizdik qyzmetine shaghymdanyp, aqyry uchastokty ózining dosy Baqyrovqa bermek bolyp, sonyng aqshasymen Talabekovtan qútylady. Al Baqyrovtyng ózine Gýlnәrding kottedjinde uaqytsha túrugha rúqsat beredi. Óitkeni, búl kezde Gýlnәrding ózi biznesine baylanysty Almatygha balasynyng qasyna auysqan, al kýieuining qyzmetten alghan basqa pәteri bolghan. «Uaqytsha túrady» degen Baqyrovtyng otbasy tamasha kottedjde sodan beri 10 jyl túryp keledi eken. Ol ýiding iyesine týk te tólemegen, ol týgil Gýlnәrding tuysy Serikting osy uchastokqa qosymsha salghan kottedjdin de týrli jolmen legalizasiyadan ótkizip, iyelenip alghan. Áriyne, ýiding aqshasyn tólemegen song Baqyrovpen arada kiykiljing bolyp, ol eshqanday aqsha tólemey, al uchastok ýshin tólegen aqshasyn talap etip, aqyry sotqa jýginip, 2010 jyly sot sheshimimen Gýlnәr onyng 18 mln. tenge aqshasyn qaytarady. Búl turaly sottyng ýkiminde bylay delingen: «Iz materialov ugolovnogo dela usmatrivaetsya, chto 19 fevralya 2010 goda po sudebnomu prikazu vzyskano s podsudimoy v polizu Bakirova K.A. 18 000 000 tenge (tom 1 l.d. 10, 22, 68)». Soghan qaramay polkovnik Baqyrovtyng Gýlnәrdi «maghan qaryz, aldap ketti» dep otyrghany qanday betsiz jala ekenin kóre beriniz.  

Al jer uchaskesin Gýlnәr E.Syzdyqov degen azamatqa 24 mln. tengege satqan.

Osy jerde M.Aqmarovtyng Baqyrovty «birge ósken dosym, әieli onkologiyalyq syrqatqa shaldyqqan, kottedjde uaqytsha túra túrsyn» degeni aldau siyaqty, óitkeni ol merzimning 10 jylgha sozylghany kýmәn tudyrady. Is jýzinde eki polkovnikting ózara kelisip, ýidi zandy iyesining syrtynan iyemdenip, bir-birine kelisken aqysyn tólep, al aqy iyesin alayaq dep sottatyp jiberudi kózdegeni sezilip túr.

Gýlnәrdi alayaq dep aiyptaudy kýsheytu ýshin búrynghy kýieui M.Aqmarov aiyptau qaghazynda: «menen 2011-2012  jyldary 40 myng dollar alyp, qaytarmay qoydy» degen aiyp taqqan. Búl kezde ekeui ajyraspaghan, birge túrady. Bir ýide birge túrghan erli-zayypty adamdar bir-birine aqsha berip, ony bergeni alghanynan sot arqyly talap etuining ózi aqylgha qonymsyz ekeni kórinip túr. Zangha jýginsek bergeni turaly tipti eshqanday dәlel de joq... Biraq sony polkovnik auzy-múrny qisaymay, jariyalap túr. Sodan-aq búl adamnyng qanday әreketten bolsa da bas tartpaytynyn kóre beriniz. Sonymen birge Ál-Farabiydegi kottedjdi Baqyrov 530 myng dollargha satyp alghan deui de aqylgha qonymsyz mәlimdeme. Osynsha qarajatqa satylghan bolsa satyp alu kelisimsharty bolmas pa edi, ol sotta kórsetilmes pe edi? Sondyqtan búl adamnyng ar-imannan ada ekenin tanugha bolady.

Osynau qylmysty isti qaraghan әdilsot aqyry: «Sud prihodit k vyvodu o neobhodimosty priznati podsudimui nevinovnoy y opravdati eyo za otsutstviyem sostava prestupleniya» degen sheshim shyghardy. Tipti búl isting qylmystyq ta emes azamattyq is ekeni de aityldy. Ony qylmystyq iske ainaldyryp, Gýlnәrdi «alayaqtyqty» jazalaytyn bappen kóp jylgha týrmege qamatudy kózdegen «qara niyet polkovnikterdin» isi ekeni dausyz. Múndaylar ózderi qarajat tabugha iykemsiz bolsa da jazyqsyz adamdardy osylay qamatyp, tabys tabugha ýirengen siyaqty. Bizding qoghamgha aldymen osyndaylardyng qaraniyetterin qúryqtau kerek.

J.Quandyq, jurnalist

Abai.kz