Zan, qúqyq turaly qazirgi kezde kim bolmasyn talqylaugha әues. Ol dúrys ta. Zang ghylym retinde әu bastan qoghamdyq ghylymdar qataryna jatady. Qazaqstan jaghdayynda qúqyqqa qatysty әngime negizinen negativke qúrylghany anyq bayqalady. Elde qúqyq qorghau organdaryna, sotqa degen senim joq desede bolady. Oghan tek qana sot jýiesining әlsizdigi sebep bola almaydy.

Qoghamda әdiletting ýstemdik qúruyna yqpal etetin birden-bir faktor – әdiletke qúrylghan qúqyq jýiesi, onyng ishinde tәuelsiz sot bolsa, onyng ózining de «ata jauy» bar. Ol – sayasatty jeleu etken biylik organdary men yqpaldy adamdardyng qúqyq jýiesine aralasuy, ony óz mýddelerine (jeke, klandyq t.b.) paydalanuy. Halyq tilimen aitqanda «telefon qúqyghynyn» beleng aluy.

Degenmen, bitke ókpelep tonymyzdy otqa jaqqanday bolmay, zan-qúqyq әlemindegi negizgi týsinikter nemese bolyp jatqan janalyqtar turaly jazyp otyrghannyng artyqtyghy bolmas dep sheshtim.

Sebebi, erte me, kesh pe ya biylikting ya halyqtyng yqpalymen bәribir qúqyqtyq jýie ózgermey qoymaydy. Qazaqstan halqy jalpy sauatty. Onyng ishinde memleket qúraushy – qazaq últy, tabighatynan momyn, qúqyqbúzushylyqqa beyim emes (mysaly, Kenes zamanynda kavkaz halyqtary qylmysqa beyim dep resmiy/beyresmy aityla beretin) últtar qataryna jatady.

Sonymen, alghashqy taqyrybym ózimning qazirgi mamandyghym boyynsha advokatura salasyn qamtidy. Onyng ishindegi alghashqysy "Pro bono" jýiesi turaly bolmaq.

Biylghy advokatura turaly Qazaqstan zanyna engizilgen ózgeristerding biri, osy - "Pro bono" jýiesi bolyp otyr. Sheteldik termin demesek, jalpy tabighaty ózimizge tәn, búrynnan qoldanysta bar dýniye.

2008 jyly halyqaralyq zangerler qauymdastyghynyng qaghidalarynda "pro bono" negizinde zang kómegin kórsetu - syiaqy tólenbesten nemese syiaqy kýtpesten halyqtyng әleumettik qorghalmaghan, osal toptaryna, sonday-aq olargha qoldau kórsetetin qoghamdastyqtar men úiymdargha sapaly zang kómegin úsynu dep týsindirilgen.

Biylghy jyldyng 5 shildesinde qabyldanghan «Advokattyq qyzmet jәne zang kómegi turaly» Qazaqstan Respublikasy Zanynyng 19-babynda "pro bono" - keshendi әleumettik zang kómegi dep atalghan eken.

Jalpy "pro bono" jýiesining payda bolu tarihyn tarqatatyn bolsaq, ol Evropada XIII-XIV ghasyrlarda bastalghan iygi is eken! Sol kezderding ózinde aq fransuz advokattar gilidiyasy (batonnier) barlyq zangerlerge mýmkindigi shekteuli jәne jaghdayy tómen adamdargha meylinshe tegin, aqysyz qyzmet etuge ýndeydi. Nәtiyjesinde, búl býkil Evropa zangerleri arasynda jaqsy ýrdiske ainalady, qazirgi kezde Evropa men Amerikadaghy beldi zang kompaniyalary men advokattyq kenseler, óz reglamentterinde halyqqa kórsetiletin aqysyz qyzmet týrlerin belgili-bir payyzben bekitip qoydy tәjiriybege engizgen.

Degenmen, qúqyq salasyndaghy osy bir izgi normanyng bizding zannamada kesh kórinis tapqanyna qarap, Qazaqstan advokattary osy kezge deyin halyqqa tegin qyzmet kórsetpedi deuge bolmaydy. Men biletin biraz advokattar elge qoldarynan kelgenshe tegin qyzmetterin úsynuda, óz basyma keler bolsaq, 2006 jyly prokuraturadan jeke qyzmetke ketsem, 2007 jyldan bastap uaqytymnyng belgili bir bóligin elge tegin qyzmet kórsetuge arnap kelemin. Búl salada negizgi atqarghan júmystarym – qazaq tilining zanmen bekitilgen mәrtebesin týrli memlekettik organdar men sot aldynda qorghau boldy.
Búl jerde aita ketetin bir mәsele - "pro bono" negizinde tegin zang kómegin kórsetu, advokattargha zanmen mindettele almaydy, alayda, osynday iygi isterde kózge týsken advokattar ýshin memleket tarapynan týrli kótermeleu sharalary kózdelgen.

Abzal Qúspan

Zanger

Abai.kz