Júma, 17 Qyrkýiek 2021
Aqiqatqa qiyanat 5230 22 pikir 28 Tamyz, 2018 saghat 12:48

Túnghysh Preziydent múrajayynyng basshysy qyzmetkerin úryp, júmystan shygharyp jiberdi

Abai.kz aqparattyq portalynyng elektrondy pochtasyna Qaraghandy oblysyna qarasty Temirtau qalasyndaghy Túnghysh Preziydentting tarihiy-mәdeny ortalyghynyng basshysy S.Sargizova qyzmetkerin úryp, júmystan shygharyp jibergeni turasynda material kelip týsti. Ghaliya Aqpanbekova atty qyzmetkerding aitqandaryn esh ózgerissiz oqyrman nazaryna úsynyp otyrmyz. Qarsy taraptyng aitar uәji bolsa, olargha da minber beretinimizdi eskertemiz. 

Abai.kz aqparattyq portaly

Men Aqpanbekova Ghaliya Ramazanqyzy 2017 jyly otbasy jaghdayyma baylanysty Temirtau qalasyna kóship keldim. Túraqty júmysqa túru maqsatynda birshama mekemelerge mamandyghym boyynsha týiindeme qaldyrdym. Osy jyldyng shilde aiynda Temirtau qalasyndaghy Túnghysh Preziydentting tarihiy-mәdeny ortalyghyna júmysqa shaqyryldym.

Júmysqa shyqqan alghashqy kýnnen bastap Ýkimet basshysy B.Saghyntaevtyng keluine oray  jýrgizilip jatqan qyzu dayyndyqqa mende óz ýlesimdi qostym. Bir aptanyng ishinde  ekspozisiya zaldaryndaghy jәdigerlerding mәtinderin muzeylik standartqa say qayta jazyp auystyryp shyqtym.

Kelesi tamyz aiynda Elbasynyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» baghdarlamasy ayasynda kórmeler ótkizuge úsynys bildirdim. Mekeme basshysy S.Sargizova basynda týsinbeushilik bildirip qarsy bolghanymen sonynda qoldau bildiruge mәjbýr boldy.

Sonymen 2017 jyldyng 24 tamyzynda Oblys kóleminde alghashqy bolyp atalghan baghdarlama ayasyndaghy alghashqy kórmening saltanatty ashyluyn ótkizdim. Kórme «Úlytau әlemi» dep ataldy. Kórmede «Qazaqstannyng kiyeli jerler geografiyasy» boyynsha Qaraghandy oblysynan engen kiyeli jerlerding tarihymen Úlytau ónirining tarihiy-mәdeny eskertkishteri jayly mol maghlúmat berildi. Kórermender jyly qabyldady.

Ruhany janghyru maqalasy boyynsha kelesi kórmeni «Tughan ólke tarihy» dep atadym.  Búl kórmeni úiymdastyrudy Shet audandyq muzeyimen birlesip ótkizuge sheshim qabyldadym. Osy kórmening ereksheligi ol – qazaq halqynyng ataqty batyry Aghybay Qonyrbayúlynyng ózi qoldanghan, birneshe jyldar mazarynda túryp keyinnen 80 jylday uaqyt úrpaqtarynyng qolynda saqtalyp kelgen samaurynnyng alghashqy bolyp kórmege qoyylyp, halyq nazaryna úsynyluy. Mine osy atalghan kórmeni úiymdastyru barysynda bizding basshymyz S.Sargizova tarapynan kedergilerge tap boldym.

Shet audany, Aghadyr stansynan shalghayda ornalasqan Kiyikti auylyna baryp batyrdyng úrpaqtarymen tanysyp samauryndy alyp qaytugha shaghyn ekspedisiyany jartylay óz qarajatymmen úiymdastyrugha tura keldi. Bizding basshymyz S.Sargizova  «múnday kórme nege kerek, sol samaurynsyz ótkize salmaysyng ba?..» - degen siyaqty biraz artyq әngimeler aitty. Sonynda jýz litr benzinge aqshany zorgha súrap aldym. Ghylymiy-jinaqtau júmystaryna S.Sargizova ne ózi qatysugha, ne orynbasaryn jiberuge niyet bildirmedi.

Aghybay batyrdyng samauryny jayly aqparat respublikalyq, jergilikti aqparat betterinen keninen jariyalandy. Búl degenimiz bizding enbegimizding aqtalghany dep quanyp jýrdim.

Biraq mekeme basshysy S.Sargizova atqaryp jatqan júmystaryma  alghys bildiruding ornyna «Sen ózine piar jasap jýrsin, ...nege interviu beresin? ...Nege elding aldyna shygha bersin? ...Preziydent ortalyghyna mening ornymdy alu ýshin kelding be?» -degen siyaqty sózderimen sonymnan qalmady.

Men  Túnghysh Preziydentting tarihiy-mәdeny ortalyghyndaghy «Ekspozisiya kórmemen jabdyqtau» bólimining basshysy bolghandyqtan әrbir kórmeden ýlken sensasiya jasamasam da jaqsy dengeyde ótkizu kerek ekenimdi aityp aqtalumen boldym.

Qazan aiynda kezekti kórmege dayyndyq úiymdastyru kezinde basshy S.Sargizova  maghan keler jyly ghimaratqa ýlken kólemde qarjy bólinip jatqanyn, ghimarat nauryzdan bastap jóndeu júmystaryna jabylatynyn aitty. Men búl janalyqqa: «ashylghanyna bes jyl bolghan ghimaratqa nesine sonsha aqsha bóline beredi, onyng ornyna bir jana qazaq mektebin salyp bermey me? Kezinde S.Ahmetov әkim bolyp túrghanda osy ortalyqty sәn-saltanatymen ashyp, Elbasyn bir emes eki ret shaqyryp kórsetken bolatyn, múny bәri jaqsy biledi. Osy joly sapaly jóndeu júmystaryn jýrgizedi dep uәde bere alasyz ba nemese taghy da osylay shúryq-tesik bolyp ekspozisiya zaldarynan janbyr sorghalap túrady ma?» - degen siyaqty pikirimdi bildirdim.  Mine osy pikirim qatty әser etti me nemese mening júmysta tym belsendi kórinip muzey salasyn birshama jaqsy biletinim әser etti me bilmeymin, S.Sargizova meni sol qazan  ayynyng 31-de júmystan búiryqpen shygharyp tastady.  «Ózing kinәlisin, qoymaytyn súraq qoyasyn, endi qayda barsang onda bar, men eshkimnen de qoryqpaymyn, mening artymda kim túrghanyn sen bilesing be?» - dep kókiregin kerip asqaqtap sóilep júmystan bosatty.

Men ýndemey kete saludyng ornyna kóptegen qúzyretti oryndargha shaghym týsirdim.  Sot prosesteri bastalghanda maghan Túnghysh Preziydentting tarihiy-mәdeny ortalyghyndaghy  «Kelisim komissiyasyna» ótinish jaz degen úsynystar týse bastady. Men sol ótinishti jazghanym sol edi, birden qaytadan júmysqa qabyldady. Enbek kitapshamdaghy búiryq ózgertildi. S.Sargizova óz tarapynan ýlken qatelik jibergenin aityp aqtalyp baqty. Adam bolghan song bir-birimizge keshirim bildirgenimiz dúrys shyghar dep әrbir aitqan sózine bergen uәdesine senim bildirdim.

Júmysqa qayta shyghysymen «Qazaqstandaghy 100 jana esim» jenimpazdaryna arnalghan kórmeni, odan keyin qart sportshy A.Isaqovqa nauryz meyramyna, Qazybek by babamyzdyng 350 jyldyghyna  taghy da basqa kóptegen taqyryptyq kórmelerdi úiymdastyrugha kirisip kettim.

S.Sargizova basshy retinde óz sózinde túryp әriptester aldynda bergen uәdesin oryndaydy dep sengenmin, biraq ókinishke oray búl adamnyng sana-sezimi kek qaytarumen, úrys-keristen aspady. Kýndelikti júmysynyng basyn menimen úrysudan kabiynetke kirip aighaylaudan, júmys isteuge qasaqana kedergi keltiruden bir tynbady. Birneshe ret mening jeke júmys kompiuterimdi әdeyilep búzyp tastady, kabiynetine shaqyryp alyp qol kóterdi. Shydamnyng da shegi bar dep prokuraturagha jazdym, birden janyna diyrektor orynbasary R.Mústafindi, N.Iliyasovany, bólim basshysy D.Ketebaevty, Q.Mambetovty  alyp qaytadan keshirim súrap ótinishterdi qaytyp aluymdy ótindi.  Búl kisiler oraza aiynda adamdar keshirimdi bolu kerek dep ekeumizdi jalynyp-jalpayyp rayymyzdan qaytardy. Sonda búl ne ózi, bәrin ózi býldirip oiyna kelgenin istep alady da, artynan jylap-syqtap qarmaghandaghy adamdardy paydalanady, olargha aitqanyn istetedi. Ne degen ekijýzdilik nemese úyatsyzdyq dep aitar edim. Adamdardyng senimin aqtamau, oiynshyqqa ainaldyru, mazaq qylu. Múnyng bәri qolyndaghy biyligin asyra paydalana biluding bir kórinisi. Nege búl adamgha sonsha keshirimmen qaraghanym ózime týsiniksiz. Osy jinalystardyng bәrining hattamalary mening qolymda bar.

Nauryz meyramyna arnap kórme ótkizuge kiyiz-ýy jabdyqtaryn izdep sharq úryp jýrsem júmysta joqsyng dep mening ailyghymnan myng tenge ústap qaldy. Kiyiz-ýy jabdyqtaryn bir kýnge jalgha alugha 30 myng tenge súrasa men ony aqysyz tauyp beruge kóndirip alyp keldim. Qyzmetkerding enbegin baghalaghan týri osy. Sol myng tenge ýshin dau-damaygha barmadym. Mening enbegimmen jasalghan әr kórmede S.Sargizova aldynghy planda fotogha týsip barlyghyn ózi jasap jatqanday synay tanytyp Mәdeniyet basqarmasyna foto-esep jiberip qatty qadaghalaydy. Mening qatysuymmen ótken is-shara fotalaryn kórsetpeuge tyrysyp keldi. Bәrin bilip jýrsem de kóz júmyp keldim. Sebebi parasatymen sanasy osyghan jetip túrghan adamgha birdeme aitudyng ózi bos әureshilik ekenin týsindim.

2018 jyldyng birinshi jarty jyldyghyna jospar boyynsha 7 kórme bolsa, is-jýzinde mening bólimim 13 kórme jasady. Bólimde bar-joghy eki adambyz. Múnyng bәri bilim men biliktiliktin  arqasy ekeni belgili.

Túnghysh Preziydent tarihiy-mәdeny ortalyghynyng eki konferens zaly bos túrghanyn kórgen joqpyn, Temirtaudyng mekemeleri, tauar marketingimen ainalysatyndar  jalgha alyp kýnde bir is-sharalar ótip jatady. Bir zal 35 myngha, ekinshi ýlken zal 45 myngha berilip otyrsa mekemege qomaqty aqsha týsetini aidan anyq. Osyghan qaramastan birde-bir kórmeni jasaugha qarajat bólinbeydi. Eski-qúsqyny qúrastyryp bardan joq jasap әiteuir bilgenimizdi isteymiz. Al S.Sargizovany búl súraqtar qyzyqtyrmaydy. S.Sargizova bir jyl boyy júmysqa menen qalay ósh alsam dep jospar qúrumen kelip jýrdi. Oghan men ghana emes basqa әriptesterim de kuә. Isine qarap úyalumen jýrdik. Týsiner, qoyar degen ýmitimiz bolghanyn jasyrmaymyn.

Men әrbir kórmeni nemese ekspozisiyany qúru barysynda ghylymy tújyrymyn, jәdiger súryptau júmystaryn, jәdiger mәtinin dayyndau, annotasiyasyn, ekspozisiya qúrylymyn, ekskursiya jýrgizu siyaqty júmystardy tolyghymen ózim atqaryp shyghamyn. Yaghny júmystyng barlyq prosesterin óz kózimmen kórip, óz qolymmen atqaramyn. Búl men ýshin óte manyzdy.

Osy júmystardyng bәrin men S.Sargizovanyng oiynsha maqtanu ýshin, ózime piar jasau ýshin jasaydy ekenmin. Nemese ózimdi kórsetip onyng ornyn tartyp alayyn dep jýrippin. Qanday kóripkeldik? S.Sargizova siyaqty basshylardyng sana-sezimi osy dengeyden aspasa bizding bolashaghymyz ne bolmaq?  Biz nege osynday basshylargha tәueldi boluymyz kerek? Nege bәrine shydap bas shúlghyp otyra beruimiz kerek? Men siyaqty arasynda bireuleri bas kóterse boldy, ol adamgha barynsha kýie jaghyp,  biyligin paydalanyp әiteuir kózin qúrtyp tynady. Búl bir S.Sargizova emes, kóp jerlerde osynday jýie qalyptasqan.

Biz ne ýshin bilim alamyz, oqimyz, tәjiriybe jinaymyz múnyng bәri S.Sargizova siyaqty basshylar jarqyrap kórinu ýshin be?  Biz siyaqty qatardaghy qyzmetkerlerding adal enbegin osynday basshylar útymdy paydalanady. Qarapayym qyzmetkerdi arqasynda ózin kórsetedi. Kerek bolmaghan kezde op-onay qútyla salady. Bizding jýie osynday. Ádildik joq.

Birneshe jyldar medsestra bolyp, odan keyin GAY salasynda enbek etken S.Sargizova qanday enbegimen muzey basqarugha tandap alyndy? Búl arasy bizge týsiniksiz.  Aynaldyrghan bir jylda ózi az ghana újymnan birneshe adam óz erkimen júmystan ketti. Búl S.Sargizova jýrgizip otyrghan kadrlyq sayasattyng jemisi.

Muzey salasynda 20-30 jyl jýrgen bilikti әriptesterim nege kelmeydi basshylyqqa?  Búl arasy da týsiniksiz... Bizde jas mamandargha, biliktiligin  shet elderde arttyryp kelgen kadrlargha ósuge mýmkindik joq. Sebebi keybir muzeylerde basshylar 30 jyl otyrady tapjylmay. Qúddy osy bir oryndy jetpis jetinshi atasynan múralyqqa alyp qalghanday. Osy mәseleni kóteretin uaqyt jetken siyaqty. Bәri bir standartta júmys atqarady. Sany bar sapasy joq is-sharalardy ótkizip, Mәdeniyet basqarmasyna foto-esep beredi, olar әri qaray jiberedi, boldy sonymen júmys bitti.

Oylanyp qarasanyz «Ruhany janghyru» maqalasy ayasynda kóptegen júmys atqarugha bolady. Aghybay batyrdyng samauryny siyaqty qúndy dýniyeler әli de bolsa halyqtyng qolynda bar nemese әr ónirde tylsym syrlargha toly kiyeli oryndarda jeterlik, aty shyqpaghan nebir sheberlermen ústalarymyz, shejireshi qarttarymyz taghy bar.  Mine osy baghytta muzeyler arasynda reytingke tapsyrmalar berilse, janalyq ashqan qyzmetkerlerge syi-aqylar berilse nege júmys istemeske?  Zertteu júmystarymen ainalysudyng ornyna S.Sargizova siyaqty biylikqúmar basshylarmen alysumen uaqyt ótip jatyr.

Bizding bylyqqa batqan muzey salasy jastargha osynday ýlgi berip otyr. S.Sargizova basqalaryna bastaryn kóterip sóiley almaytynday ýlgi kórsetip otyr. On jyldan astam tәjiriybesi bar, QR Últtyq muzeyining negizin salushynyng biri, bilikti maman, kóptegen ghylymiy-tәjiriybelik konferensiyalargha qatysushy, birneshe ghylymy maqalalardyng avtory Gh.Aqpanbekovany op-onay júmystan shyghara salghanda sender kimsinder? -  degen sózdi is-әreketimen dәleldep berdi. Múny kórgen kez-kelgen qyzmetker әriyne «sen tiymeseng men tiymen badyraq kóz» - degen pozisiyamen júmysqa kelip, 8 saghat otyryp qaytady. Sonymen jyldar jyljyp óte beredi. Bizdegi basty mәsele sol – ýndemey, auyz ashpay otyra beru. Basshylyqqa kimdi әkeledi ony újymnan eshkim  de súramaydy.

Tarihtyng iysi múrnyna barmasa da, birde-bir ekskursiya jýrgizbese de, birde-bir ghylymy maqala jazbasa da, birde-bir ghylymy jinaqtau ekspedisiyasyna qatyspasa da, eksponattyng ne ekenin bilmese de S.Sargizova basshy bolugha layyqty. Sebebi búghan zandylyq mýmkindik beredi. Áytpese, «Qaraghandy oblysynda S.Sargizovadan basqa tәjiriybeli-bilikti basshy tabylghan joq» – degenge kim senedi.

Zandy enbek demalysqa búiryq shygharyp túryp kelesi kýni  «bir jyldyq enbek kelisimshartyng ayaqtaldy» - dep júmystan shygharyp jibergen S.Sargizovany taghy da sotqa berip jatyrmyn. Biraq jenip shyghatynyma kýmәnim bar, sebebi mening tireuishim bәrin aqshamen sheshetin qúdiretim de joq.

Qyzmetkerdi bir jylda ýsh ret júmystan shyghara salatyn, odan keyin qaytadan ala salatyn S.Sargizovanyng is-әreketin bizding Mәdeniyet basqarmasy bilip kórip otyrsa da ýnderin shygharmaydy. Aldaryna barsang dúrys jauap ta ala almaysyn. «Bar kinә ózinnen» dep shygharyp salady.

Men bir basymda birneshe krediytim bar júmystan alghan azyn-aulaq ailyqqa ómir sýrip jýrgen jalghyzbasty anamyn. Bar maqsatym – ne júmys isteseng de adal bolu. Jaghympaz bola almaghanym, bastyqtyng tilin tauyp asty-ýstine týse almaghanym, oiymdy ashyq aitqanym ýshin kinәli bolsam ne isteuim kerek?

Qúrmetpen, Ghaliya Aqpanbekova

Abai.kz

 

22 pikir