Juyrda Qazaqstannan Qytay Halyq Respublikasyna Búqaralyq diplomatiya ókilderi arnayy issaparmen baryp qaytty. Osy toptyng jetekshisi Omarәli Ádilbekúlynyng Jýngo memleketining astanasy  Beyjing qalalyq parlamentining kenesshisi ekenin bireu bilse, bireu bile qoymas. Sol Omekeng Mәskeude qúrylghan әigili «Jas túlpar» úiymyna úqsas Beyjindegi qazaq jastarynyng «Jas qanat» qozghalysynyng basynda bolyp edi.

1985 jyly Beyjindegi JOO-da oqityn qazaq studentteri Ortalyq últtar uniyversiytetining janynan “Jas qanat” degen úiym qúrdy. Onyng atauy sol tústaghy senzuragha baylanysty tirkeuden ótpey qaldy da, “Shynjang malsharuashylyq ónirlerining oqu-aghartuyn damytu qoghamy” degen shúbalang atpen tirkeldi. Qoghamdy qúrudyng arghy kómeyde qúmyghyp jatqan ansary –erkindik pen azattyqqa degen susau bolsa, bergi maqsaty – qarlyghashtyng balapanyna su tasyghanday bolsa da, tughan últqa qyzmet kórsetu edi. Úiymnyng maqsaty men sipaty, әdi jetkenshe jasaghan qyzmeti sonau 60-jyldary Múrat Áuezov, Baqtiyar Tayjan aghalarymyz Mәskeude qúrghan “Jas túlparmen” qanday ýndesip jatqanyna tang qalasyn. Úrysta túrys joq, úiym bolghan song bir júmysqa úiysu kerek. Oilana, ekshey kele, qoldan keleri de, eng paydalysy da JOO-gha týsetin keleshek studentterge kómektesu dep sheshtik. Oghan sebep te bar-dy: ol kezde Qytayda mamyr aiynda mektep bitirushi týlekterden irikteu emtihany alynyp, odan ótken oqushylar ghana joghary oqu oryndaryna emtihan tapsyru qúqyn iyelenetin. Al býkil Qytay boyynsha Beyjindegi Haydiyan orta mektebinde elden bir ay búryn irikteu jýrgiziletin de emtihan súraqtary tútas el boyynsha irikteu emtihandarynyng ýlgisi bolatyn-dy. Biz osy Haydiyan mektebindegi irikteu ótken kýni-aq emtihan súraqtaryn qolgha týsiretinbiz de, sol keshten kirisip, top-topqa bólinip, kýndi týnge jalghap (sabaq “dem ala túratyn”), Qazaq tiline audaryp, may baspamen basyp shygharyp, tórtinshi kýni Shynjandaghy 100 mektepke pochtadan salyp ýlgeretin edik. Oghan qarjy jinau ýshin saudagha ebi barlar kәuap satatyn. Aragha ýsh ay salyp, bizding jibergen súraqtarymyzdyng qanday kómegi bolghanyn aityp, Beyjinge ini-qaryndastarymyz jetetin! Al osy sharalardyng basynda    esimderi elge tanylghan azamattar:   Asqar Jәkulin (marhúm), Raqym Ayypúly, Omarәli Ádilbekúly, Aydyn Orazanbayúly, Bazarәli Áripúly jýretin-di.

Tura sol jyly taghy osy jigitter qazir Týrkiyada túratyn qúrmetti ústazymyz Zeynesh Symayylúlynyng bastamashylyghymen Beyjinde túnghysh ret   býtin Shyghys halyqtarynyng basyn qosyp, Nauryz merekesin úiymdastyrdy. Sondaghy ShÚAR-dy 30 jyl basqarghan, sol tústa Býkilqytaylyq halyq qúryltayy tóraghasynyng orynbasary mindetin atqarghan Seyfudin Ázizding ortaq merekeni bәrinen búryn qolgha alghan qazaq bauyrlaryna rizashylyghyn bildirgeni jәne qúttyqtaghany este qalypty. Biz últty sýidi jәne oghan qyzmet etudi osylay týsinip, osynday shynayy, qarapayym isterden bastadyq.

El tәuelsizdigin jariyalap, qasiyetti Qazaq topyraghyna dýrkirey bet alghan sanasynda jylty bar toptyng ishinde Omarәli Ádilbekúly boldy. 1994 jyly Atajúrtqa QR ÚGhA-nyng aspiranty bolyp ayaq basqan ol, keyin elge qyzmet qyludyng basqa jolyna týsti. Sol jyldardan beri Omekenning firmasy tapsyrghan salyqtan qanshama múghalim men dәriger jalaqy alyp, bala-shaghasyn kiyindirgeni salyq mekemelerine ghana mәlim.

Ádilbekúlynyng qoghamdyq-әleumettik, iygilikti-izgilikti sharalarda tóbe kórsetpegen jeri joq. Halyqtyng ruhyn janghyrtyp, namysyn qayraytyn babalar asynda; óner adamdarynyng enbegin baghalap, qanattandyratyn sharalarda; ómirde týrli qyiyndyqtargha tap bolyp jәrdemge múqtaj jandargha qol úshyn berude – Omekenning azamattyq tanytpaghan, jomarttyq bildirmegen kezin kórmedik, kerisinshe, osy bastamalardyng úiystyrushy-ýgitshisi bolyp kele jatqanynyng kuәsimiz. El isine, ortaq iygilikke septesip kómek etuding qarapayym ýlgisi degen osy shyghar.

Qayyrymdylyq qolghabysyn sonau Qyzylaghash apatynda 20 tonna astyq jetkizumen bastaghan “Jebeu” respublikalyq qoghamdyq birlestigine (RQB) 2015-jyldan beri jetekshilik etip kele jatqan Omarәli Ádilbekúly Úzynaghash isinde jauyzdardyng qolynan qaza tapqan qandastar ólimining әdil zandyq-әleumettik baghasyn aluyna júrtty úiystyra bildi, asyraushysyz qalghan ýsh otbasyna bir jyl boyy ay sayyn 70 000 tengeden qayyrymdylyq kómek berip túrudyng tәrtibin jasay bildi. Úiym basshylyghyna kelgeli beri Omarәlәning jeke ózi, jәne “Jebeu” RQB-i Qytaydaghy qandastardyng 2016 jyldan bastalghan tauqymetti taghdyryna arasha týsip-aq keledi. Osy tústa sol elding   Almatydaghy Qytay konsuldyghymen qoyan-qoltyq júmys jasap kele jatqany taghy shyndyq. Búl da bolsa, anau Ospan batyr Islamúly aitypty deytin “qazaghym ýshin shaytanmen dostasugha deyin baramynnyn” keri. Onan nәtiyje de joq emes! Mysalgha, 2016 jyly qandastardyng Qytayda QR yqtiyarhaty men pasportynyng alynyp qoyyluy, zeynetkerler zeynetaqysynyng toqtalyp qaluy, QR-gha kepildikpen ghana jiberilui syndy mәseleler tónireginde Omarәli Ádilbekúly men onyng újymynyng tabandy talap etuimen ShÚAR-dan Almatygha arnayy júmys tobynyng jiberilgenin aitsaq ta jeter. Atalghan top Almatydaghy konsuldyqta qyiyndyqqa dushar jandardyng ókilderimen kezdesken kýnning ertesi-aq, shaghymdanushylardyng yqtiyarhaty qaytarylyp, pasporttary ýlestirilip, zeynetaqylary qayta jiberilgendigi jәne aqiqat. Serikjan Bilәshúly bauyrymyz ýnemi aitatynynday, kýreste әrkimning qúraly әrqily boluy mýmkin, bireude qanjar, bireude aibalta degendey. Omarәli bolsa, ózi jaqsy týsinetin halyqtyng bizdegi qúzyrly mekemesimen kelise-arbasa, tizelese-tәjikelese júmys jasau arqyly qandastardyng janayqayyna jәrdem etkisi kelse, ol aiypqa sanalmasa kerek-ti. Óstip jýrip Omekeng QHR Beyjing qalalyq sayasy mәslihatynyng (zandargha úsynystar dayyndaytyn kenesshi organ, parlamentting tómengi palatasy) sheteldik ókili boldy. Qazaqtyng bir úlynyng Qytay syndy alyp elding parlamentinde otyrghany elimiz ýshin útys pa, әlde, útylys pa? Biz búny dau joq útys der edik.

Reti kelgen song aita ketuge tura keldi. Qytay qateri degen altyn tapqanday azandatatyn janalyq emes, әlippening alfaviytindey anyq nәrse. Mәngilik el bolamyz deydi ekenbiz, ol mәngilik bizben birge! Odan “jau shapty, jau shapty” dep otbasyndaghy kýldi sabalaghan qatynnyng tirligimen qútyla almaymyz. Kóship kete almaymyz, kóshirip jibere almaytynymyz jәne aiqyn. Endeshe onymen, búqaralyq diplomotiyany qamtyghan, sauatty qarym-qatynas jasau arqyly ghana, ózimizdi syilatugha, ózimizben sanastyrugha, teng túghyrly әriptestik jasatugha jol asha alamyz.

Qúrmet Qabylghazyúly

Abai.kz