Bizding Qostanay oblysy keyingi kezderi júmysshylardyng óndiristen jaraqat aluy kersetkishteri boyynsha ózgelerden oq boyy alda keledi. Múndayda olardyng jayyn kim oilaydy? Áriyne qalyng kópshilikti qamtityn kәsipodaq úiymdary aldymen dabyl kóterip, әlgindey kәsiporyndardyng basshylyghynyng eki ayaghyn bir etikke tyghyp, qauipsizdik sharalarynyng qatang saqtaluyn qadaghalaugha tiyisti. Alayda olar ózderine jýktelgen mindetterdi jinap qoyyp, júrttan jinalatyn jarna ýshin ózara qyryqpyshaq bolyp jatqan jayy bar.

Álqisa, әngime basynan bastalyq. Elimizdegi bayaghy kenestik kezdegi qúrylghan respublikalyq kәsipodaqtar federasiyasynan әbden kónili qalghan medisina qyzmetkerleri ózara aqyldasa kele ózderining jeke kәsipodaghyn qúrugha bel baylaghan. Sonyng nәtiyjesinde «Amanat» atty kәsipodaqtar yntymaqtastyghy dýniyege kelgen. Alayda olardyng óz betinshe óz qúqyqtaryn qorghaugha baghyttalghan niyetteri jaqyn arada jýzege asatyn týri bayqalmaydy. Olardy qaytkende de búrynghy jyly ornyna qayta qondyrugha degen әreket әu degennen-aq bastalyp ketken. Ol bizding oblysta erekshe sipat alyp, taza tartysqa úlasyp, qyp-qyzyl daugha ainalghan. Osyndaghy qazir perinataldyq ortalyq dep atalatyn búrynghy perzentahanyng bas dәrigeri, oblystyq mәslihattyng deputaty Tatiyana Bulgasevich bastap, onyng respublikalyq kәsipodaqtardyng oblystyq filialyn basqaratyn Ekaterina Smyshlyaeva qostap, «Senim» atty kәsipodaq úiymyn qúryp, әlgi «qashqyndary» ózderi tartu jolynda neshetýrli әreketke baruda. Bir qyzyghy búl «Senim» degen úiym esh jerde tirkelmegen. Zandy týrde tirkeluge endi ghana әreket etip jatyr. Demek, olardyng qazirgi әreketi zangha tompaq keledi. Solay bola túrsa da, ony, olardy qoldau ýshin Mәjilisting búrynghy deputaty, siyqsyz әreketi bayqalyp qalyp, jyly ornyn bosatqan Múhtar Tinikeevting ózi oblysymyzgha kelip, dәl júmys kýni oblysymyzdaghy barlyq auruhanalardyng bas dәrigerlerin jinap alyp, «asa qúpiya» jinalys ótkizgen. Olay deytinimiz búl basqosugha búqaralyq aqparat qúraldarynyng ókilderin kirgizbey, ózderi ghana ózara sybyrlasqan synayly. Sondaghy maqsaty bas dәrigerlerdi hәm onyng qaramaghyndylardy qaytkende de osy «Senimge» kirgizudi qatty «ótinse» kerek.

Al «Amanattyn» osyndaghy ókili Serik Sәtmúqanbetovtyng  aytuyna qaraghanda daudyng basy «Dayrabaydyng kók siyry» emes, olardyng kókeyin tesken sol medikterden týsetin jarna bolsa kerek. Al ol az aqsha emes. Mәselen, «Amanatta» barlyghy 300 myng medisinalyq mekemening ókilderi bar. Búlardyng әrqaysysynan aiyna ailyghynyng 1 payyzy dengeyinde jarna ústalady delik. Olardyng ortasha jalaqysy orta eseppen 100 myng tenge dep eseptesek, aiyna ol anau-mynau emes, qolaqpanday 300 million tengeni qúraydy eken. Áriyne, kim-kim de múnshalyqty kólemdi aqshadan op-onay aiyrylghysy keledi dersin. Mine búrynghy kәsipodaqtar bastap, olardy jergilikti biylik ýnsiz qostap, barsha amal-aylany qoldanyp jatqandyghy aiqyn bayqalady. Áytpese dәl júmys kýni, auru-syrqattardy emdeudi baqylaudyng ornyna olardy oblysqa jinap alu kimning qolynan keledi?

Osynau ashyqtan-ashyq zansyzdyqty kórgen, medikterge qatty qysym jasalyp jatqanyn bilgen Serik Ómirzaqúly zandylyqty baqylaugha tiyisti prokuratura organdaryna shaghymdanghan. Alayda olar búl shaghymdy osyndaghy oblystyq densaulyq saqtau departamentining basshysy Erkin Dәuitbaevqa jibergen kórinedi. Al osy Dәuitbaev myrza jogharyda aitylghan jasyryn jinalysty  úiymdastyrugha týrtki bolyp, medikterge ashyqtan-ashyq qysym jasap jatqan basshynyng dәp ózi bolsa, ol shaghymgha qalay qaraytyny týsinikti emes pe?

- Býginde júmysshylardyng mýddesin qorghau, enbek zanydylyghyn qatang saqtau, әleumettik paketke erekshe kónil bólu mәselesi ótkir kýiinde qalyp otyr, - deydi «Amananattyng ókili. - Kәsipodaq federsiyasynyng mýsheleri olardyng júmysyna kónili tolmaydy. Atalmysh kәsipodaqtan qazirgi tanda eshbir payda joq. Kәsipodaq mýshelerin beriletin búrynghy jenildikter qazir mýldem alynyp tastalghan.

Shyndyghynda da búl sózding jany bar. Bir kezderi kәsipodaqqa basybayly tiyesili qala ortalyghyndaghy sәuletti Kәsipodaq ýiining qazir kimning iyeliginde ekeni belgisiz. Sonday-aq býginde býkil respublikamyzgha belgili, ataqty «Sosnovyy bor» shipajayy da osynyng kýiin keship otyr. Búryn kәsipodaq mýsheleri osynda kelip, tegin emdeletin. Qazir ol da kózden búl-búl úshqan. Onday  jenildik mýldem alynyp tastalghan. «Turist» demalys ýiining bir kezderi kәsipodaqtiki ekenin qazir júrt mýldem úmytqan. Al balalar sauyqtyru ýilerining jay-kýii әrkimge bir jaltaqtaghan jetim balanyng kýiin keship otyr.

Qysqartyp aitqanda, qazirgi kәsipodaq mýsheleri onyng basshylyghyna tek jarna tóleytin adamdar esebinde ghana qajet sekildi. Qalghan uaqytta búlardyng bar-joghyn da bilmeydi. Qarapayym qyzmetkerler kәsipodaqtyng qazir ne nәrse atqaryp otyrghanynan mýldem habarsyz.

Jaybergen Bolatov, Qostanay

Abai.kz