Mineki, dollardyng baghasy qaytadan sharyqtap ketti... Búl degeniniz bizding ekonomikalyq jaghdayymyzdyng syrtqy koniukturadan tolyq tәueldiligin bildiredi. Yaghni, búdan «Qazaqstan ekonomikalyq túrghydan ózin-ózi qorghay alatyn, ekonmikalyq qauipsizdigin qamtamasyz etken memleket qataryna jatpaydy» degen qorytyndy súranady.

Nelikten biz osynday – ekonomikalyq mesheu memleketting birine ainalyp shygha keldik? Onyng birneshe sebepterin atap ótuge tura keledi. Ol ýshin aldymen mynaday qarapayym erejelerdi anyqtap aluymyz qajet:

1. Kapital biylegen qogham – «kapitalizm» dep atalatyny belgili. Al ondaghy ornaytyn ekonomikalyq qatynas týri – «naryqtyq qatynas» dep atalady.

2. Kapital ýstemdigi jaghdayynda «naryqtyq qatynas» bәsekelestikke negizdeledi. Shynayy bәsekelestik memlekettik zandarmen qorghalyp, zanbúzushylyq pen korrupsiya qatang baqylaugha alynady. Sebebi, memlekettik ekonomikanyng últtyq qauipsizdikke tikeley qatysy boluy sebepti − ekonomika «alyp mashina» syndy mýltiksiz júmys isteui tiyis. Ol ýshin onyng barlyq elementteri ózine tiyisti mindetterdi der kezinde, joghary kelisilgen sapada atqarulary kerek. Múnyng bәri saqtandyru qorlarymen, memleket zandarymen qorghalyp, retke keltirilip otyrady. Olay bolmaghanda − bir bólshek isten shyqsa, barlyq mehanizm toqtaydy: synady, kýireydi, memlekette haostyq jaghday oryn alady.

3. Bizdegi «kapitalizm», shyn mәnisinde, osynda aitylghan kapitalizmning klassikalyq týsinigine eshbir sәikes kelmeydi. Bizde basqasha. Mәselen, bizde korrupsiyamen úshtasqan biylikting әr dengeyinde kezdesetin voluntarizm zandardan joghary túratyn jaghday jii oryn alady. Al voluntarizmning ekinshi maghynasy – «zang búzudy zandastyru» dese bolady. Sondyqtan bizde әr dengeyde zang búzushylyq, yaghni, zandy «ózim bilemge» búru jiyi. Ol arakidik әkimshilik tarapynan «ýnsiz qoldaugha» iye. Al, narazy halyq − sharasyz.

4. Múnday jaghdayda «naryqtyq ekonomika» degenimiz ózining mazmúny jaghynan «kýshtilerding ekonomikasy», ne bolmasa, Abay tilimen aitqanda «kýshtining arty diyirmen tartady» bolyp shyghady. Múnday «arttyn», әriyne, dollar týgili, ekonomikanyng alghashqy kezenderin boljap otyrugha shamasy jetpeydi. Sondyqtan, ekonomika qalay stihiya jeteginde bolsa, onyng basty elementi – dollardyng qúny da solay − stihiya jeteginde qala beredi... Al dollar «shaytan» birese sekirip tóbene shyghady, biresi syqylyqtap qoltyghyna kiredi − ne istese de ózi biledi! Oghan qarsy túrar shama joq − bar aqshany shetelge jiberip jatyrmyz. Baylar – shet el bankilerine, Halyq – tauarlar satyp alugha... Endeshe, dollar qymbattamay qayda barady?

Memlekettik damudyng maqsaty − halyq boluy tiyis. Biraq «halyq» abstraktili úghym. Onyng mazmúny kópúlttylyq jaghdayynda «jauapkershilik» týsinigimen anyqtalady. Mysaly, kóbine ol jauapkershilik memleketti qúrushy últqa jýkteledi. Sondyqtan, memleket óz damuyn sol últtyng ereksheligine say týzep otyrady. Qazaqstanda memlekettik damu jauapkershiligi qazaq últynyng moynynda. Biraq búl eshqashan resmy týrde moyyndalghan emes. Kerisinshe, memleket qúrushy últ kóp últtyng birine ainalyp, jauapkershilik missiyasy kimning moynyna jýkteletini әli belgisiz kýide. Sondyqtan múnday memleket uaqyt óte óz tamyrynan, ózeginen ajyray bastaydy. Ol últtyq qúndylyqtardyng qúldyrauynan kórinis tabady. Býginde − búrynghy dәstýrli qúndylyqtar "donkihottyqqa" ainalghan zamanda − Últ ózining baghyt-baghdarynan ajyrap, qanday qasiyet qadirli, qaysysy últty algha jeteleytinin bilmey, tek biylik pen baylyqqa jantalasa úmtylghan, odan әjepteuir payda kórip "adam" qataryna qosylghandargha qyzygha da qyzghana qaraumen kýnin ótkizedi. Qoghamda "baylyqqa jetu", aqsha, "jenil ómir" jәne t.s.s. "qasiyetsymaqtar" ýlgi bolyp, halyq aza bastaydy. Biraq enbeksiz kelgen baylyqta bereke joq, әri, ol baylyq bәrine birdey búiyruy mýmkin emes. Sondyqtan, halyq óz qiyaly men qayghysymen, zarymen jekpe-jek qalady. Al biyligi halqyna «óz kýnindi kór» dep, orta jolda short ketedi...

Reti kelip túr eken, osy orayda bizding jaqta ómirde bolghan mysaldy aitayyn:

−  Soghys kezinde kórshi auyldyng shetine bir orys әieli "bireui tiri qalsyn" dep, úlyn jetektep, qúndaqtauly qyzyn jýgeri manyna tastap ketedi. Ony bir qazaq tauyp alyp, asyrap adam qylady. Neshe zamannan keyin Mәskeuden ony KGB-da isteytin aghasy izdep keledi. Ol sheshe amanatymen qaryndasyn izdep tabady. Al, qyzyn tastaghan sheshe bayqústyng ómiri qúsalyqpen ótipti...  

Sonymen, aghasy qaryndasyn tapty. Qyz әkesi qyzdy tauyp alghanyn moyyndady... Biraq sony ne boldy? Jany qazaq "qaryndasy" aghasyn qabyldamay qoydy. Onyng "Mәskeuden ýy әperem, balalaryndy oqytam" degen sózin qúlaghyna qystyrmady. Orystyng "qazaq bolghan qyzy" osynday minez tanytty! Óitkeni, ol naghyz últtyq sana ayasynda, qazaqy dәstýrmen, qazaqtyng últtyq sanasy bólinbegen ortada tәrbiyelengen edi! Ony altynmen aptalghan Mәskeu de qyzyqtyrmady! Múny ne sebepten aittym?

Qazir bizde dәl sol sekildi «tastandy» kónil kýy bar ekeni ras. Sonshalyqty quatty baylyq ýstinde otyryp, ólmesting kýnin kóru – kýnә! Biraq biz ýshin qúsalanatyn әke de, sheshe de joq! Sonymen birge, «baryn da, aryn da satpaytyn» úl-qyz da siyrep barady...

Býginde baylyqtyng buy adamy qasiyetti túnshyqtyrghan, kóz túmandanghan, aqyl auysqan.

Áriyne, adamgha baylyq iskerlikpen, aqylmen, enbekpen kelse, onda osynday jerimiz bar bizden ótken núrly qogham bolmas edi! Ókinishke oray, onday talpynys alqymynan qysylyp túr. Bizde kreditting eng qatal, ayauyz týri bar. Mysaly, sharasyz halyq býginde jeke bankilerge basybayly boldy...  

Qazaqta "ýsh kýn ashyqqannan aqyl súrama" degen bar. Sol aitqanday, «últtyq oilau» búrynghy ashtyq zamanda bir ólse − әzir de túralap túr. Kýnkóris ýshin jantalasqan, krediyti alqymnan alghan, bankilermen jaghalasqan, kýshtining mysy basqan qoghamnyng sanasy laulap jana ma, әlde, byqsyp qala ma − ony ózderiniz saralanyzdar, aghayyn!

Qorytyndy aitar sóz mynau:

Halyqtyng jaghdayyn oilamasa − biylik «memleket meniki» demesin!

Halyq memleketin qorghaugha sharasyz bolsa – «memleket meniki» demesin!

Memleketting egesi boluy kerek. Ol Biylik ne Halyq, ne bolmasa, Bay ne Kedey dep bólinbeui tiyis!

Memleketting әrbir Azamaty – onyng altyn qazynasy!

Biz osynday kýige jetsek − әlemdegi bet qaratpas Últqa ainalar edik. Ókinishke qaray, әzirge jaltaq últtyq minez qalyptasuda.

Selt etuge shama qalmady - shama týgesilip barady...

Arnayy Abai.kz aqparattyq portaly ýshin