Býgin - 5-nshi nauryz Álihan Núrmúhamedúly Bókeyhannyng dýnie esigin ashqan kýni. Jaryq dýniyede «Jasasyn Alash!» dep úran salyp, qara tyrnaghynan әl ketip, kirpigi qamasqansha qazaqqa qaltqysyz qyzmet etken ayaluy túlghanyng 145 jyldyghy. Álihan Núrmúhamedúly kótergen iydeyalar ólgen joq. Qayta Alash ruhty jastyng boyynda, sanasynda qayta janghyryp jatyr. Janghyryp, jasay bermek. Qazaqtyng shanyraghynan týsken kýndey bolghan er Álihandy el mәngilikke úmytpaydy. Úmytpaytyny - Álihannyng iydeyasy - Alash iydeyasy. Al, Alashtyng joly - bizding jol.

Álekenning tughan kýnine oray Abai.kz aqparattyq portalynyng úiymdastyruymen «Álihan Bókeyhannyng 145 jyldyghy» degen taqyrypta baspasóz mәslihaty bolyp ótti. Alashtanushy ghalymdar men sayasattanushylardyn, әdebiyetshilerding qatysuymen bolghan keleli әngime qazaq arnalary men baspasózi aqyly osy kýni barsha júrtqa jetip jatyr. Sol baspasóz jiynynda Álihan jәne Alash júrtynyng keshegisi men býgingisi hәm bolashaghy turasyndaghy aitylghan oilardy úsynyp otyrmyz.

«Abay-aqparat»

Mәmbet Qoygeldiyev, tarihshy ghalym:

Býgin - 5-nshi nauryz Álihan Núrmúhamedúly Bókeyhannyng dýnie esigin ashqan kýni. Jaryq dýniyede «Jasasyn Alash!» dep úran salyp, qara tyrnaghynan әl ketip, kirpigi qamasqansha qazaqqa qaltqysyz qyzmet etken ayaluy túlghanyng 145 jyldyghy. Álihan Núrmúhamedúly kótergen iydeyalar ólgen joq. Qayta Alash ruhty jastyng boyynda, sanasynda qayta janghyryp jatyr. Janghyryp, jasay bermek. Qazaqtyng shanyraghynan týsken kýndey bolghan er Álihandy el mәngilikke úmytpaydy. Úmytpaytyny - Álihannyng iydeyasy - Alash iydeyasy. Al, Alashtyng joly - bizding jol.

Álekenning tughan kýnine oray Abai.kz aqparattyq portalynyng úiymdastyruymen «Álihan Bókeyhannyng 145 jyldyghy» degen taqyrypta baspasóz mәslihaty bolyp ótti. Alashtanushy ghalymdar men sayasattanushylardyn, әdebiyetshilerding qatysuymen bolghan keleli әngime qazaq arnalary men baspasózi aqyly osy kýni barsha júrtqa jetip jatyr. Sol baspasóz jiynynda Álihan jәne Alash júrtynyng keshegisi men býgingisi hәm bolashaghy turasyndaghy aitylghan oilardy úsynyp otyrmyz.

«Abay-aqparat»

Mәmbet Qoygeldiyev, tarihshy ghalym:

- Álihan Bókeyhanov kim? Eger Latyn Amerikasy ýshin Simon Bolivar qanday bolsa, Álihan Bókeyhanov qazaq ýshin sonday túlgha. Eger Atatýrik qanday bolsa, Álihan qazaq ýshin sonday. Eger Mahatma Gandy Ýndistan ýshin qanday bolsa, Álihan qazaq ýshin sonday túlgha.

***

Álihan Bókeyhanov 1922-nshi jyly Semeyde ústalghannan keyin Mәskeuge aparyldy. Ol kisige resmy biylikting sheshimi boyynsha, bir bólmeli pәter berildi. Sol ýiden shyghu qúqynan aiyrdy. Sodan 1937-nshi jyly atu jazasyna kesilgenge deyin 15 jyl ýiqamaqta otyrdy. Odan búryn patsha ýkimeti 1908-nshi jyly Bókeyhanovty Qazaqstannan  Samaragha jer audardy. Sóitip, 1917-nshi jylgha deyin Bókeyhanovty Qazaqstangha kelu qúqynan aiyrdy. Biraq sol Samarada túryp qazaq últ-azattyq qozghalysynyng teoriyalyq, praktikalyq  negizin qalady.

***

1909-nshy jyly Peterbordan Abaydyng túnghysh kitabyn shygharghan Bókeyhanov bolatyn jәne «Qazaq» gazetin shygharu iydeyasy da Álekendiki. Áriyne, Ahmet Baytúrsynovtyng enbegi orasan zor.

***

Tarihy derekterding birinde Álihan: «Baytúrsynov ekeuimiz sóileskende: «Sovet ókimetine qaraghanda, patsha ýkimeti jaqsy eken. Olar bizge júmys isteuge mýmkindik beretin edi», dep aitatynbyz», deydi. Al, sovet ókimeti olardyng basyn jútty.

***

1921-1922-nshi jyldary ashtyqtan 1 milliongha juyq qazaq qyryldy. Asharshylyq әsirese, Torghay oblysynda qatty jýrdi. Al, sol kezde qazaq halqyna kómek beru ýshin úran tastap, jylu jinaghan Alash qayratkerleri bolatyn. Búl jariya, jazylghan fakt. Ony qaytalaudyng qajeti joq. Al, 1931-1933-nshi jyldardaghy jappay asharshylyqqa kelsek, Bókeyhanovtyng basshylyghymen sonyng aldynda әreketter bolghan. Mәselen, Samghúl Sәduaqasov bastaghan top  1927-1928-nshi jyldary Goloshekindi Qazaqstannan ketiruge әreket jasaghan. Olar osy maqsatpen sol kezdegi Mәskeudegi basshylargha shyqqan. Goloshekindi ketiru ýshin Stalinge oppozisiya  Zinioviyev, Kamenov baylanys ornatqan. Múnyng ar jaghynda Álekenning iydeyasy túr. Sondyqtanda Álekeng asharshylyqty boldyrmaugha tyrysqan túlghalardyng biri. Búghan qatysty tarihy faktiler jetedi.

Goloshekin aitqan sózi bar: «Qazaq qayratkerleri, ministrler Almatydan shyghyp Mәskeuge barady da, poyyzdan týsip Kremlige barmay birden Álihan Bókeyhanovqa baryp, sodan keyin ghana Kremlige keledi», degen.

***

1925-nshi jyly Bókeyhanov Stalinning hatynan keyin «Shyghys» jәne ortalyq baspalarynan júmystan shygharyldy. Júmystan bosaghannan keyin Bókeyhanovtyng otbasyn asyraytyn aqshasy bolmay qaldy. Tau-ken institutynda oqyp jýrgen balasy Sergeyge stependiya bermey qoydy. Sonda Álekeng «Eng bolmaghanda balama stependiya berinder», dep ókimet oryndaryna bardy. Sóitip, Álekenning kýn kóretin qarjysy bolmay qaldy. Sol kezde Qazaqstanda jýrgen azamattar, ishinde ministrlerde bar qaltalarynan jasyryn týrde qarjy jinap, Mәskeude ýiqamaqtaghy Álekene jiberip otyrghan. Mine, qazaq qayratkerlerining dәrejesi sonday biyik dengeyde bolghan.

***

Al, Bókeyhanov eshuaqytta últtyq iydeyadan taban audaryp, ketken emes. Bir ghana mysal keltireyin. 1932-nshi jyly ekinshi tolqyn Alash ziyalylarynyng ýstinen sot bolghan. Sol tústa sot Almatydaghy Goloshekinge telegramma salady: «Biz mynalardy «Butyrkada» ústap otyrmyz. Búlargha qoyatyn aiyp joq. Qaytaramyz», degende Goloshekiyn: «Eshuaqytta qaytarugha bolmaydy. Eger sender Alashtyqtardy «Butyrkadan» bosatyp jibersender, qazaqtyng aldynda qarabet bolamyz», deydi. Sóitip, olardy sottap, Voronejge bes jylgha jer audarghan. Sonda «Butyrka» týrmesinen mashinagha salyp, temir jol vokzalyna alyp keledi. Osy tústy Júmahan Kýderin bylayshy eske alady: «Vokzaldan týssek, bizdi Bókeyhanov kýtip túr eken. Bәrimiz qorshap túra qaldyq. Sol kezde Bókeyhanov: «Jigitter, uaqyt az. Qazir senderdi poyyzgha salyp alyp ketedi. Tez әngimelesip alayyq. Men sendermen kezdesuge әdeyilep resmy rúqsat alyp keldim», dedi. Biz әngimelese bastaghan uaqytta Súltanbek Qojanov pen Esqaraev ekeui keldi. Áleken: «Eki topqa bólineyik. Aytarlaryndy aityp qalyndar», dedi. Sodan Qojanovqa bir top ketti. Biz Álekenmen әngimelesip qaldyq. Sonda Áleken: «Jigitter, sender ne ýshin sottalyp bara jatqandaryndy bilesinder. Senderdi sottap otyrghan jýieni de bilesinder. Eshkimning aldynda kinәlaryng joq! Sender el ýshin sottalyp bara jatqan azamatsyndar! Múnaymandar! Bastaryndy tómen týsirmender! Alda jaqsylyq bolady», dep shygharyp saldy. Biz Voronejgha barghansha kónilimiz ósip, kýlip-oynap bardyq», dep jazady.

***

Kenestik jýiening qazaqqa jasaghan bir ýlken qiyanaty - qazaq qoghamynda bar әuletterdi talqandady. Áuletter - últtyq ómirinde jaghymdy ról atqarady. Ol - irgetas ispettes. Kenestik biylik bir ghana Álekeng emes, Alash ziyalylarynyng bәrining úrpaghyna ziyan jasady.

***

Álekenning danyshpandyghy sol - sayasy qayratker ózining manyna toptasqan adamdar ýshin jauap beredi. Álekeng Alash iydeyasynyng jolynda qúrban bolghan, japa shekken azamattardyng bәrine de shamasy kelgenshe kómektesken.

***

Bókeyhanov pen Shoqaydy bir-birine qarsy qoy bar. Ol dúrys emes. Shoqaydyng Bókeyhanovqa qanday qúrmetpen qaraghandyghyna onyng batysta jýrip shygharghan shygharmalaryn oqyghan adam kóz jetkize alady.

***

Bizde kóp jaghdayda qazaqty momaqan halyq dep qabyldaydy. Al, shyn mәninde, HH-nshy ghasyrdy alsaq, patshalyq jәne sovettik biylik kezeninde qazaq halqy onyng sayasy basqarushy hәm shygharmashylyq toby, elitasy ylghy totaritarlyq jýiege qarsy shyghyp otyrghan. Birde ashyq, birde jabyq biraq ýzilissiz qarsylyq tanytqan. Sonyng ishine intellektualdyq qarsylyq bizde óte kýshti bolghan. 1917-nshi jyldan bastap, 1991nshi jyly Tәuelsizdik alghangha deyin óktem jýiege intellektualdy qarsylyq bir sәtke de toqtamaghan. Ony basqarushy sayasy elita kórsetip otyrghan. Al, ol әlsiregen uaqytta kýresting jolyn halyqtyng ózi núsqap, qaruly kóterilister jasaghan. Ókinishke qaray, halyqtyng osynday qarsylyghy bizding tarihymyzda kórsetilmey kele jatyr.

***

Qazirgi ghalamdanu jaghdayynda biz teoriyalyq tengey bar últqa ainaluymyz kerek. Jahandaungha qarsy qoyatyn bir-aq nәrsemiz bar. Ol - internasionaldyq, әlemning azamattyghy emes. Ol - últ jәne últtyq mәdeniyet. Bir últtyq ekinshi últtan aiyrmashylyghy nede deseniz, onyng kózqarasynda. Biz ýshin qazirgi kezde eng ózekti mәsele - qazaqtyng kózqarasyn, dýniyetanymyn saqtau qajet.

***

Til ýshin kýres nege jýrip jatyr? Qazaq tili degen ne? Qazaq tilining ar jaghyndaghy jatqan mәsele - jer. Biz myna jerdi qazaq bolyp, qazaqsha sóilep qana qorghay alamyz.

***

Biz jiyrmasynshy ghasyrda jenilgen últpyz. Ony moyyndauymyz kerek. Alash qozghalysynyng jenilisi sonyng aighaghy. Bizdi qanday túnghiyqqa úryndyrdy kenestik jýie, kommunistik iydeologiya. Biz qanday terennen shyghyp kele jatyrmyz. Qanday apatqa úshyraghanymyzdy týsinuimiz kerek. Biz belgili dәrejede qaghynan jerigen kiyik siyaqtymyz. Ózining últtyq iydeyasynan, últtyq tarihynan jerigen últqa úqsaymyz. Endeshe, biz kýrestin, iydeologiyanyng jana әdis-qúralyn ýirenuimiz kerek. Alash qozghalysy, Alash kótergen iydeyamen qazirgi bizding memlekettik, qoghamdyq jýie arasyndaghy baylanys әlsiz. Ony moyyndau kerek.

Mening úsynysym: Alashqa baylanysty memlekettik súranys jasalu kerek; Alash qayratkerlerin, Alash tarihyn nasihattaugha baylanysty memlekettik súranys nege joq? «Mәdeny múra» baghdarlamasynyng eng manyzdy salasy - Alash iydeyasy jәne Alash múrasyn nasihattau bolu kerek edi. Osy nәrse iske aspay qaldy. Sondyqtan ziyalylar ýkimetke, memleketke Alash iydeyasyn jogharghy dengeyde nasihattaugha kónil audaruyn talap etuimiz qajet. Óitkeni, Alash iydeyasy - bizding iydeyamyz. Halyqtyn, últtyng iydeyasy.

Aydos Sarymov, sayasattanushy:

- Bizde últtyq sana joq, memlekettik sana joq deymiz. Mening bir úqqanym, tarihy sana qalyptaspay eshqanday ózgeris bolmaydy. Tәuelsizdik alghan boyda  ekonomika men sayasattyn  kóshin týzeymiz dep, últtyq mýddeden adasyp qaldyq. Eger, HVII ghasyrdan bastaytyn bolsaq, Alashordashylardyng Alash iydeyasy Qazaq iydeyasynan da asyp týsedi. Tek jiyrmasynshy ghasyrda ghana Alash iydeyasy Qazaq iydeyasymen birikti. Alashordashylar nege myqty boldy? Óitkeni, olardyng әrqaysysy tarihty tamasha týsindi, tarihty bildi. Al, bizding tarih turaly sanamyz shúrq-tesik. XVII ghasyr - qazaq tarihyndaghy óte týsiniksiz ghasyr. 1917 jyl men  1937-i jyl arasyn «aqtandaq»  emes, «ýlken oiyq»  dep atau kerek.

Aygýl Ismaqova, әdebiyetshi ghalym:

- Búqar jyrau «Ey,Abylay, Abylay!» dep  otyryp jyr tógedi. Qay halyq dәl osylay hanyna  tike sóilep, batyryp aita bilgen?! Eshbir elding tarihynda joq múnday. Biylikke jaghympazdanbay, halyq pen han arasyndaghy dәnekershi atandy jyraular. Býgingi aqyndar siyaqty saray manyn jaghalaghan joq.  Demokratiyanyng eng jogharghy ýlgisi qazaqta bolmady dep kór osydan son. Ókinishtisi sol, býginde onyng júrnaghy qalmady.  Alash kim? Alash - qazaqtyng sayasy elitasy degen týsinikti engizgen ghalym otyr aramyzda. Qoldan kelgenshe Alash tarihy zerttelip jatyr, biraq, nasihattalu joq. Jogharghy jaq izdeu salyp, súranys tudyrmaghan son  ghalymnyng enbekteri kitap sóresinde shang basyp jatyr. At tóbelindey toptyng qyzyghushylyghyna ghana iye. Álihan Bókeyhanov bastaghan Alash kósemderi óte kórkem, sheshen sóileui jaghynan bizding býgingi basshylardy on orap ketedi. Olardyng eng basty maqsaty qazaqqa qyzmet etu boldy. IYә, tek qana qazaqqa qyzmet etu.  «Bile bilseniz, anamyz halyq, ana sýtin aqtayyq» deydi Ahmet Baytúrsynov. Qazirgi ministrlerding ishinde Álihan Bókeyhanov siyaqty halyq qamyn oilap jýrgen kim bar?! Barlyghy qara basyn oilap, qarnyn toydyrudan әrige aspaydy.

Beybit Qoyshybaev, jazushy, tarihshy:

Nasihattau ýshin kóptegen is-sharalar jasau kerek. Derekti filimder týsirilui kerek, kórkem filimder týsirilui qajet.Týrli tanymdyq shygharmalar boluy kerek.  Ol býginge deyin, ókinishke, oray jasalghan joq. Sony qolgha alu kerek. Shynynda, alda kele jatqan 150 jyldyqqa osynday sharanyng birazy jasalyp, el biletindey boluy kerek. Bolashaq úrpaq biletindey boluy tiyis. Jalpy, býkil halyq últ-azattyq qozghalystaghy Álihannyng ornyn, onyng enbegining býgingi kýngi qay salada ózekti, sony týsine bilu kerek.  Ári bolashaqta el basqaratyn jigitter odan tәlim alatynday etip, ol ýshin elge tanytatyn, aghartushylyq júmystar jýrgizilui qajet. Oghan, mening oiymsha, kóp at salysqan dúrys.Myna zamanda jana túrpatty jas jigitter qalyptasyp kele jatyr. Osy jerde aitylyp otyrghanday, jalpy qazaq azamattary qanday bolu kerek? Shynynda, osy býgingi jurnalisterding atqaratyn mindeti de sol, osy býgingi jana azamattyng  dýniyetanymynda alash iydeyasy qanshalyqty oryn alghandyghyn anyqtau, soghan at salysu.Osy jaghynan bizde ýlken kemshilik bar ghoy dep oilaymyn.  Óitkeni, qay jaghynan qarasang da, búl mәsele qanshalyqty tekserilgenimen, zerttelgenimenen, әli kýnge deyin elding sanasyna jete qoymaghan nәrse. Osyny, elding qúlaghyna, kókiregine deyin jetkizu mәselesi óte manyzdy. Óitkeni, ókinishke qaray, alash iydeyasyn taratu jóninen arnayy iydeologiya joq eken, arnayy alqa joq eken, komissiya joq ekenin aityp otyrmyz. Bolashaqta osynday alqa, komissiya boluy kerek dep býgingi әngime barysynda óte oryndy aityldy. Býgingi jiynnyng ózi sol úsynys sipatynda bolyp otyr ghoy dep oilaymyn. Sebebi, búlardyng bәri memleket  tarapynan úiymdastyrylmasa, bolmaytyn, ónbeytin sharua ghoy shyndap kelgen uaqytta. Al osy aitylghandardyng bәri elding sanasynan oryn almauy, tolyq taralmauy tek óz ziyanyn ghana tiygizedi. Ókinishke qaray, qazirgi biyliktegi azamattardyng boyynda alash iydeyasy joq bop túr. Ózderiniz gazetter, teledidardan kórip jýrgen shygharsyzdar, kóptegen biylik basyndaghy adamdardyng mynanday sózderi aitylyp qalady: "HH ghasyrda últtyq memleket ornatu degen - anahronizm" degen.Búl óte qauipti nәrse, al búl mәselening aqparat qúraldary arqyly nasihattaluy da qauipti. Al is jýzinde ol anahronizm emes, sebebi qazirgi jahandanudan tek qana últtyq memleket qana qútqarady.   Alash iydeyasy ghana qútqarady, qazaq ózining qazaqtyghymen ghana myna әlemde aman qala alady.  Ózin asqaqtap, mynjyldyq memleket qúra alady. Osyny halyqtyng sanasyna jetkizu, qalyptasyp kele jatqan jana azamattardyng sanasyna jetkizu degen ýlken sharua.  Ol ýshin barlyq buyndaghy bizding azamattar soghan mýddeli boluy kerek.  Qolynda baspasóz tetigi bar azamattar osyghan mýddeli bolyp, tiyisinshe nasihat júmystaryn jýrgizip otyruy kerek.

Bizding negizgi aityp otyrghan nәrse, әriyne, alash iydeyasyn elge jetkizu, olardyng ómir joly men shygharmashylyghyn әrtýrli kórkem, kópshilik filim jolymen elge tanytyp otyru kerek. Búl ýlken sharua, istelui kerek sharua. Búny jekelegen adamdar istey almaydy, tek qaga ýlken jýieli baghdarlamamen ghana isteletin sharua. Búnday úsynystar kóptep aityluy kerek, oryndaluyn talap etu kerek, aldaghy 5 jylda  kele jatqan Álekenning 150 jyldyghyna biz ýlken tabyspen baruymyz kerek qoy. Áytpese, kýnde aitylyp jýrgen aldymen - ekonomika, keyin - sayasat degen bar ghoy, onyng qate jol ekenin de bәri biletin boluy kerek. Shyndap kelgende, sovet zamany túrghysynan qarasaq ta búl túrghy óte qate. Ekonomikany jasau ýshin de iydealogiya kerek eken, qarap túrsaq, iydealogiyalyq túrghydan ekonomikany qamtamasyz etuimiz kerek. Ókinishke qaray, bizdegi iydeologiya qaytseng de aqsha tabu degenge keledi. Al endi ne ýshin bayisyn, halqyng qalay bayy kerek degen turaly eshkim oilap otyrghan joq. Mine, osy mәselerdi ashyp aityp otyru kerek. Sovet túsynda bizding qoghamdyq formasiya ózgerdi, kóshpendi halyq otyryqshy boldy. Ol azday myna zamanda kapitalistik reliske týstik. Osy kezde manyzdy nәrse - osylardan qanday qúndylyqtardy alyp qaluymyz kerek, ne nәrse bizding jastardyng boyynda boluy kerek, jana qalyptasqan úrpaqtyng boyynda qanday qasiyetter qaluy kerek edi?

Keshegi aq úrpaqtyng qanday asyl oilary olardyng boylaryna siniru kerek. Erteng ol úrpaq biylik basyna barghanda neni qolgha alu kerek degen mәselerdi olardyng boyyna tamshylap bolsyn jetkize beru barshamyzdyng paryzymyz. Alash iydeyasyn elge jetkizude búl ýlken mindet bolu kerek dep oilaymyn.

«Abay-aqparat»