"Múrajay turaly mәsele kótershi" dep ótinish aitqan Aqymet Baytúrsynúly múrajayynyng derektiri Rayhan Imahanbetke hat!

Rayhan, Almaty qalasyndaghy Aqymet Baytúrsynúly múrajayynyng basshysy retinde múrajaydyng azyp-tozbaghanyn, onyng memleket tarapynan kýtimge alynyp, jaynap túrghanyn qalaysyz ghoy. Men de qalaymyn. Biraq meni sol múrajay ýiining jaghdayynan góri, Aqana qatysty basqa nәrse oilandyrady.

Biz – qazaq Aqymet Baytúrsynúly dep eniregende etegimiz jasqa tolady, biraq nelikten eniregende etegimiz jasqa tolatynyn tipti de bilmeytin siyaqtymyz. Aqymet Baytúrsynúly degen esimdi estimegen qazaq joq, biraq kýlli qazaq tanitynday ol kim edi, qazaqqa, onyng tiline ne jaqsylyq jasap edi deseniz, dәl jauap beretin adam tabyla qoyatynyna taghy kýmәnim bar.

Múrajay ýiining býgingi jaghdayy mәz emes bolsa, onyng sebebin basqadan emes, Aqang qalyptastyrghan til taghylymyn tereng týsinbey jýrgenimizden izdegen jón. Sony týsinbeyinshe, múrajay ýii jóndeledi degenge, oghan kelushilerding qarasy kóbeyedi degenge sene almaymyn. Ol ýy úly adamnyng atyn iyelense de, dәl qazirgi qazaq ýshin qatardaghy kóp tammen ten. Ony býgingi kóp qazaqtyng «nedvijimosti» dep tanyghany tanyghan. Qazir ol ýidi sol týsinbeytin qazaqtyng birine bersen, ol odan bukmekerlik kense ashyp alatyny anyq. Búl ýige múrajay kezinde bas súgha qoymaytyn qazaq, bukmekerlik kense bola qalsa, topyrlap shyqpay qoyar edi. Halyq múrajaygha kelmese nemese siyrek kelse, ol da Aqannyng úlylyghyn úgha almaghandyqtan.

Óziniz oilanyzshy, eger qazaq Aqymet Baytúrsynúlyn shyn tanityn bolsa, latyn tanbasyna negizdelgen qazaq әlipbiyin 32 әripten túratyn etip jasar ma edi? Aqannyng jolymen qazaqtyng tól 28 dybysyna 28 tanba berip, isti tez bitirip tastamas pa edi. Dәl osylay, Aqymet Baytúrsynúly týzgen әlipbiyge negizdep jasap, talqygha úsynghan bilikti tilshi ghalym Álimqan Jýnisting «Últtyq jobasyn» birauyzdan qoldap, birden qabyldap jibermes pe edi. Jo-oq, osy «Últtyq jobany» bir auyzdan qúp kóruding ornyna, jana әlipby jasaudyng basty múraty ne ekenin úqpaghan kóp shuyldaq, ghalym emester Aqymet Baytúrsynúlynyng aitqanyn jan jýregimen týsingen birli-jarym naghyz ghalymdy túnshyqtyryp tastap otyr ghoy. Tipti, búdan búrynyraq kirme әripterge qarsy túrghan Saparqan Myrzabek aghay (imany joldas bolsyn) tilimizding týzelui qiyn qazirgi qalpyn týzetem dep ter tógip jýrgen ózine qarsy shyqqan әperbaqandardyng qylyghyna kýiinip, erte baqilyq bolyp ketken joq pa eken degen de oigha qalamyn. Jana әlipbiydi talqygha salghanda jalghyz qalghan Álimqan Jýnisbek aghaydy sóiletpey, auzyna qúm qúighan kim? Ony Reseyden bireu kelip, sóiletpey tastaghan joq qoy. Sonyng bәrin istep jýrgen, myna ózimiz ghoy. Bizding qaysymyz dúrys jolda kele jatqan Álimhan aghaydy qoldap, quattap edik. Jo-oq, olay etuding ornyna «sonda «han» degen sózdi qalay jazamyz, «hat» degen sózdi qalay jazamyz, «han»-dy «qan» dep jazamyz ba sonda, «hat»-ty «qat» dep jazamyz ba sonda...» dep, әy qoyshy, nesin aitasyz... laghyp jýrgen joqpyz ba? «Hat» sózin Aqannyng ózi «qat» dep jazghanyn qasaqana elemey jýrgen joqpyz ba? Búny aityp jýrgen basqa emes, keybir til ghylymy adamdarynyng ózderi. Bizde osynday til bilimining doktorlary jyrtylyp aiyrylady. Olar tipti kóp. «Kópte aqyl joq...» dep Abay beker zarlamaghan eken ghoy. Al, siz, Rayhan, qaydaghy bir aghash ýiding jaghdayyn aitasyz. Aytqanda da bәrin bilip túryp aitasyz. (Búl arada kompiuter mamandarynyng latyn tanbasy turaly pikirlerin tipti de auyzgha alghym kelmeydi).

Toq eterin aitayyn, Aqannyng til turaly asyl oilary iske aspayynsha, múrajay da týzelmeydi. Múrajay týzelu ýshin, әueli Aqang salghan jolgha týsuimiz kerek. Sol jolgha ylajsyzdan týse salmay, sol joldyng eng dúrys jol ekenin býkil qazaq jan jýregimen úghyp týsui tiyis. Siz de әueli ózinizding aty-jóninizdegi «h» әrpining kózin qúrtuynyz kerek. Onyng kózin qúrtpayynsha Aqandy jaqtap qalaysha sóz sóileysiz? Osy «h»-ny aty-jóninizden alyp tastamauynyz arqyly Aqannyng qaghidalaryna eng әueli óziniz qarsy kelip túrsyz ghoy. Áriyne, búl sizding kinәniz emes, qúryp ketkir 42 әripten túratyn qazirgi kirill alfaviytinin, sonyng yghyna jyghylyp jasalghan erejenin, sol erejeni jasap, bekitkenderding kinәsi. Bәlkim, jasap, bekitkenderding de emes, sony solay jasaugha mәjbýrlegen jýienin, qoghamnyng kinәsi. O jaghyn óziniz menen de jaqsy bilesiz. "H" jóninde bir jerde aittynyz da.

Qayran Aqang taghy ne dep edi, ol «dauysty dybystar sózding jany, dauyssyz dybystar sózding tәni» dedi ghoy. Al, biz qazaq sózin qinap, Aqang aitqan janyn shalajansar etken joqpyz ba? Tәnin jaradar etken joqpyz ba? Keyingi til bilimining «ghúlamalary» Rossiyadan qaymyghyp, «kirme sózder, onyng ishinde orys tilinen engen sózder, sol tilde qalay jazylsa, qazaq tilinde dәl sonay jazyluy tiyis» degen qazaq tilining ýndestik zanyn qiratatyn, sóitip oqyp-toqudy qiyndatatyn, jalpaq tildi qazaqqa ata-babasy dybystap kórmegen jat dybystardy mәjbýrlep dybystatatyn ereje jasady. Sol sebepti qazaq shoshqasha shynghyryp, toraysha qorsyldap sóileytin boldy. Aqannyn: «...tildi búzyp emlege ynghaylau emes, emleni tilge ynghaylau kerek» degen tamasha oiy ayaqasty boldy. Sodan keyin kelip, «aytylymgha qaray jazylym» qaghidasy adyra qalyp, «jazylymgha qaray aitylym» qaghidasy taqqa mindi. Taghy da Aqang aitpaqshy, «azbaghan asyl tilden emle shygharudyng ornyna, azbaghan asyl tilimizdi azdyratyn emle shygharyp» aldyq. Sonyng shylauynan әli kýnge shygha almay kelemiz. «Qazaq emlesi naghyz onay, búqaragha qolayly emle (Aqymet Baytúrsynúly)» edi ghoy. Olay bolsa, myna istep jýrgenimiz, Aqandy tiriley jerleumen teng emes pe? Aqannyng «...ony (kirme sózdi N.S.) janshyp kemirip, óz tilining (qazaq tilining N.S.) qalpyna týsirip... (jazu kerek N.S.)» degen danalyq sózin ayaqqa taptau ghoy.

Osy teris erejeden song qazaqtyng tilin til etip túrghan til ýndestigi zany, qazirgi bizding Ata zanymyzdyng 7-baby (qazaq tili memlekettik til degen) siyaqty berekesizdikke úshyrady. Qazaq tili memlekettik til deyin desen, myna jaghynan «orys tili resmy til» degen bap kiymelep, deytinimizdi degizbey túrghany siyaqty, janaghy esalang erejege sýiengen orys tilinen engen sózder de qazaq tilining ýndestik zanynyng auzyn úryp túr. Oghan arap jәne t.b. tilderden engen kirme sózder jaqtasyp, etekten jәne tartyp túr. Sonyng bәri Aqannyng asyl oilary ayaqtyng astyna týsip, tabangha taptalyp qalghany sebepti solay bolyp túr.

Mysaly, mynaday jaghday bolsa: «Qazaqstanda túratyn qazaqtar Qazaqstan zanyna baghynsyn, al, Qazaqstanda túratyn basqa últtar, onyng ishinde orystar Qazaqstan zanyna baghynbasyn, ózining Reseyining zanyna baghynsyn» degen zang shyqsa, siz osyghan qalay qarar ediniz? Búl qazaqtar ýshin baryp túrghan qorlyq ekenin sezine alasyz ba, qazaqtar ýshin beysharalyq ekenin týsine alasyz ba? Áriyne, sezinesiz. Áriyne, týsinesiz. Al ózin bireuding qorlaghanyn sezingen, týsingen adam ne isteu kerek?

Tilde de solay, dәl qazir bayyrghy qazaq sózderi qazaq tilining ýndestik zanyna baghynady, al kirme sózder qazaq tilin til qyp túrghan búl zangha baghynbaydy. «Kirme sózder qazaq tilining ýndestik zanyna baghynbasyn» dep, naq osylay jazylghan ereje bolmasa da, ainalyp kelgende «...orys tilinen engen sózder, sol tilde qalay jazylsa, qazaq tilinde dәl sonay jazyluy tiyis» dep, dәl sonyng kerin keltirip túr. Ári biz – qazaqtar osy zangha qúlshyna bas iyemiz. Bú qalay? Osyny oilaghanda, tipti, qorlanyp jylap jibere jazdaysyn.

Kezinde Rossiyadan qaymyqtyq-aq delik, al tәuelsizdik alghanymyzgha shiyrek ghasyr bolsa da, tilimizdi búzyp túrghan sol erejeni týzey almay kele jatqanymyz qalay? Týzey almay kele jatqanymyz, sol erejeni ereje qylyp túrghan kirme әripter әlipbiyimizde órip jýr. Ol әripterdi qúrtudyng jalghyz joly latyn tanbasyna kóshu edi, ony da jetistire alar emespiz. Jetistirmeytinimiz – latyn tanbasy negizindegi qazaq tili әlipbiyin talqylap, qabyldaytyndar Aqang aitqan qaghidany jan jýregimen úgha almay jýr. IYә, úgha almay jýr. Al, úqsa nege sol úqqanynday jasamaydy?

Búl aitylghandardy til mamandaryny týsindiruding qajeti az, olar ony onsyz da týsine alady. (Úqpaytyndary da tolyp jatyr-au).

Al til biliminen habary az jandar ýshin kirme dybystardyng ýndestik zanyn qalay búzatynyn, qalay qiratatynyn qysqasha aita keteyin. Ol ýshin myna erejeni eske ala otyrayyq.

Til keyin sheginip, ýsti dónestenu arqyly jasalatyn dauysty dybystardy juan dauystylar deymiz.

Til ilgeri qaray sozylu arqyly jasalghan dauysty dybystardy jinishke dauystylar deymiz.

Demek, ýndestik zanyna baghynatyn taza qazaq sózin aitqanda auyzdaghy til bir ghana qimyl jasaydy. Olay bolsa tolyq bir sózdi tilimizge bir ghana qimyl jasatu arqyly erkin, qinalmay aita alamyz. Al VAZELIYN, HAKIM, FOYE siyaqty birese juan, birese jinishke dauystylardy paydalanyp, ýndestik zanyn qasaqana búzyp túrghan sózderdi aitqanda tilimiz birese keyin sheginip, birese ilgeri qaray sozylyp (beline qamshy tiygen jylanday jiyrylyp-jazylyp nemese ystyqtaghan itting tilindey jalandap), birneshe qimyl jasaydy. Sóitip auyz ishindegi qyzyl til baylaudaghy yzaly ittey alasúryp ketedi.

Al qazaqtyng tili jalpaq til. Az qimyl jasasa da qinalmay, tildi auyz ishinde alasúrtpay, oinaqshytpay, jәy ghana bir mәrte ne keyin shegindirip, ne bir mәrte ilgeri sozyp, sózdi әuezdi etip aitatyn bolghandyqtan erkeletip «jalqau» til dep te jýrmiz.

Al erin ýndestigi turaly tipti úmytugha ainaldyq. Ony úmyttyryp túrghan da sol kirme dybystar. «Býkil qazaq dalasy әn salyp túrghanday» degen әigili sózdi (bireu ony Zataevich aitqan deydi, ekinshi bireuler Potanin aitty deydi, meyli kim aitsa, ol aitsyn) býgingi jazghyshtar әnge qatystyryp jazyp jýr. Jo-oq, búl tirkesting әnge mýldem qatysy joq. Qazaq tilinde erin  ýndestigi zany búzylmay túrghanda babalarymyzdyng sóilep otyrghanynyng ózi әn siyaqty bolyp estilgen. Mine, osynday әuezdi tilimizden aiyryldyq qoy. Odan aiyrghan, taghy da aitayyn, kirme dybystardyng tepkini.

Al anau ýsh sózdi ýndestik zanyna baghyndyrmay túrghan «ve», «ha», «ef» degen dybystar («ve»-ni «vy», «ha»-ny «hy» dep júmbazdap, iyin júmsartqansyghanmen, «ef»-ti «fy» dey almay, sol «ef» kýiinde qaldyrghan masqara jay bar). Sony bile túra «V», «H», «F» degen tanbalardy әlipbiyge taghy da qosyp otyrmyz («Ch» men «H»-sy taghy bar). Eger osy tanbalardyng kózi qúrymasa, VAZELIYN, HAKIM, FOYE siyaqty sózder qalay jazylsa, solay aiylsyn degen ereje sol qalpynda qalady. Al qazaqtyng Qúday jaratqan tili búl sózderdi «bazaliyn», «әkim», «bóie» dep aitugha beyim. Qazaqtyng jalpaq tili «ve» degendi «by», «ha» degendi «qy», «ef» degendi «py» deydi. Aqymet Baytúrsynúlynyng «...tildi búzyp emlege ynghaylau emes, emleni tilge ynghaylau kerek» deytini – osy.

Búnyng saldary sol, kirme sózderdi qazaqtyng tól dybystaryna iykemdemey, kirme dybystarmen aita bersek, onda bir zamanda tilimizding zandylyghy adam týsinip bolmaytyn qoyyrtpaqqa ainalady. Jiyrmasynshy ghasyrdyng basynda bir-birimen audarmashysyz erkin sóilese beretin týrki halyqtary qazir birin biri nelikten týsine almay qaldy? Mine, kirme dybystar tili bir týrki halyqtaryn osylaysha bir-birinen alshaqtatyp bara jatyr. Biz, bauyrlas elder, birimizding әdebiyetimizdi birimiz audaratyn súmdyq jaghdaygha tap boldyq. Sondyqtan tek qazaq qana emes, týbi de, tili de bir týrki júrty Tәnir darytqan tól dybysymyzdy taza kýiinde saqtauymyz kerek. Sonda ghana biz bir-birimizge jaqynday alamyz.

Preziydent Núrsúltan Nazarbaev kirme әripterding qazaqtyng sózin osylaysha búzatynyn o basta-aq eskertken bolatyn. «V kazahskom yazyke net «sh», «y», «ya». Yaponii kazahy nazyvayt Japoniya. Net bukv «ch», «i», «ya», tverdogo y myagkogo znakov. To esti ispolizuya ety bukvy, my iskajaly nastoyashiy kazahskiy yazyk, poetomu seychas my perevodim na osnovu» degen bolatyn. Búl arada Preziydent alynyp tastalugha tiyisti әripterding barlyghyn týgel aityp túrghan joq. Mysal ýshin әngime barysynda esine týsken altauyn ghana aitty. Áytpese Latyn tanbasyna auysudaghy maqsat V, Yo, I, F, H, H, S, Ch, Sh, , , E, Yu, Ya siyaqty on tórt jat әripten qútylu edi ghoy. Al sóz ishinde birde dauysty, birde dauyssyz bolyp myng qúbylyp túratyn U dybysy turaly әngime óz aldyna jeke taqyryp.  Osylardyng ishinde F, H, H, Ch, V degen beseui keyingi qabyldanghan әlipbiyde taghy qalyp qoyyp túr. Basqasyn bylay qoyghanda Preziydent Núrsúltan Nazarbaev qadap aityp ótken atyshuly alty әripting biri – «Ch» әrpin qas qylghanday sol ornynda qaldyryp otyrmyz. Keyingi qabyldanghan әlipbiyde qaldyrylghan osy bes әripting (mýmkin búl belgili bes biyke para berip qalghan shyghar) kózin qúrtpay Aqannyng asyl oiy ólsek te oryndalmaydy. Ol ol ma, jana әlipby ekinshi ret qabyldanyp ketse de deputat Orazaly Sәbden «Songhy núsqada «S» әrpi joq. Osylardy rettep, obosnovaniyasyn qosyp, taghy bir ýshinshi hatty Elbasyna dayyndauymyz kerek. Úsynysynyz bolsa beriniz» dep preziydentke arnayy hat jazbaq bolyp jaqtas jinap, jazushy Sovethan Ghabbasúlyna hat jazypty. Búl úsynysty ol tolyq qoldaytynyn aityp, jauap beredi.

Búl hatty prof. Sovet-Han Ghabbasúly Feysbuk әleumettik jelisindegi mening «Tan-Sholpan» әdebiy-kórkem, kópshilik jurnaly atty tobyma aqpannyng 22-sinde ózi jariyalady.

Kórdiniz be, sonda búl aghalarymyz kimge qarsy shyghyp túr? «Týrikting túnyq tili, týzu emlesi qazaqta» dep, sony qorghap sheyit bolghan Aqymet Baytúrsynúlyna qarsy shyghyp túr ghoy. Ózining sol túnyq ana tiline, týzu emlesine qarsy shyghyp túr ghoy. Áriyne, olar óz ana tilining túnyghyn laylap jibergeli túrghanyn, týzu emlesin qiratyp tastaghaly túrghanyn sezinip te, týsinip te túrghan joq.

Álipby turaly dúrys týsinikte kele jatqan Preziydentti jan-jaqtan qaumalap, belgisiz baghytqa adastyryp jiberergeli jýrgenin bile me eken, olar?

Osydan keyin múrajay qalay jóndeledi? Aytynyzshy!

Núrlybek Samatúly, «Tan-Sholpan» әdebiy-kórkem, kópshilik jurnalynyng bas redaktory

Abai.kz