I

Biz elden shyqqanda kýn de sәskelikke jaqyndap edi. Úshpaly súr búlttar kóshken keruen syqyldy, tirkesip ontýstikke karay jyljyp úshyp, kýnning kózi birtindep ashyqqa shyghyp, jyly shyray núryn shasha bastady.   Áytkenmen soldan soqqan salqyn jel ózining ótkirligimen júqa kiyimnen yzgharyn ótkizip, tondyryp, sentyabri aiynyng jetkendigin jolaushygha eriksiz oilatarlyq edi.

Biz ekeu edik.

Mening astymda jortaqylau tapal tory at; jýrgishteu. Er-toqymym eskileu, baylardyng malgha minetin er-toqymy. Ýstimde qonghan ýiimnen súrap kiygen shiydem kýpi. Qoltyghymdaghy jyrtyghynan jel ótip mazamdy alynqyrap keledi. Joldasym otyz-kyryqtardyng shamasyndaghy jer ortasy adam, siyrekteu saqal,múrty bar; kara bújyr, kýlimsirep dóngelenip túrghan qara kezdi, pishinine karaghanda bir týrli sóilempaz adam sekildi.Astynda qoyshylar mingen qaraker besti, ýsti-ýstine úryp otyrmasa keyin qalyp qala beredi.

Jel artymyzdan edi, auyldan on-on bes shaqyrym shyqtyq. Jazday jaylap elding shanyn shygharyp tastaghan jaylauyn qaq jaryp qúbylagha bet alyp kele jatyrmyz. Jandy qargha joq.Biren-saran shalshyq sulardyng basynda úilyghyp otyrghan top-top qazdardy kóresin. Elding júrtynda jer oshaqtyng aralaryndaghy sýiek-sayaqtardy, elding syrtyndaghy eski apandardyng manayyna tastalghan biren-saran әlimtikke on-on besi jinalyp qaraqús, qargha, ógiz shaghalalar toy-toylap jatyr...

I

Biz elden shyqqanda kýn de sәskelikke jaqyndap edi. Úshpaly súr búlttar kóshken keruen syqyldy, tirkesip ontýstikke karay jyljyp úshyp, kýnning kózi birtindep ashyqqa shyghyp, jyly shyray núryn shasha bastady.   Áytkenmen soldan soqqan salqyn jel ózining ótkirligimen júqa kiyimnen yzgharyn ótkizip, tondyryp, sentyabri aiynyng jetkendigin jolaushygha eriksiz oilatarlyq edi.

Biz ekeu edik.

Mening astymda jortaqylau tapal tory at; jýrgishteu. Er-toqymym eskileu, baylardyng malgha minetin er-toqymy. Ýstimde qonghan ýiimnen súrap kiygen shiydem kýpi. Qoltyghymdaghy jyrtyghynan jel ótip mazamdy alynqyrap keledi. Joldasym otyz-kyryqtardyng shamasyndaghy jer ortasy adam, siyrekteu saqal,múrty bar; kara bújyr, kýlimsirep dóngelenip túrghan qara kezdi, pishinine karaghanda bir týrli sóilempaz adam sekildi.Astynda qoyshylar mingen qaraker besti, ýsti-ýstine úryp otyrmasa keyin qalyp qala beredi.

Jel artymyzdan edi, auyldan on-on bes shaqyrym shyqtyq. Jazday jaylap elding shanyn shygharyp tastaghan jaylauyn qaq jaryp qúbylagha bet alyp kele jatyrmyz. Jandy qargha joq.Biren-saran shalshyq sulardyng basynda úilyghyp otyrghan top-top qazdardy kóresin. Elding júrtynda jer oshaqtyng aralaryndaghy sýiek-sayaqtardy, elding syrtyndaghy eski apandardyng manayyna tastalghan biren-saran әlimtikke on-on besi jinalyp qaraqús, qargha, ógiz shaghalalar toy-toylap jatyr...

Jýrgen sayyn jer ónbegendey, sol úshy-qiyry joq elding jaylauy bitpeytindey kórindi. Bir beleske shyqsang aldynda ekinshi beles. Men shyqtym. Managhyday emes, atqa jortqan song denem jylynyp, eptep mandayymnan ter de shyghayyn dedi. Joldasymnyng basynda jelpen. Elden shygharda bauyn myqtap baylap alghan. Shaban qaraker ýsti-ýstine úrghyzghan song o da busanayyn dedi bilem, jelpenin sheship alyp beline baylady. Milyghyna týsken bórkin jogharyraq kóterip qoyyp, qarakerdi bir tebinip shaujaylap jiberip maghan qatarlasyp:

- Tym beri búryla bermeniz, kýnbatysqa taman jýreyik, - dedi.

- Siz keyin qalghan song men aldynyzdy oraghyta beremin.

- Jamandatqyr mynau bir it eken, tipti jýrmeydi, - dep qamshymen salyp-salyp jiberdi.

Menimen qatarlasyp alghan song qarakerdegi ashuy bitken tәrizdenip, azyraq jadyranqyrap maghan qarady.

-Mynau aldymyzdaghy ýlken kól «Qamysaqty» ghoy: osynyng sol jaghyn ala jýrip ana shanyrqay kóringen Obanyng belesinen tura assaq aldymyzdan bir kishkene sýrleu keledi. Sol sýrleumen baryp Shúghanyng belgisinen qara joldy qiyp alamyz, - dedi.

Ángime azyraq oy bóleyin dedi. Attyng jortysyna shayqalyp auyryp kele jatqan ish te úmytylghanday boldy. Jol qysqartu ýshin joldasymmen sóilesudi men ózim de tilep kele jatyr edim. Biraq búryn syrlas adamym bolmaghan song әngimege qanday jayynyng baryn anyq bile almay sóz ashpap edim. Jәne mening bir әdetim jolda kele jatqanda ózim sóilegennen de, bireudi sóiletip tyndaudy artyq kórushi edim.

Joldasym jol әngimesin bitirse «taghy da bar, taghy da bar» degen kisi tәrizdi sóz sóileuge ynghaylanyp túrdy. Men әngimeni neden bastarymdy bilmedim, jol jayyn aityp ótken «Shúghanyng belgisi» degeni bar edi. Odan pәlendey sóz tuady dep dәmelenbesem de, bastaugha sebep bolsyn dep oilap:

- «Shúghanyng belgisi» degeniniz ne nәrse, tau ma, - dedim.

- Joq, әsheyin, bir obashyq, - dedi. Keyin qalyp bara jatqan song taghy tebinip qatarlasyp:

- Shúghanyng belgisin siz bilmeytin shygharsyz-au, - dedi.

- Men qaydan bileyin, búl jaqqa birinshi keluim, - dedim.

- Bilmessiz... sizder jassyzdar ghoy, - dedi. Maghan qaraghanda ózi nedәuir kópti kórgen ýlken adam bolyp kóterilip qoydy.

- Siz bilmeytin shygharsyz, jassyz ghoy. Uaqytynda Shúghanyng әngimesin búl ólkening balasyna sheyin bilip bolyp edi...oy, shirkin, ózi de Shúgha dese Shúgha edi-au, - dedi.

Joldasymnyng búl sózinen men Shúghagha yntyqtym. Anyghyn súrap bilgim keldi.

- Shúghanyng әngimesin aitsanyz kaytedi, jol qysqarsyn, - dedim.

- Aytayyn, - dedi.

Qarakerdi taghy tebinip qatarlasty. Jalpyldap jayylyp kele jatqan etegin jinap taqymyna basyp, ernindegi nasybayyn tastap bir-eki týkirinip alyp, ynghaylanyp:

Búl qyzyq әngime, tyndanyz, - dedi.

Sózdi bastap ta jiberdi.

II

... Býgingi shyqqan auylynyzdy «Ereken» auyly deydi. Sodan ary qaray ózenning boyy jalpaghynan el. Bir atanyng balasy jýz elu-eki jýz ýiler bar. Qys qystaulary basqa bolghanmen, jaz kóbine birigip otyrady. Mynau aldymyzda kóringen «Qamysaqty» deytin kólimiz. Osynyng manayy jybyrlaghan shúqyryndy tomar. Avgustan bastap osynyng basy elmen tolady. Ár tomargha tórt-bes ýiden qonyp bólek-bólek otyrghandary. Oi, darigha-ay, talay kyzyqtar ótti ghoy.

Bala kýnimizde anau kóringen tóbening basynda talay asyq oinap edik... ol da bir dәuren... iya... búl auyldyng kýzge qaray qonatyn jeri, jazghytúrghy avgusqa deyin otyratyn jaylauymyz, búl kel de Shúghanyng belgisi atandy, búryn «Targhyl ógiz soyghan» deushi edik. Ýlken kól, manayy tolghan shorqyndy su...ol uaqytta jerding berekesi qanday. Ózimizding el qanshama... onyng ýstine tu Syrdan kelip jappastar da qonady... keyingi kezde ghana jappas keluin qoydy ghoy. Bizding Berkimbay deytin jaqyn aghalarymyz bolady. Búryn bay edi, bolystyqqa talasamyn deumen-aq malyn qúrtyp aldy. Osy kýni kedey. Sol Berkimbaydyng әkesining naghashysy - jappas Esimbek deytin boldy. Ózi bay edi, jappastyng aldy deuge bolarlyq. Berkimbaygha arqa sýiep, Esimbek sol «Ógiz soyghannyn» eng shúrayly jerine qonushy edi.Ózi de jomart, qonaqpaz edi. Elge jaghymdy bolyp túrdy. Mal men basy birdey, qúday tilegin bergen bir adam: ortan qolday tórt úly boldy - shetinen qasqyr. Sol tórt úldyng ortasynda búlandap esken Shúgha deytin kyzy boldy. Shúgha dese Shúgha. Shúgha, ói, shirkinning ózi de kelbetti-aq edi... aq qúba, taldyrmash, kózi qap-qara, osy, ýrip auyzgha salghanday edi. Ajary qanday bolsa, aqyly da sonday. Jenildik degenning ne ekenin bilgen bala emes. Sóilegen sózi, jýrgen jýrisi qanday, bir týrli pang edi-au, shirkin... Búl kýnde onday qyz qayda. Ajary tәuirleu bireu bolsa, sony kótere almaytynyn da bilmeysin, eshkige qúsap shoshandap jýrgeni. Zaman búzylghan ghoy... iyә...

Osy kýngilerding bir tapqany, qyzdy oqytu kerek deydi. Sol Shúghalar hatty zorgha tanushy edi. Sonda da osy kýngining oqyghan on qyzyna bergisiz edi. Aynala aitqanda qúday sana bersin deseyshi...

Ol kezde mening jiyrmagha jana kelgen kezim. Esimbekting ýiine aralasyp jýrdim. Mening bir Bazarbay deytin inim sol Esimbekting koyyn baqty. Ozi bala kýninde epti-aq edi, byltyr qaytty. Sol balanyng arqasynda erte baram, kesh qaytam. Jaz kóbine sonda bolushy edim. Shúghanyng sonda on altydaghy kezi shyghar deymin. Elding bozbalalary ertendi-kesh qyljaqtap sol auyldan shyqpaydy. Eptep sóz saldyratyndary da bolady. Bozbalalardyng hatyn tasityn mening inim, Shúgha bireuine jauap qayyrmaydy.

Bozbalalar keyip: baydyng qyzy bolghan song irilengeni ghoy, tәkappar desushi edi.

Menimen qúrdas bizding auylda Kәrim degen bar. Sol uaqytta da ózi esersoqtau edi. Biz mazaq qyla beremiz. Shúghagha qyljaqtaytynnyng bireui sol. Bir kýni bir jazghan haty mening qolyma týsti. Óleng jazghan bolypty... nemene edi, tәiiri, sonyng óleni...

 

«... Qaladan alyp kelgen boz belbeuim,

Bolsa da jaman, jaqsy óz belbeuim.

Kóp aidyng kórmegeli jýzi boldy,

Jýrmising aman-esen, kóz kórgenim», - dep jazypty.

Bozbalagha ermek kerek. Mazaq qylu ýshin Shúghanyng haty qylyp ólenmen jazyp Kәrimge tapsyrdyq. Kәrim ashyp oqyghanda tóbesi kókke jetkendey boldy. Bizding sonda Shúgha bolyp jazghan ólenimiz:

«... Alashtan asyp tughan symbattym-ay,

Bazardyng púly jetpes qymbattym-ay.

Armanym búl jalghanda bolmas edi,

Kýn bolsa qosatúghyn saghan qúday...»

Oy, alday, qyzyq zaman eken-au, ә...

Shúghanyng әke-sheshesining bir artyq jeri, on altygha kelgenshe Shúghany kýieuge bermeydi. Osy kýni baylar, qyzy shyryldap jerge týsisimen bireuding malyn alady ghoy... Uaqytynda talay myrzalar aittyrdy, bәrine de nәsip bolmady. At jeter jerdegi bay balalary mýlde týnilip boldy. «Esimbek qyzynyng baghyn baylady. Endi búghan tәuir kýieu kezdespeydi» dep júrt ósek qylyp ta jýrdi. Ol әsheyin bir sóz ghoy, qúdaydyng jazuynan artyq ne bolmaq...

Artynan esittik, Esimbekting bermeudegi mәnisi, ózi jas kezinde Qaly deytin qúrdasymen sert baylasqan bolsa kerek: «Birimizden úl, birimizden qyz tusa, ekeuimiz kúda bolayyq» dep.

Sol sertin kýtedi eken ghoy... Iya...

Qamysaqtynyng basyna týsip, azyraq kidirip er-toqymymyzdy dúrystap erttep, taghy da jýrip kettik. Qarakerdi bir-eki bauyrlap alyp joldasym taghy sózge kiristi.

III

... Ol kezde zaman qanday, jer әdemi, mal kóp, orystyng iyisi de joq.

Jazghytúrghy maydyng aiy biter-bitpeste, shala-sharpy egin salyp jaylaugha jetkenshe asyghamyz... Bir jyly maydyng 20-sy kýni jaylaugha baryp qondyq. Janbyr kóp. Shópting shyghysy da jaqsy edi. Bozbalanyng basy qúralghan song ertendi-kesh asyr salyp oinau, esi-dertimiz jappas. Esimbektiki qashan keledi?..Etke qashan toyamyz deymiz...

Bir kýni qyzoynaqqa baryp tang ata kele jatsam, úiyqtap qalghan ekenmin, әjem oyatady:

- Jappas kelip qonyp jatyr. Bazarbaymen kórisip qaraghymdy sýiip keldim, - deydi.

Jalma-jan túra sala dalagha shyqsam, sәske týs bolyp kýn ysy bastaghan eken. Kólding ong jaq beti jybyrlaghan mal: qoy, týie... shoqiyp-shoqiyp jappastyng kishkene ýileri túr. Kózimdi ashyp-júma men de jóneldim. Men kelsem menen әldeqashan búryn júrt jinalyp qalghan eken. Toqty soyylyp, qazan asylyp, qaynap ta jatyr.

Esimbekting ýlken ýii lyq tolghan adam, qymyz iship aiday qyzdy-qyzdy bolyp jatyr eken. Men tegis araladym. Bir otauda Shúgha kezdesti. Kórisip amandasqannan kózimdi ala almadym. Apyrym-ay, adamzatta onday súlu bolady eken-au!.. Akqudyng kógildirigindey osy appaq. Ýstinde shetin kestelegen aqkóilek, omyrauyn neshe týrli ilgishtermen bezep tastaghan qyzyl pýlish qamzol, basynda ýki taqqan týlki bórik, ózi súlu adamdy mýlde odan jaman jandandyryp, qúbyldyryp túrdy.

Maghan qarap Shúgha kýldi.

- Mezgilimen kelip kóristiniz-au, - dedi. Men ne aitarymdy bilmedim. Búryn әzildesip sóilese berushi edim, búl jerde tilim baylandy.

- Mynau attan týsip jatqan kim? - dedi Shúgha.

Artyma jalt qarasam eki jigit týsip attaryn baylap jatyr eken. Bireui orysshalau kiyingen.

Tany kettim.

- Ábdirahman ghoy, - dedim.

- Ábdirahmanyng kim?

- Qazaqbaydyng balasy.

- Iya, әlgi uchiyteli balasy ma?

- Iya.

- Jap-jas jigit eken ghoy, - dep birer qarady da, Shúgha otaugha kirip ketti.

Men Ábdirahmangha amandasyp, ýige ertip jýrdim. Otaudyng syqyrlauyghynan Shúghanyng bizge syghalap qarap túrghandyghy bilindi.

IV

- ... Siz bilmeysiz ghoy... - dep joldasym qarekerdi shaujaylap qatarlasty.Siz bilmeysiz ghoy... bizben aghayyn, jasy menimen týidey qúrdas Ábdirahman degen boldy. Jasynda bolystyng ýiinde búzau baghyp ósipti. Ol uaqytta bolystyng ýiinde auylnay uchiyteli bolatyn. Balalarmen aralasyp jýrip uchiyteliden oqyp, tórt jyldan song mektepti bitirip shyghypty. Ábdirahman ózi aitatyn: «kýndiz qozy men búzau bagham, keshke kelgenimde, uchiyteli bir shyn músylman jigit edi, «baylardyng balalarynan da maghan sening okyghanyng kerek qoy» dep týnning bir talayyna deyin oqytushy edi. Aqyrynda sol uchiyteliding tyrysuynyng arqasynda mektepti bitirdim... Mening uchiytelige bitire almastyq boryshym bar», - dedi.

Ábdirahmannyng әkesi óte kedey bolghan adam. Auylnay shkolynan shyqqan song da, Ábdirahman malaylyqtan qútyla almady. Aqyrynda, on eki-on ýshtegi shamasy bolsa kerek, túrghan bayynan qashyp duangha baryp, bir noghaygha jaz qyzmetke túryp, qys oqugha kirdi. Búl eki jylgha sheyin jaz jaldanumen boldy.Berirek kelgen song jaz baylarda oryssha bala oqytty. Aqyrynda әiteuir mektepti bitirip shyqty.

Ábdirahman mektepti bitirgende dybysy jer jardy. Óte zerek bolghan ghoy, uchiytelideri de maqtasa kerek. Duandaghy nәshәndik «tilmash» bol dep ótingen eken, bolmay elge keldi. Naq sol kezde bolystyng pesiri ólip pesirsiz túr edi. Ábdirahmangha pesir bol dep jabysty, oghan da bolmady.Jamantik bolysyndaghy bir baydyng shkolyna baryp bala oqytty. Sodan beri qys sonda bala oqytyp, jaz elde bolady. Sol jyly iinining bas kezinde kelip edi. Sodan beri Ábdirahmandy kórgenim. Maghan: «Maghan kórispeysing be» dep qaljyndady.Ázildesip ýige kirdik. Tór aldynda Qajybay әngimeni kósiltip otyr eken, bizdi kórgen song jym boldy.

Ýy ishimen Ábdirahman tegis amandasty, Esimbek bay onsha jaqsy kórmegen adamnyng qalybyn istedi.

Búrynghy sózderin tastay berip «oqyghandar anau, oqyghandar mynau» bolady dep shatpa tilge ainaldy. Men ghajapqa qaldym.Artynan Ábdirahmannan sebebin súrasam, ótken jyly búrynghy qalybymen, kýzgi astyqqa bay kiyizin satqanda, Ábdirahman tilin alar adamdardyng birine de aldyrmapty: «Ázir asyghyp eki baghasyna alghansha, astyqtaryndy jiyp alghan song shalqayyp otyryp jarty baghasyna alasyndar» dep. Ábdirahmannyng tilin alghandar birtalay payda qylypty. «Meni oljamnan qaqty» dep baydyng tyrsiyp otyrghany osy eken. Retinde Ábdirahmangha:

- Elindi qystan shyghardyng ba, bala, - dedi bay.

- Shýkir, shyghardym, - dedi Ábdirahman.

- Jaraydy, jaraydy, el qamqory bolghan song solay bolu kerek, - dep sózin doghardy.

Týs aua bergen mezgilde et jep bolyp, júrt bet-betine taray bastady.

V

Men auylgha qaytqanda Ábdirahman Esimbektikinde qalyp qoyyp edi. Mening artymnan ile-shala kelip Berkimbaydyng ýiine týsipti. Qymyz ishken adam úiyqtap qalghan ekem, ekindi әdetinde dalagha shyqsam, auyldyng syrtyndaghy beleste ishinde Qajybay aqsaqal bar, birtalay adam sóilesip otyr eken. Men de keldim.Ángime Ábdirahman turasynda eken, jaqyndap kelgenimde-aq «Ábdirahmannyng ózi shynymen búzylghan ghoy»degen Qajybay qarttyng sampyldaghan dausy qúlaghyma sap ete qaldy. Ózi sózsheng adam birinen song birin tizbektetip, ne bar pәleni Ábdirahmannyng ýstine ýiip otyr. «Olardy músylman deuge bolmaydy. Aytatyny ylghy qúdaygha qarsylyq sóz. Moldamen, hazirettermen, el bastaghan basshylarmen qas. Qúdaydyng barlyghyna shәk qylady. Baygha mal jiyp berip otyrghan kúday emes, ózimiz deydi. Qúday saqtasyn, shyn bolsa osy әlgi qazaqty shoqyndyratyndardan  kóp aqsha alghan deydi ghoy. Nәshәndikke tilmәsh bolmay, bolysqa pesir bolmay bala oqytuy da sol azdyru retimen bolsa kerek...

Shaldyng sózin onsha yqylaspen tynday qoyghan adam kórinbeydi. Jastar bir bólek әzildesip otyr eken, men de solargha qosyldym. Bәrimizding ermegimiz Kәrim boldy.

- Biyl Esimbektiki Qara kúmdy jaylap qalady dep edi, Kәrim ýshin-aq kelgen shyghar,-  dedi bir jigit.

- Sender bayqadyndar ma, Kәrimdi kórgen song Shúgha bir týrli qúbylyp ketti-au, - dedi qu jigit.

Búl eki arada qysty kýni Shúghany saghynyp jýrgendegi Kәrimning shygharghan óleni dep bireui óleng aitty.

«... Mingenim astymdaghy kýrendenen,

Qashady taudan týlki sýmendegen.

Oyymda ýsh úiyqtasam bar ma menin,

Ayyrylyp, qalqam, senen jýrem degen...»

Júrt du kýldi. Kәrim ashulanyp ketip qaldy. Men túryp Berkimbaydyng ýiine bardym. Ábdirahman shyntaqtap dombyra tartyp jatyr eken.

- Joghary shyq, -  dedi.

Ázildesip otyrdyq. Kóp úzamay әngime Shúghagha kóshti.Ábdirahmannyng oiyn bilu ýshin, men - Shúgha qalay eken, kórding be? -  dedim. Ábdirahman kýlimsiredi.

- Kóreyin dep baryp edim, kóre almadym, - dedi.

- Iya, sen atyndy baylap jatqanda otaudyng esigining aldynda túr edi ghoy.

- Syrtynan kórgen bola ma, auyzba-auyz sóilespegen son.

- Endeshe býgin altybaqan qúrady. Auyzba-auyz sóilesem.

- Shyn aitasyng ba, - dep Ábdirahman basyn kóterip aldy.

- Esimbekting kelinderimen qaljyndasyp súraghanymda, keshke altybaqan qúramyz desip edi, - dep anyghyn aittym.

- Bәtir-eke, barayyq, - dedi.

Zamandastyng tilin kim almaydy, men ertip barmaq boldym.

VI

-... Sizden nesin jasyrayyn, - dedi joldasym, - sizden nesin jasyrayyn, ózderinning bastarynda da bar nәrse ghoy... jastyq ne qylghyzbaydy. Uaqytynda bәri qyzyq.

Esimbekting ýsh balasy ýilengen. Bireui boydaq edi. Eng kishi kelini Zәikýl myna tama Qarjaudyng kyzy edi. Zamanynda dýniyeni keshken adam. Ózi de ajarly, bozbala sýietin qyzyl shyrayly edi. Azyraq minezining jenildigi bolmasa, aqylgha da jaqsy edi. Kýieui Ybyray Esimbekting balalarynyng ishindegimomyny. Ýn joq, týn joq, ertendi-kesh mal sonynda jýredi de qoyady. Kýieuining qalpyn ong jaqta jýrgende-aq sezip, Zәikýl búzyla bastaghan. Ózderimen bir jamaghayyn Seyit degenmen kónil qosyp, shyghamyn dep jýrgeninde eli sezip qalyp, jibermegen. Ol kezdegi bolys Qúrman Esimbekting tughan qúdasy. Esimbekting jesiri ketse, «kypshaqpyn» dep qangha tartu joq - Qúrman jappastyng aryn arlap túrghan. Bolystyng yzgharynyng kýshtiliginen, Qarjau qabyl-qúbyl Esimbekke habar tiygizip, aman-eseninde qolyna bergen.

Zәikýl úzatylyp kelgen song kópke sheyin ketemin dep jýrdi. Biraq kete almady. Aytqan sózinen tabylyp, kónildegi mýddesin ornyna keltiretin jigit siyrek qoy. Shynynda Zәikýlge teng jigit tabylmady. Sizden nesin jasyrayyn... ertendi-kesh ýiinen shyqpaghan song men Esimbekting ýiining bir adamy qúsap kettim. Jýris-túrysymda eshbir ersilik bolmady. Aqyrynda Zәikýlmen jaqyndasyp kónil kostym. Boydaq kezim ghoy, ol «tiyemin» dedi, men «alamyn» dedim. Búl sóz alghashky kezinde bir-birimizdi jaqyndastyrugha dәneker esebinde boldy. Shynyna qalghanda ekeuimizde de oinap kýlgennen basqa eski sózdi, uәdeni qozghaytyn oy joq edi. Oidyng boluy da mýmkin emes Esimbek bay, men kedey, kelinin tartyp alsam, ertengi kýni shanymdy aspangha shygharady. Kedeylik ne qylmady!.. Zәikýl sózsheng qatyn edi. Key kezderde meni qaljyndap óleng aitady:

«... Qasymjan, sert baylaskan sen emes pe en,

Ústaghan eteginnen men emes pe em.

Bolsa da ne kiyndyq basty tartpas,

Jýretin kol ústasyp teng emes pe em...»

Men óleng shyghara almaymyn. Auylda Tekey deytin bar-dy, ózimning ólenim qylyp, soghan óleng shyghartyp aldym:

«Degen song súlu Zәikýl, súlu Zәikýl,

Aytugha symbatyndy jetpeydi til.

Basymdy tau men tasqa úrsam-daghy,

Eshbir is retine kelmey-ak júr...»

Uәi, darigha, talay qyzyqtar bastan ótken eken-au!

VII

...As-su iship Ábdirahman ekeuimiz ýiden shyqqanda elding aldy jata bastap edi. Týn tastay qaranghy. Ayandap kele jatyrmyz. Esimbekting auylynyng syrty yzy-shu, qym-quyt, Ábdirahman jyldamday basyp mening aldymdy oray beredi. Birtindep jaqyndaghan sayyn asyr salyp oinaghan balalardyn, әzildesip oinap kýlgen qyz-qatyndardyng dauystary aiqyndala beredi. Áldekimning art jaghymyzdan synqyldap kýlgen dausy estilgendey boldy. Ábdirahmandy iyghynan tartyp toqtatyp, kýtuge ainaldyq. Qarandaghan eki-ýsh adamnyng boyy kórindi.

- Qoyshy, qaraghym, әurelemeshi!

Bireu dauystanqyrap:

- Qalqajan!

- Áu!

- Mening managhy aitqanym bola ma?

Qyz kýldi:

- Jarar, bolady...

Jaqyndap qaldy. Dauys tanys -  Aynabaydyng qyzy. Auyly Esimbek pen bizding auylymyzdyng ortalyghynda, on shaqty ýili kerey. Biz auylynyng túsynan ótkende qatyndarynyng dabyrlap jýrgenderi bilinip edi.

- Kýlzipa keledi, - dep kýldim.

Ábdirahmannyng Kýlzipa deseng shamy.

Aghayyn arasynda az ýili kerey bolghanmen Aynabay degen birdi-birge soghyp, eki elding arasyna ot salyp tútandyryp jýretin bir qyzyl kózdi bәle. El ishinde Aynabaydyng istemegen búzyqtyghy joq. Anau-mynau adamdar ózinen seskenetin de edi. Qyzy Kýlzipa sonda 17 shamasynda shyghar deymin. Orta boyly, qara súrlau, tik qabaq, sústanynqyrap túratyn adam edi. Aynabay ózi kedey uaqytynda kýieuge berip, songhy kezde shel bitip tәuirlengen song aiyrghysy keletin. El ishinde kózge týsetin jigit ol kezde Ábdirahman. Aynabay ózi at arqasyna minip jýrgen song qyzyn tәuir jigitke bergisi kelip Ábdirahmannan ýmittengen:«...Ábdirahmannyng jayyna qaraymyn ghoy. Azyn-aulaq mal berse de ýileser edik...» dep aitady-mys degen sóz qashyp jýrdi.Jenil auyz qatyndar Ábdirahman auylyna kelse, «kýieu» dep mazasyn alady. Jalpy júrt - Kýlzipany Ábdirahman qaytse de alady dep ózderinshe sózdi bitkenge esepteydi. Sol jyly qys Ábdirahmannyng әkesi shóp izdep jýrip Aynabaydyng ýiine kelse, Aynabaydyng katyny qos qazyny búzbastan salyp etpen syilap, aqysyz-púlsyz bir shana shóp berip jiberedi. Aynabaydyng qyzynyng erjetkendigine jәne dәuletine qyzyghyp, Ábdirahmannyng әkesi qúda bolugha óte qúmarlanady. Biraq Ábdirahman únatpaydy: «Tipti sýimeymin, sýimegen adamdy ne qyp alamyn» deydi.

Ábdirahmannyng búl syryn zaman qúrbysynan basqa eshkim sezbeytin edi... Áldeqalay bir jerde kezdese qalsa, Kýlzipa úyalyp, qyzaryp, tәnirge jazady da alady.

Kýlzipa ekenin bilgen song Ábdirahman jýruge ynghaylansa da, men jibermedim, qaljyndasyp barghandy jaqsy kórdim. Dabyrlasyp sóilesken kýilerimen bizge tónip keldi de, bir kelinshek:

- IYbәii, kótek, mal desek, adam eken ghoy, - dedi.

Odaghaylap shettey bastady.

- Marjanbiykemisin, beri kel, - dedim.

- Múnysy kim, meni tanidy ghoy...

- Bar, kim eken, - dedi Kýlzipa.

Ábdirahman jýre berdi. Men olardyng janyna bardym.

- Anauyng kim? - desti.

- Ábdirahman.

- Kýieu eken ghoy, bizden nege qashty, - dep Marjanbiyke kýle sóiledi. Kýlzipa tәlimsip jengesining qúlaghyna sybyrlap, synqyldap kýlisti. Ayanday basyp Ábdirahmannyng artynan jettik. Bizben júmysy joq, esi-derti altybaqanda.

- Amansyzdar ma, - degennen basqa esh nәrse aitpady. Kýlzipa syzylyp jengesining artyna taman jýrip otyrdy.

<!--pagebreak-->

Altybaqangha jaqyndadyq. Sóilegen sóz, oinaghan oiyn, qarandaghan adam - bәri de anyq kórine bastady. Naq bizding keluimizdi kýtkendey eki qyz arqangha asylyp yrghalyp әn saldy.

Shúgha qúdashalaryng әndi bastady, - dedi Marjanbiyke. Naq sol minutta shyqqan әn shynynda Shúghadan basqagha layyqty emes edi. Sondaghy aitqan óleni әli qúlaghymda.

«... Ne múndyq, búl dýniyede qyzdar múndyq,

Atadan bolyp múndyq nege tudyq.

Atadan múndyq bolyp tumas edik,

Búrynghy ata-baba jolyn qudyq...»

VIII

...Jas kezdegining bәri qyzyq qoy, әsirese, sol Ábdirahmanmen birge oiynda bolghan týn mening әli kýnge esimnen qalmaydy; bir týrli kóz aldymda elesteydi de túrady.

Biz kelgende oiyn jana bastalghan eken. Shúghalar ólenderin toqtatyp, arqannan týsti. Jay әzilmen kóp uaqyt ozdyrdyq.Dombyra aldyryp Ábdirahman әn saldy. Bishara, jigit edi ghoy.Onday oiyndarda bir týrli ústaytyn arqasy bar edi. Ólendi týidektetip ýzbesten soqty. Júrttyng bәri Ábdirahmannyng auzyna qarady. Jatyp qalghan biren-saran kempirler shapandaryn jamylyp kelip óleng tyndasty. Oiyn-kýlkining qyzyghymen tang atqanyn da bilmey qaldyq. Júrt birtindep ydyray bastady. Marjanbiyke maghan jaqyndanqyrap sybyrlap:

- Qaytpaysyndar ma? - dedi.

- Jýr, qalqajan, - dep Kýlzipany ertip o da jóneldi. Uaq-týiek balalar, Shúghanyng jengesinen basqasynyng bәri ketip bituge ainaldy.

Shúgha jәy sóileskeni bolmasa, Ábdirahmanmen onsha ejil-qozyl bola almady. Men Zәikýlmen sóilesip, Ábdirahmannyng Shúghagha yntyqtyghyn aittym.

- Qaydan bileyin, oqyghan jigit qoy. Oqyghandyghyna qyzbasa, búryn múnyng әkesindey jigitterge de barghan joq edi... men qolymnan kelgenin ayamayyn, -dep kýldi.

- Jeneshe, qaytamyz ba, - dedi Shúgha.

- Nege asyqtynyz, - dep Ábdirahman janyna jaqyndady.

Biz qashyghyraq otyr edik. Kýbirlesip sóilesti. Oqta-sanda Ábdirahmannyng «jas jýrek...» degen dauysy estildi. Áldene uaqytta Ábdirahman:

- Kosh bolynyz,- dedi.

Jalt qarasam, Shúgha ýiine ketip bara jatyr eken.

- Tentekjan-au, meni tastap bara jatyrsyng ba, - dep Zәikýl de túra jóneldi.

IX

...Ábdirahman oiynnan kónilsizdeu bolyp qaytty. Shúghamen sóilesken sózin, jay-kýiin aityp múnaydy.

- Osy mening kedeyligim-au, bay balasy bolsam, Shúgha sózsiz qabyl alar edi, -dedi.

Ázildesip túryp Ábdirahman kónilin bildirse, Shúgha týsinbegenge salynypty. Salghan jerden bola qoymady degen múnyki de tentektik qoy...

Qaltasynan bir býkteuli qaghazdy aldy da:

- Myna hatty Shúghagha jazyp otyrmyn. Mening oiym, Shúghamen kónil qossam, alyp qashyp ketu edi. Bolmasa, myng jylda Esimbek maghan qyzyn bermeydi de, jәne oghan beretin mende malda joq. Ne jauap qaytaratynyn kaydan bileyin, -  dep kýrsindi.Ajarynda bir týrli keyistik bar edi. Hatty ashyp oqydy. Qúday bergen ólendi ayasyn ba, úzynnan-úzaq jazghan. Sondaghy Shúghagha jazghan haty:

«... Siz bir aisyz núrlandyrghan aspandy,

Bulandyrghan, ulandyrghan jas jandy.

Biz bir gharip panalaghan sayanda,

Jas jýrekte myqty jara bastaldy.

Kirdi núryn, otty jaqty ishime,

Kóterem dep sene almaymyn kýshime.

Birinshi zar shyqty tilden múndanyp,

Búdan búryn aitylmaghan kisige.

Jas jýrekting jalqyndy dep tilegi,

Jaramdysyn sizden qalap tiledi.

Ázirine ýmit qaptyng tauynday,

Jazmys týrin jauap qaytsa biledi.

Minut, saghat, kýndik, ailyq qol emes,

Tileytinim, jýdeytinim ol emes.

Kórse qyzar, antyn búzar kyljaqbas,

Túrlauy joq әsire qyzyl men emes.

Bir kórgende sikyrlanyp aqyl-oy,

Bal sózinde qaldy yntam bir qanbay.

Qyryq býktelip kelse hatyng túmarday,

Jyly jýzben kónildi jay kylarday.

«Bolad» degen jalghyz auyz sóz tapsam,

Kónilime saqtar edim qúranday...»

Týste qoydan kelgende Bazarbaydy shaqyrtyp alyp hatty berdik. Shúgha jauap jazsa toqtausyz әkelip jetkiz dedik.

Áli esimde. Bizding ýiding syrtynda bir kishkene kógal bar-dy. Auylgha kelgen qonaqtyng bәri at arqandap shalghynyn japyryp tastaghan. Kógaldyng týstik jaghynda ystyqtan shybyndap jatqan qoylar. Biren-saran kisiler shyjyghan ystyqqa qaramay qoyyn qúrttap, jabaghysyn qyrqyp jatyr...

Ábdirahman qayda ketken dep izdep jýrsem, qoydyng qotanynyng jel jaghynda shalghyngha bauyryn tósep, kógaldyng ortasynda jatyr. Qasyna kelip:

- Batyr-au, múnyng ne? - dedim.

- Qayteyin, ýide otyrghym kelmegen song jatqanym ghoy, - dedi.

Bir týrli qalyng oigha shomyp, eki kózi elding syrtynda, birdemeni kýtken adam sekildi. Ne kýtkeni belgili - Bazarbaydyng kelui. Shúghanyng hatty qalay qarsy alary belgisiz. Búrynghy qalpyn istese, oqymastan jyrtyp tastaydy. Ony Ábdirahmannyng ózi sezetin. Hat jiberuge eki oqty bolghan son, men demep jiberdim, óitkeni - oiynda onasha sóileskenimde:«Ataqqa shyqqan jigit qoy, hat jazyp kórsin, onsha teriske ketpes» dep Zәikýlding aitqany bar-dy. Jana bir sózining retinde «tentekjan osy jigitti auzynan tastamaydy» dep sezdirip edi.Áyel jayyn әiel biledi ghoy. Ári syrlas jengesi, bir amalyn tabar dep men Zәikýlge senip edim.

Ábdirahman kópke sheyin ýndemey jatty. Kýn ystyq. Júrttyng bәri kólenkede... men sóz bastadym:

- Shúgha kayter eken.

- Qaydan bileyin, - dedi. Kýrsindi. Ýmit aralas uayym kóz

janarynda oinap túrdy.

Biz ornymyzdan túra bergende Esimbekting auyl jaghynan jýgire basyp kele jatqan Bazarbay kórindi. Ábdirahman bәiek tauyp túra almady. Jaqyndaghan sayyn Bazarbaydyng bet-ajaryna qaraymyz... Arsalandap kýlip jetip, etigining qonyshynan bir japyraq qaghazdy shygharyp Ábdirahmangha berdi. Qoly dirildep Ábdirahman ashyp oqydy:

«Qúrmatlu myrza Ábdirahmangha sәlem sonynda aitarymyz: hatynyzdy aldyq, qazir pәlendey jauap bere almaymyz, aiypqa búiyrmanyz. Jazushy Shúgha».

Ábdirahman túnjyrap otyra ketti, baladan auyzeki súray bastadyq:

- Ýlken ýiinde otyr eken, jeneshem shaqyrady dep dalagha shygharyp alyp hatty ústata berip edim, «qaghynghyr, múnyng ne?» dedi.

-Oqysang bilesing dep edim, betime qarap jymiyp kýldi de, ashyp oqydy. Sosyn qaltasyna salyp otaugha bardy. Men qalmadym. «Qaghynghyr, ketseyshi, júrttyng hatyn tasyp osy sen-aq mazamdy aldyng ghoy» dep taghy kýlimsiredi. Búryn hat bergenimde ashulanyp jyrtyp, bir-eki kýnge deyin maghan qymyz bergizbey jýretin. Búl joly onday ashu shaqyrmaghan song dәmelenip, «apeke, jauap jazyp berseyshi, eshkimge sezdirmesten aparyp bereyin» dep jalyndym... Kishkene otyrdy da, osy qaghazdy jazyp berdi, - dedi Bazarbay.

Hatynda ashyq jauap bermese de, balanyng aituymen Shúghanyng ynghayyn bayqadym.

- Endi Shúgha qútylmaydy, - dedim.

Ábdirahmannyng ajary kirinkireyin dedi...

H

...Hat jazysqan song kóp úzamay-aq Ábdirahman Shúghamen jaqyndasyp ketti. Birin-biri sýigendigi sonday, az uaqyt kórmese, yntyq bolyp óle jazdaushy edi. Ekeui de menen syryn jasyrmaydy. Esimbektikine qymyz ishe qydyryp barsam, Shúgha jayrandap qoya beredi. Onasha jer bolsa súraytyny Ábdirahman.

- Joldasyng qayda? - deydi.

Óne boyy bir elde jata beru onay ma? Eline ketip Ábdirahman on shaqty kýn keshikse, Shúgha mazamdy alady:

- Ne ghyp kelmey jatyr, habar bilding be, aman ba eken? - dep. Ábdirahman men Shúghanyng arasyndaghy sýiispendik birden birge jayylyp, býkil el habarlandy. Jalpy júrt pәlen demegenmen Aynabay tynysh qalmady. Shúgha men Ábdirahmannyng kónil qosqan qalpyn esitkende Kýlzipa jylapty dep qatyndar ósek qylyp jýrdi. Ýmittenip jýrgen adamy qyzyn mensinbey tastap ketken song Aynabay ne qylaryn bilmey Esimbekke habar tiygizipti: «qyzy búzyldy, Ábdirahmanmen bir kýni keteyin dep jýr» dep.

Esimbekting ýy ishi esitip búlan-talan bolypty. Shúgha ne qyla qoysyn; tazdyng ashuyn tyrnadan alyp Bazarbaydy aidap shygharyp jiberedi. Meni ýiining manayyna juytpaydy. «Kópten kórshi bolghan el edik, aramyzgha salqyndyq týsirme...» dep shaldar ýgittep Ábdirahmandy jolynan taydyrmaq boldy. Ábdirahman bәrine de:

-      Shúgha ainysa amalym joq. Eger Shúgha sózinde túratyn bolsa, ne qiyndyq bolsa da kórem. Almay tynbaymyn, - deumen boldy.

- Oryssha oqyghan dinsiz neme, kópting sózin ayaq asty qyldy, - dep shaldar Esimbekting jaghynda boldy. Ábdirahmandy jaqtaytyn kileng jastar, jatatyny bizding ýi. Júrtta da din joq qoy, «aqsaqaldargha qarsy bolghan adamdy ýiinde saqtady» dep, mening basymdy iske baylady. Esimbekting joghalghan atyn men úrlady qylyp, bir búzauly siyrymdy tóleuge әperdi. Kópke topyraq shashasyng ba, qúdaydyng salghanyna kóndik te otyrdyq.

Kópting talqysy qiyn ghoy. Songhy kezderde qorqytayyn dedi.Esimbekting balalary birneshe bozbalalarmen týn bolsa andityn boldy. Qoldaryna týssek joq qylyp jiberui sheksiz edi.

Búrynghydan góri qatynau siyrey bastady. Shúghany saghynghanda Ábdirahman óleng aitatyn boldy:

«... Janym sýiip jarym dep senip edim,

Qúrbandyqqa basymdy berip edim.

Aytylghan sóz, uәde, sertim ýshin -

At sabyltyp, Shúghajan, kelip edim.

Búryn jaqyn auylyng alystady,-

Andyp jýrgen bir dúshpan qalyspady.

Ekeuimizdi yntyq qyp eki jaqta -

Taghdyrdyng nege múnsha qarysqany!..»

XI

...Aynabay Esimbekti qútyrtqanymen qanaghattanbay Ábdirahmandy basqa jónmen mýdirtuge de kirisken, «týrikterge jasyryn aqsha jiyp jýr...» dep Ábdirahmannyng ýstinen aryz berip jýr degen emis-emis habardy esitip shoshynyp jýrdik.Ábdirahman oiyna esh nәrse de almady, bizding ýide jatty da qoydy. Ertendi-kesh azaby Shúghagha qalay jolyghu, qalay sóilesu... Búrynghyday hatyn tasityn Bazarbay da joq, Zәikýldi eki bastan kóre almaymyz, әi, qiyn-aq boldy-au...

Bir kýni keshke jaqyn auyldyng syrtynda beleske shyghyp otyrdyq. Betimiz Esimbekting auyl jaghynda, kóz úshynda búldyrap kóringen adamdardyng әiel ekenin, erkek ekenin aiyra almaymyz. Esimbekting ýii auyldyng ortalyghynda. Sol manayda jýrgen adam Ábdirahmangha Shúgha bolyp kórinedi... Ekeumizde ýn

joq, ol Shúghany, men Zәikýldi saghynam... Úzamay óristegi siyrlar jybyrlap elge qayta bastady. Jappastardyng manayy lek-lek bolyp týiemen toly.

Auyl ishi yn-jyng dauys - manyraghan qoy, móniregen siyr,shúrqyraghan jylqy. Aghytqan qúlyndar oinaqtap, shang aspangha shyqty... Bәrin de kórdik. Birine de kónil bólgenimiz joq. Oy basqa.

Ábdirahman sóz bastap:

- Shúghadan býgin hat aldym-au, - dedi.

- Ne jazypty?

- Saghyndym depti. Ýiding ishining bәri de qas kórinedi. «Basym qatty ghoy, qútyludyng amaly ne» depti.

- Jazdym. Keteyik dedim. Hatty jiberetin adam tabylmaydy ghoy, eger anyq uәdesin alsam, úzamay keter edik...

Bizding әngimemiz ayaqtala bergende, eki auyldyng ortasyndaghy aghytqan qalyng jylqynyng arasynan jinishke jolmen shandatyp bir par atty shygha keldi. Jýrisi qatty, asyghys adam sekildi. Art jaghynda jalbandap shoqytyp kele jatkan bir salt attysy bar. Biz sózdi qoyyp arbalygha qaradyq. Jaqyndaghan sayyn adamy aiqyndaldy.

Bireui orys sekildi, mening jýregim tas tóbeme shyqty. Qaltyrap kettim. Dalada otyrghansha ýige barayyq dep edim, joqtan qorqasyn-au, - dep Ábdirahman kýldi.

Arbaly auylgha tónip kelip bizding ýige búryldy. Kóshiri bir jas jigit. Qatar otyrghan ekeuding bireui orys.

- Qúday úrghan shyghar, - dedim.

Ábdirahman da súrlanynqyrap ketti. Ayandap ýige qaray jýrdik. Orysy qarghyp týsip «osy ma» degen adamgha úqsap bizge qarsy túra qaldy.

- Ábdirahman kim?

- Men.

- Áyda, kiyin, bolysqa baramyz, - dedi orys. Strajnik eken.Moynynda qylyshy, mandayynda jarqyrauyghy bar.

- Meni qaytesin, - dedi.

- Men bilmeymin, pristop shaqyrady.

Qarsylasar dәrmen joq, esten tanyp qaldyq. Jalma-jan atty jektirip men alyp jýrmekshi boldym. Auyldyng seksendegi shaly, segizdegi balasyna sheyin jiyldy, bәri de tamasha kórdi...әi, júrtta da din joq-au!.. Mening әjem Ábdirahman ýshin botaday bozdap jylap jýrgende, aiyzy qanghan adamsha tabalap nasattanyp túrghandary boldy... Esimdi bilgen song Ábdirahmangha biraz joldas boldym ghoy, qúday biledi, qazaq balasyna iynedey qiyanaty joq edi. Qadir biletin júrt kayda?

XII

...Kýn bata auyldan shyqtyq. Bizding de jekkenimiz par at.Delbeni ózim ústadym. Jol Esimbekting auylynyng ýstinen basa jýredi. Qatty shyqqan qarqynymyzben kelip qaldyq.Ábdirahmannyng eki kózi aldynda. Aldymyzda jýz sarjyn shamasynda Esimbekting ýii túr, biraq Shúgha kórinbeydi. Shirkin-ay, sýiispendik te qiyn ghoy.

Jana jekken at basymen alysady. Endi kishkene jýrsek, ótip te ketemiz. Biraq ótkimiz kelmeydi. Attyng basyn tejey berem. Kim biledi, búdan ketse Ábdirahman Shúghany mәngi kóre almas, yaky kórse de biraz uaqyt saghynugha tura keler degen oy elesteydi. Birimizge birimiz sóilespesek te birimizding oilaghanymyzdy ekinshimiz bilip kelemiz... Búryn týnde barghanda manynan jýrgizbeytin Esimbekting ang tóbetteri ýrip aldymyzdan shyqty.Esikting aldynda birtalay adam jaghalay otyr, kózderi bizde.Ángimeni soghyp otyr. Kim biledi, әlde bizdi mazaq qylyp otyr ma?! Basyna kiymeshek kiygen Shúghanyng ýlken jengesi qarasha ýiding beldeuine botany baylap týie sauyp otyr.Ýlken ýy men otaudyng arasynda bәibishe tenselip jýr. Bәri de maghan quanyshty sekildi kórindi. Bizding ketip bara jatqanymyzgha tanyrqaghan eshkim joq sekildi, ústalyp aidalatynyn әldeqashan bәri de bilip qoyghan tәrizdi. Bәri de kýlip jýr, bәri de bosyp jýr...

Biraq Shúgha joq...

Ábdirahman kenet:

- Ayda! -dedi.

At toqtaugha ainalghan eken. Delbeni jiynqyrap ústap, aiday bergenimde auyldyng syrt jaghyndaghy qúdyqtan kele jatqan eki әiel kórindi. Bireui Shúgha! Apyrym-au, jaman quandym. Kózimnen jas shyghyp ketti. Qatarlasyp kelgenimizde bizdi tanyp ekeui de sústiyp túra qaldy. Zәikýlding iyghynda shelek, Shúgha janynda bos erip kele jatyr eken. Ábdirahman arbadan qarghyp týsip jýgirdi. Qúshaqtar, sýier dep edim, әitpedi, júrttyn bәri samsap qarap túrghan song ibalyq qyldy bilem...beker úyaldy, kúshaqtau kerek edi, sýi kerek edi!

- Apyrym-ay! Qayda barasyndar, - dedi Shúgha.

- Bolysqa aidap barady, - dedi Ábdirahman.

Shúghanyng kózinen jas móldirep qoya berdi. Arbanyng ýstindegi men de eriksiz jyladym. Zәikýl shirkin qorqaqtau edi, jaltan-jaltang qarady da:

- Oibay, tentekjan-au, jýr, auyldyng adamdary jýgirip keledi, - dep shelegin jerden kóterip-aq aldy.

Ayrylmay amal joq ekenin ekeui de sezedi. Birining kózine biri qarap qatty da qaldy... Art jaghymyzda aiqay-úiqay, boqtau, jýgirgen adamnyng ayaghynyng dybysy. Aldymyzda biraz jer baryp toqtap bizdi kýtip strajnik oibay salyp jatyr.

- Ábdirahman!

- Qosh! - dedi.

Tenselip kelip arbagha mindi. Kózining jasy móldirep aghyp betin juyp ketti. Biz atty aiday bergende karlyqqan dauyspen:

- Qosh, qalqam, qalqam!.. -  dedi Shúgha.

Kemsendep jylap otyra ketti.

XIII

...Ábdirahmandy pristop duangha alyp ketti. Men jylap-jylap qayttym. Janymda Shúghagha tapsyr degen haty bar. Elge kelgenime 5 -  6 kýn bolsa da, retin tauyp bere almadym.

Biz elden ketetin kýni, keshke jaqyn dalada sóileskendi sham kerip Esimbek Shúghany jaman sógipti. Aghalary da qatandyq qylghan bilem. Sodan beri Shúgha jylauda, tamaqpen júmysy joq desip jýrdi. Birer kýnnen song «Shúgha auru eken, tósek tartyp qalypty» degendi esittim. Auyl arasy jaqyn bolghanmen búrynghyday baryp sóilesetin kýn joq. Jasyrynyp jýrip Ábdirahmannyng hatyn Shúghagha zorgha tapsyrdym...

Shúgha shyn aurugha ainalghan song Esimbek júmsayyn dedi, baqsy-balger aldyryp em qyldyryp edi, jazylmady, nauqasy kýnnen-kýnge ýdep, esin tanyp sandyraqtaugha ainalghan: sandyraqtaghandaghy aitatyny Ábdirahman boldy.

Bylghandap ósken jalghyz qyz bylay bólghan song bәibishe ýiining ishin ýgittep, Shúghany ólimnen qútqarmaq bolysady. Ol emi Ábdirahmandy el bolyp aqtap alyp, toy qylyp eki jasty qosu. Balagha degen meyirimshilik Esimbekke múny da eriksiz istetpek bolady. Aghayyn-tughandarymen aqyldasyp, bolystan ótinip Ábdirahmandy qaytartpaq boldy. Múnyng teris dep eshkim Esimbekke aita almady.

Maghan da erkinshilik bolugha ainaldy.

Shúgha shakyrady dep bir kýni Esimbekting týieshisi keldi. Tóbem kókke tiygendey bolyp quandym. Keldim. Ýlken ýiinde, kilemning irgesin týrgizip, Shúgha jatyr eken. Maghan kózi týsip ketip qamyqty.

- Qaraghym, - dep sheshesi betinen sýiip, Shúghanyng kózindegi jasty oramalmen sýrtip aldy.

-Jylama, qaraghym, bir sening rizalyghyng ýshin әkennen esitpegen sózim joq. Qayteyin, biylik mening qolymda bolsa, búl kýige ya týser en, ya týspes edin...

Bәibishe de kamyqty. Ýide basqa adam joq edi.

Shúgha sheshesine:

- Áje, - dedi.

-Áu, qaraghym.

- Meni onasha qaldyrshy.

- Qaldyrayyn, qaraghym, - dep bәibishe shyghyp ketti.

Men Shúghagha jaqyndadym.

- Jayyng qalay? Tәuirmisin, -  dedim.

- Tәuir emespin, - dedi. Kózime kózi týsip ketip, qamyqqanday boldy... - Tәuir emespin... Tәuir boludy tilemeymin de...Sәlem, sәlem ait?... - dedi. Jylap qoya berdi. Jastyghynyng astyna tyghuly oramalmen kózin sýrtti.

- Tiri kelse kóresing ghoy, biraq men...

Tyghylghan jasqa bulyghyp sózin aita almady.

- Qúday jazghan bolsa bәrimiz de kóremiz. Ajarynyz tәuir ghoy, jazylarsyz, - dedim.

- Jazylyp keregi ne? Bәribir men baqytty bola almaymyn. Ákem ayasa, mening dertim janyma batqan song ayap otyr. Erten sauyqsam qayta kýiseuden tayynbaydy. Ólem dep arman qylmaymyn, jalghyz-aq armanym bar. Týneugi kergende Ábdirahman bir auyz sóz aita bilmedi. Bir kórip sóilesip, janym shygharda, «IIIúgham!» dep betime betin tiygizse, bar armanym bitip, dýniyeden armansyz eter em... әi, joq qoy! - dedi.

Auyr kýrsindi.

Keshke sheyin otyryp men elge qayttym.

Men ýige kelsem Ábdirahmannyng qaladan kelgenin estip ýiding ishi quanyp otyr eken. Shúghanyng halyn kórip qayghyryp qaytsam, Ábdirahmannyng kelgenin esitken song tasyp kettim. Mening quanuym yntyq bolyp jatqan Shúghagha Ábdirahmandy әkelip bir kórsetu edi. Atqa mine salyp barsam ol el de quanyshty eken, sóileskennen-aq Ábdirahman Shúghany súrady. Auruyn búryn da esitken eken. Men - «tәuir» dep kónilin júbattym. Týnimen úiqy kórmedi. Ertenine jylqy kele atty erttep minip bizding elge asyqty. Jele shoqytyp kele jatyrmyz. Kýn aptap ystyq-aq. Ol kuanyshty, qaydaghy joqty aityp meni kýldirumen boldy.

Aydalyp bara jatqanda Shúghagha shygharghan ólenim edi dep әn saldy:

«... Jýzi qúbyla, sózi kúran Shúghanyn,

Bir Shúgha ýshin jandy qúrban qylamyn.

Keterimde armanda bop sýie almay,

Enirep jylap «kalqam» dedi-au shyraghym...»

Biz auylgha jetkende Berkimbaydyng ýiining qasy lyq tolghan adam eken. Atty baylap Ábdirahmandy ýige kirgizdim de, nege jinalyp túrghandaryn bileyin dep ayandap kisilerge qaray jýrdim. Jaqynday bergenimde bir salt atty shoqytyp keldi de, aiqaylap birdeme aityp keyin jýrip ketti. Ne aitqanyn esite almadym. Biraq әldenege jýregim titirkendi. Boyym múzdady...Jýgire basyp jandaryna kelgenimde «Qúday rahmet etsin!..» dep betterin sipap bata qylysty. Men an-tang boldym. Aytbay maghan qarap:

- Esitting be, Shúgha qaytypty-au, - dedi. Suyq sudy tóbemnen qúiyp jibergendey boldy. Túrghan ornymda qattym da qaldym. Jiylghan júrttyng bәri de bastaryn shayqasty.

- Oi, Shúgha dese, Shúgha edi-au... - desti.

Auyldyng adamdary jiylghan qalpymen kelip Ábdirahmangha estirtti. Ábdirahman jylamady, súp-súr bolyp qatty da qaldy. Bәrimiz de kónil aitqan boldyq.

* * *

Shúghanyng ólgen ornyn kóru Ábdirahmangha maqsút boldy. Júrttyng «óldi» degenine nanbaghanday boldy. Bәrimiz keldik.

Esimbekting ýii yzy-shu, kym-quyt eken. Kele jatqan kep adamdy kórgen song kelinderi dalagha shyqty. Kózderi qyp-qyzyl. Zәikýl ymdap shaqyrdy. Qaltasynan alyp bir qaghazdy úsyndy. Hat ekenin bildim. Jýregim eljirep jylap jiberdim. Ábdirahman da sezip túr eken, onasharaq shyghyp oqydyq. Ábdirahmannyng kózining jasy sorghalap hatqa tamumen boldy.

Sondaghy Shúghanyng ólerde jazghan haty:

«... Áure bop nege bitken ajar-kórik,

Ishine ot týsirding qalqam kórip.

Gýldenu jas ómirde maqsút bop ed,

Serttesip, qol alysyp, uәde berip.

 

Jolyna qúrban qyp em jan men tәndi,

Darigha, aitylghan sert bolmay qaldy.

Kóre almay aqtyq minut didaryndy,

Armanda jan tapsyrghan men bir zarly!..

 

Haty dep aqtyq jazghan ghashyq jardyn,

Esine al, dúghana men yntyzarmyn.

Qosh, sau bol, oinap-kýlip jolygharmyz,

Astynda aq tuynyng payghambardyn!..»

Shúghanyng sýiegin búrynghy eski qorymdaryna qoymaq bolyp, Esimbek kóshin týiege tendep jóneldi. Keler jyl «Ógiz soyghannyn» basyna kelip qonghan song el jiyp asyn berdi. Sonda túrghyzghan belgi edi... dep sózin bitirdi.

Ángimening qyzyghyna týsken song qaraker aty qamshydan qútylyp joly bolyp kele jatyr edi. Bir-eki tebinip shaujaylap qatarlasty. Aldymyzdaghy beleske shyqqanda ýlken kólding anghary kórinip, qúbyla jaghynda bir obashyq múnarlandy.

- Áne, - dedi joldasym, - әne, Shúghanyng belgisi kórindi...ói, ózi de Shúgha dese, Shúgha edi-au!.. -dep qoydy.