Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 3359 0 pikir 12 Mausym, 2009 saghat 12:30

Bauyrjan Imanghaliyev. «SIZ RESPUBLIKANYNG MEMLEKETTIK TILIN BILUGE TIYISSIZ ! … »

 

 

Ahmet Baytúrsynov! Temirbek Jýrgenov! Iliyas Omarov! Ózbekәli Jәnibekov!
Búlar halqymyzdyng ruhaniy-mәdeni, oqu-bilim salasyn әr qily zamandar men sayasy jýie jaghdayynda órge sýiregen Qayratkerler. “Elim”, “júrtym” dep jan aiqayymen janyn oqqa da, otqa da qarsy tosqan Kýreskerler. Joqty bar qylghan, bardy zor qylghan Jasampazdar. Sol jasampazdyq, tuyndygerlik enbekterimen esimderi el esinde mәngi qalghan arys Túlghalar! Tarih olargha, belgili aqynnyng obrazdy sózimen aitqanda, “bir mezgilde әri aghartushy, әri jaryq týsirushi” mindetin jýktedi. Al olar búl missiyany kóbeden qandary, keudeden jandary shyqqansha abyroymen atqaryp ketkenderi býginde dau-damaysyz tarihy aqiqatqa ainalyp otyr. Dýniyede óz boyyndaghy jaratylys syilaghan talant órtine órtenip ólgender, óner salmaghyn kótere almay mertigip ajal tapqandar az emes. Qarap otyrsaq, sonyng kóbi jiyrma men qyryq jastyng arasynda, oy men qyrdy birdey barlap túrghan shaghynda ketken eken. Óz taghdyryn ózi jasaghan kisige ne daua, al boyynan ómirge qúshtarlyq otyn bir sәt bәsensitpey, eline degen alauly sezimi jýregimen qosa dýrsildep soghyp túrghanda ghúmyry mezgilsiz qiylghannan ayanyshty nәrse bar ma eken ?! T.Jýrgenov nebary 39 jyl jasady – ýshinshi mýshelinen shygha bergende ózi keremet ýmit etken myna ómirge janar baghyp songhy ret dúrystap qarap ta ýlgermey, kerek dese ne bolghanyn jóndi úghyp ta ýlgermey kete bardy. Keshegi 37-de orylyp týskenderding barshasynyng týiindi taghdyry búl. Olardyng barlyghy kómbesine jetpey qúlaghan sәigýlik tәrizdi boyyndaghy baryn sarqy almay ketkender.
Temirbek Qaraúly Jýrgenov esimi tek qana qazaqqa ghana emes, iyisi týrki júrtyna mәlim, Orta Aziya men Qazaqstangha ortaq túlgha, asa kórnekti qogham jәne memleket qayratkeri, qalamy qarymdy synshy-kósemsóz iyesi sanalady. Ol Tәjik ASSR-ining qarjy narkomy, Ózbek ASSR-ining Halyq Aghartu komissary, Qazaq ASSR-ining Halyq Aghartu komissary qyzmetterin abyroymen atqarghan azamat. T.Jýrgenovting últymyzdyng mәdeniyeti men әdebiyeti, ghylymy men bilimin damytugha, olardyng asa qiyn kezende qalyptasuyna qosqan ýlesi zor. Ol qazaq ónerining damuy men qazaq tilining respublikada negizgi qoldanys tili boluyn arman etti jәne sol ýshin kýresti.
Onyng jazushylyq, publisistikalyq qyzmetin qayratkerlik qyzmetinen, qalam sapasyn qayratkerlik sapasynan bólip alyp qaraugha kelmeydi, qoghamdyq-әleumettik qyzmeti birshama zerttelse de, T.Jýrgenovting qalamgerlik qarymy nazardan tys qalyp keledi. Sebebi, onyng qalamgerlik qabileti memlekettik qyzmetining tasasynda qaldy.
Temirbek Qaraúlynyng jany ghalym, zertteushi edi. Jaratylys syilaghan osy beyimning sonyna birjola týsuge zamany múrsha bermese de, ol ómirining aqyryna deyin tasqa basylghan sózge degen saghynyshynyng saryghyn basa almay ótti.
T.Jýrgenov 30-jyldar basynda әdeby syn maqalalar jazugha, sonyng ishinde teatr synyna kóbirek kónil bólgen. Búl órede B.Maylinning “Shúgha” piesasynyng alghashqy qoyylymyna arnalghan “Ushuga” resenziyasyn (Kazahstanskaya parvda, 1934, 21 mausym) atap aitu jón. Avtordyng payymdauynsha, endigi jerde әdebiyetke Meruert tәrizdi sharasyz beyneler emes, Shúgha syndy syndarly, ruhty, kesek obrazdar qajet.
Halyq Aghartu komissary eki tilde birdey jazghan alghashqy biling qayratker - qalamgerlerimizding biri boldy. Tildi jazushy enbegining qúrylys materialy ghana emes, mәdeniyettin, bilimning irgetasy dep bilgen ol til turaly aitystan shet qalmay, sol óredegi bilikti de salmaqty pikirlerin kóp talqysyna salyp, eng bastysy, praktikalyq basshylyq salasyna kóshirip otyrghan. Qayratkerding qazaq tilining týsiniktiligi, mәdeniyettiligi, tazalyghy turaly oilary, әsirese terminologiyagha qatysty úsynys-pikirleri әli kýnge manyzyn joyghan joq. Jýrgenov til qoldanushylardy, әsirese ziyaly qauymdy qazaq әdeby tilining búzylyp kópshilikke týsiniksiz jargongha ainaluynan saqtandyrdy. Osy taqyrypty «Qazaq tilindegi terminologiya mәseleleri», «Qazaq әdeby tilindegi kelensiz jaghdaylar» atty maqalalarynda órbitken ol 20 jyldary A.Baytúrsynov bastaghan termin jasaudyng ghylymy prinsipterinen auytqymaudy, yaghny termin sózderdi metamorfalau, morfologiyalyq jәne sintaksistik tәsilmen qazaqtyng tól sózderi men úghymdarynan jasau әdisin jalghastyrudy, sonymen birge audarugha kelmeytin, qazaqsha barabar (adekvat) maghynasy joq halyqaralyq atalymdardy ózgerissiz aludy úsyndy.
T.Jýrgenovting ana tilge degen sýiispenshiligi men qamqor kózqarasyn belgili kompozitor E.Brusilovskiy ózining «Dýiim dýldýlder» atty memuarlyq kitabynda tómendegidey sýisine eske alady:
«Jýrgenov óz kabiynetinde mәjilis ótkizbek boldy. Shamamen alghanda otyz shaqty kisi jinaldy, ishinde tek eki adam – qaraghandylyq B.N.Orlov jәne men – orys júrtynan edik. Narkomnyng ózi de, basqa sóileushiler de tek qazaq tilinde sóilep otyr. Bir kezde Boris Nikolaevich ornynan túrdy da Jýrgenovten qazaqsha sóilemeuin ótindi, múnda ne jayynda әngime bolyp jatqanyn ózi úqpay otyrghanyn, sóileushilerdi ol týsinetindey boluy ýshin oryssha sóileu jón ekenin aitty. Bir kezde Jýrgenovting qara kózderi úshqyndap ketti… Júrttyng bәri býkshie týsip, tym-tyrs bola qaldy. «Siz qayda otyrsyz, Orlov joldas!» Ashu nayzaghayy ýreylene býgjiygen qayratkerlerding ýstinen oiqastay shapshydy. «Siz qayda jýrsiz, óziniz!» - dep Jýrgenov dauysyn búrynghydan beter qatayta sóiledi: «Siz Qazaqstangha keldiniz eken, egerde múnda júmys isteginiz kelse, siz respublikanyng memlekettik tilin biluge mindettisiz! …Siz qazaq әnderin de orys tilinde zerttemekshisiz be?»- dep ózge últtan qazaq tilin qúrmetteudi talap etti».
Apyrmay, últ namysy degende janyp keter sonday batyldyq býgingi qandas sheneunikterding boyynda bolsa ghoy dep oilaysyn. Ókinishtisi, basqa últtyng birli-jarym ókili otyrsa boldy-aq: «Bәrimizge týsinikti tilde sóileyin», - dep, oryssha sayray jóneletin dertten biz әli de aryla almay jýrmiz-au. Jýrgenovting qylyshy jalandap túrghan sol 30-jyldardaghy mәrttigi osy úrpaqqa zor taghylym. «Býkil dýniyejýzilik mәdeniyetke óz ana tilimizdi jaqsy bilgende, sony ýirengende ghana jetuge bolady», -degen Temkenning sózi býgin óz kókeykestiligin joghaltqan joq.
Temirbek Jýrgenov – oiy úshqyr, qalamy qarymdy publisist. Onyng kósemsóz múrasy bastauyn 3 nәrseden: jeke basynyng búidagerlik (liyderlik), sayasatkerlik jәne úiymdastyrushylyq ýzdik qabiletinen alady. Búghan onyng «Qazaqstandaghy mәdeniyet revolusiyasy», «Qazaqstandaghy sauatsyzdyqty joi» kitaptary, «Sayasy ekonomiya» oqulyghy, «Orta Aziyadaghy qazaq halqynyng kýileri», «Qazaq pedagogikalyq institutyn qúru», «Qazaq halqynyng aqyndary men jyrshylary» t.b.ocherkter men maqalalary jatady. Atalghan dýniyelerde oy aiqyndyghy, dәlel myghymdylyghy, sonday-aq sipaty jaghynan ekonomika tarihyn jәne sayasy tarihty molynan qamtu, sayasy polemika, memleketshildik qasiyetter tәn. Songhy aitylghan jәit Jýrgenov publisistikasyn ózgeden bólekteytin, tek soghan ghana has belgi.
Temirbek Qaraúlynyng kósemsóz múrasynyng bir bóligi jedeghabyl shúghyldyghymen nazar audarady. Ásirese, búl oqu-aghartu salasyn qamtityn maqalalaryna tәn bolghandyqtan olar óz kezenining eng ózekti, eng kókeykesti eng qajet mәselelerine arnalyp otyrghan. Temirbek Jýrgenov ózi ómir sýrgen kezenning iydeologiyasyna qaltqysyz sengen qayratker, ol ne jazsa da ózi jýregimen senip, iman keltirgen nәrseni ghana jazdy. Onyng әdebiy-publisistikasynyng salmaghyn da osy shynshyldyghy kóterip túr.
Qazaqstandaghy mәdeniyet, әdebiyet, óner salasynyng talantty úiymdastyrushylarynyng biri, respublikanyng kórnekti memleket qayratkeri Temirbek Qaraúly Jýrgenov ómirining songhy kýnderine deyin qazaq halqyna, eline adal qyzmet etti, qalyng júrtshylyq arasynda ýlken qúrmetke, zor bedelge ie boldy. Amal neshik, ózi qúrysqan ýkimetting solaqay sayasatynyng kesirinen repressiya qúrbany boldy. Qayratkerding zayyby, Qazaq SSR-ning enbek sinirgen dәrigeri, Leninmen kezdesken túnghysh qazaq Álimhan Ermekovting qaryndasy Dәmesh Ermekova Temirbek atylghan kýni abaqtygha jabylghan, 18 jyl ghúmyryn ALJIYR-de ótkizgen. Kýieuining de, ózining de jazyqsyz jazalanghandyghy jónindegi aqtau qaghazyn alghannan beri 30 jyldan astam uaqyt boyy ol bar kýsh jigerin iygilikti iske – Temirbek Qaraúlynyng halqyna sinirgen enbegin keyingi úrpaqqa jetkizu isine sarp etumen keldi. Aynymas adal jarynyng qajyrly izdenisteri nәtiyjesinde Jýrgenovting ekinshi, mәngilik ómiri bastaldy. 1957 jyly KSRO Joghary sotynyng әskery kollegiyasy T.Jýrgenovti tolyq aqtaghasyn, Dәmesh Ermekova jarynyng adal esimin halqyna janghyrtam dep foliklorist M.Baydildaevpen kóp sharua tyndyrdy. Qayratkerding tughanyna 80,90,100 jyldyq mereytoydy atap ótu túrghysynda estelik - әngime, kitap shygharyp, erining eline istegen eren enbegin júrtshylyqqa jariyalap jýrip, ózi de ómirden ótti. Ótken jyldyng 14-15 qarashasynda tughan jeri Qyzylorda, alghash qyzmetin bastaghan Aqtóbe oblystarynda qayratker-qalamgerding 110 jyldyghy joghary dengeyde atalyp ótildi. Ghylymiy–tanymdyq konferensiyalar men festivalidar úiymdastyrylyp, әr týrli mәdeny sharalar ótti.
Al Mәdeniyet jәne aghartu basshylyghynda qyzmet etip, enbegi singen Almaty qalasy men ózi aiqara ashqan teatr újymdary, býgingi Óner akademiyasy tikeley T.Jýrgenovting ayauly esimin atap ótudi úmytyp ketkendey boldy.
Qazirgi uaqytta, T.Jýrgenovting mol múrasyn zertteu isi әli bayau jýrgizilude. Ózi mert bolsa da onyng isi, atqarghan qyzmeti, halqynyng bolashaghyna sinirgen qaltqysyz enbegi býginde tolyq óz dәrejesinde baghalanuda dep aitu qiyn.
Qoryta aitqanda, artynda múra bolyp qalghan 7 kitaby 150-ge juyq әdebiy-mәdeni, oqu-aghartu salasynda jazghan qúndy dýniyeleri 70-80 jyldan beri shang basqan múraghat sórelerinen alynyp, ghylymy ainalymgha týsip óz baghasyn alsa degen niyet bildiremiz. Sebebi, әli kýnge deyin qolymyzda bar qayratker-qalamgerding qoljazba mol múrasy tolyq jýieli jinaq bolyp jaryqqa shyqqan joq. Osyghan QR Mәdeniyet jәne aqparat ministrligi múryndyq etedi degen senim bar. «Jýrgenovting publisistikalyq múrasy» atty taqyryp alda óz zertteushisin kýtip túr. Onyng osy saladaghy qyzmeti jýielenip, jazghandary týgel jaryqqa shaqqannan keyin jýrgenovtanudyng ayasy keneyip, mindetteri saralana týspek.

 

 

Bauyrjan Imanghaliyev, filologiya ghylymdarynyng kandidaty, Qazaqstan Jurnalister odaghynyng mýshesi
«Ana tili» gazeti 5 mausym 2009 jy
l

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3260
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5583