Bizding úrpaq Abaydyng qara sózderin, ólenderin oqyp, kónilge toqyp ósti. Mektepte Abay ólenderine, Abay taqyrybyna erekshe mәn beriletin. Jasyratyny joq, býgingi jastardyng deni Abaydy syrttay ghana, oryssha aitqanda «zaochno» biledi dep nyq senimmen aita alamyn. Búl maqalany jazuyma sebep, «Qarakóz» gazetining tapsyrmasy boyynsha Shymqalamyzdyng Abay atyndaghy sayabaghyna baryp, jastarmen tildesuim sebep boldy. Ózin Serik dep tanystyryp, OQMU-dyng informatika jaghynda oqitynyn jetkizgen studentten Abaydyng qanday ólenderin bilesiz dep súraghanymyzda, kýmiljip, jauap bere almady. Aqyrynda: «Mening mamandyghyma Abay ólenderining qatysy joq» dep qútyldy. Onyng myna sózine qayran qaldym. Abay taghylymy, Abay filosofiyasy, Abay ólenderi bizding jastar ýshin tek mamandyghyna baylanysty kerek bolghany ghoy? Mәselen, filologiya fakulitetterining studentteri ýshin... Taghy bir boyjetkennen Abaydyng qara sózderin súradym. «Aghay men orys mektebin bitirdim, Abaydy bilem. Jaqsy atashka, óleng jazghan deydi. Qara sóz degendi týsinbedim? Sózding de aq-qarasy bola ma?» dep syqylyqtap kýlgeni. Boyjetken ras ótirigin qaydam, ózin Maya dep tanystyrghan edi. Mayanyng «óleng jazghan deydi» degen nemqúraydy sózi ónmenimnen ótip-aq ketti.  Mening payymdauymsha, orys mektepterinde qazaq әdebiyeti, onyng ishinde Abaytanu óte nashar ótiletin boluy kerek.

Bizding úrpaq Abaydyng qara sózderin, ólenderin oqyp, kónilge toqyp ósti. Mektepte Abay ólenderine, Abay taqyrybyna erekshe mәn beriletin. Jasyratyny joq, býgingi jastardyng deni Abaydy syrttay ghana, oryssha aitqanda «zaochno» biledi dep nyq senimmen aita alamyn. Búl maqalany jazuyma sebep, «Qarakóz» gazetining tapsyrmasy boyynsha Shymqalamyzdyng Abay atyndaghy sayabaghyna baryp, jastarmen tildesuim sebep boldy. Ózin Serik dep tanystyryp, OQMU-dyng informatika jaghynda oqitynyn jetkizgen studentten Abaydyng qanday ólenderin bilesiz dep súraghanymyzda, kýmiljip, jauap bere almady. Aqyrynda: «Mening mamandyghyma Abay ólenderining qatysy joq» dep qútyldy. Onyng myna sózine qayran qaldym. Abay taghylymy, Abay filosofiyasy, Abay ólenderi bizding jastar ýshin tek mamandyghyna baylanysty kerek bolghany ghoy? Mәselen, filologiya fakulitetterining studentteri ýshin... Taghy bir boyjetkennen Abaydyng qara sózderin súradym. «Aghay men orys mektebin bitirdim, Abaydy bilem. Jaqsy atashka, óleng jazghan deydi. Qara sóz degendi týsinbedim? Sózding de aq-qarasy bola ma?» dep syqylyqtap kýlgeni. Boyjetken ras ótirigin qaydam, ózin Maya dep tanystyrghan edi. Mayanyng «óleng jazghan deydi» degen nemqúraydy sózi ónmenimnen ótip-aq ketti.  Mening payymdauymsha, orys mektepterinde qazaq әdebiyeti, onyng ishinde Abaytanu óte nashar ótiletin boluy kerek. Jastar Abaydy bilmese, Abay ólenderining eng bolmasa, «Ayttym sәlem, qalamqas»  әnin kókeyinde jattap óspese, onday jastardan Otanyn sýigen patriot shyghady dep oilamaymyn. Onday jastardan memlekettik qyzmette jýrip, elin, jerin sýigen azamat shyghady dep sene almaymyn.

Taghy bir aitarym, Abay sayabaghynda jyn-oynaqtyng ordasyna ainalghan kafening júmys istep túruy-kónilge kirbing әkeledi. Salyq komiyteti ornalasqan kóshening qarsy betindegi kafege oblys basshylarynyng әli jyldar boyy kelmey-aq qoydy. Osydan tórt-bes jyl búryn zansyz jekeshelenip ketken sayabaqtar men onyng ishindegi nysandardy memleketke qaytaru jóninde elbasmyz N. Nazarbaev óz sózinde shegelep aitqan-dy. Alayda, Asqar Myrzahmetovke deyin әkim bolghan Shókeev biraz «terlep» baqqan. Nәtiyjesi jaman bolmady, sayabaqtaghy «Jastar» toyhanasy  suretshiler ýiine ainaldy. Al, myna kafege, atyn atap, jarnama jasaghym kelmey túr, Asqar Myrzahmetovtyng tisi batar emes. Tipti ol turaly sóz qozghalmaydy da. Shamasy, qojayynynyng tiregi myqtylardyng myqtysy bolsa kerek.  Sonday-aq, sayabaq tym júpyny, bayaghy kenes dәuirinen qalghan dýngirshekter, oiyn nýkteleri... ishinde jýrip jalyghyp ketesin. Qaladaghy «Qiyal әlemi» nemese «Ken baba» sayabaqtaryna qaranyzshy! Býgingi kýn talaptaryna say qayta jabdyqtalghan! Nebir  oiyn-sauyq salondary bar. Al Abay sayabaghyna kelgen jastar temeki shegip, aghashtardyng arasynda seruendegennen basqa eshtene kórinbeydi. Aytayyn degenim, Abay sayabaghynda Abay eskertkishinen basqa eshtene joq. Alleya shetine Abay ólenderinen, qara sózderinen órnektep, kók tastargha qashap jazyp, әdemilep ornatyp qoysa әri sayabaqqa kórik berer edi, әri jastar ketip bara jatyp oqyp alar edi degen úsynysym bar. Sayabaqta Abay keshteri, aqyndar mýshәirasy ótip túrsa... Qysqasy, Abay sayabaghy óz atyna layyqty bolsa eken deymiz.

«Abay-aqparat»