Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 3626 0 pikir 12 Mausym, 2009 saghat 12:44

Úzaqbay Dospanbetov. Býirekten siraq shygharmayyq

«Ana tili» gazetining 2007-jylghy 42-43-sandarynda ghalym Tәuekel Janaqúlovtyng «Termindegi psevdopatriotizm turaly» maqalasy jariyalandy. Búl maqalada avtor búryn qazaq ishinde qoldanysta bolmaghan halyqaralyq terminderdi jappay qazaqshalau isin qatang syngha alghan, әri halyqaralyq terminderding kazaqsha balamasyn qanshama sәtti taptyq degeninmen ekeuining maghynalyq salmaghynyng tenbe-teng shyqpasyn ghylymy týrde dәleldegen. Alayda, kóp adamdar múnday tereng bilgirlikpen jazylghan maqalany qoldaudyng ornyna shәlkes minez kersetip, ghalym Tәuekel Janaqúlovqa qarsy dýrse qoya berdi. Sol «Ana tili» gazetining betinde (1-qarasha, 2007 j.) T.Janaqúlovty qoldap, «Halyqaralyq terminderdi qazaqshalaugha tyiym salynsyn» degen taqyryppen men de kishkene pikir bildirip edim, T.Janaqúlov ekeumizdi qosaqtap qoyyp synaghandar tabyldy. Bizding syngha etimiz ýirengen adamdarmyz ghoy, biraq sol synaushylardyng tújyrymdarynan aqylgha syiymdy dәiek taba almay qinalghanymyzdy qaytersin?

«Ana tili» gazetining 2007-jylghy 42-43-sandarynda ghalym Tәuekel Janaqúlovtyng «Termindegi psevdopatriotizm turaly» maqalasy jariyalandy. Búl maqalada avtor búryn qazaq ishinde qoldanysta bolmaghan halyqaralyq terminderdi jappay qazaqshalau isin qatang syngha alghan, әri halyqaralyq terminderding kazaqsha balamasyn qanshama sәtti taptyq degeninmen ekeuining maghynalyq salmaghynyng tenbe-teng shyqpasyn ghylymy týrde dәleldegen. Alayda, kóp adamdar múnday tereng bilgirlikpen jazylghan maqalany qoldaudyng ornyna shәlkes minez kersetip, ghalym Tәuekel Janaqúlovqa qarsy dýrse qoya berdi. Sol «Ana tili» gazetining betinde (1-qarasha, 2007 j.) T.Janaqúlovty qoldap, «Halyqaralyq terminderdi qazaqshalaugha tyiym salynsyn» degen taqyryppen men de kishkene pikir bildirip edim, T.Janaqúlov ekeumizdi qosaqtap qoyyp synaghandar tabyldy. Bizding syngha etimiz ýirengen adamdarmyz ghoy, biraq sol synaushylardyng tújyrymdarynan aqylgha syiymdy dәiek taba almay qinalghanymyzdy qaytersin?
Jә, synaushylar túra túrsyn, eng aldymen, T.Janaqúlovtyng gazetting eki sanyna jariyalanghan atalmysh maqalasyn qoldaushylar sapyna karay bir sәt at basyn búrayyq. Olardyng biri – injener-qúrylysshy Sanaq Qúljagharov. Onyng «Boyaushy boyaushy» degenge tyrnaghymyzdy boyamayyq» atty kishkene pikiri jogharydaghy mening pikirimmen kosaqtastyrylyp, «Ana tilinin» sol sanyna, tipti sol betine berilipti. Tandanarlyghy sol – búl S.Qúljagharov ózi injener-qúrylysshy bola túra múnyng til turaly payymdaulary bizdegi keybir aqqaptal til mamandarynyng payymdaularynan asyp týsipti. Naghyz bilgirlik dep osyny aitar bolar.
Injener-qúrylysshy pikirinde bizdegi «psevdopatriotizm» degenning neden bastalghany, joghary tehnologiyagha baylanysty aghylshyn tilining kýnnen-kýnge bayyp jatqany óte dәl aitylghan. Búdan әri joghary tehnologiya tek aghylshyn tildi elderde ghana emes, nemis, fransuz, italiyan, japon, ispan siyaqty basqa tildi elderde de jasalady, tek ol tehnologiyany aghylshyndar ózderine engizgende onyng aghylshynsha balamasyn izdep әurelenbeydi, ony sol atauymen qabyldaytynyn úghamyz. Aghylshyn tilining bayy týsetini de sodan.
S.Qúljagharov «krediyt» ornyna paydalanylyp jýrgen «nesiye» sózining oghan teng balama bola almaytynyn aitady. Mine, osynday mysaldardy qanshama keltirgenimizben aqqaptal jәne aqqaptal emes jas til mamandarynyn, keybir jurnalist-jazushylardyng soghan kózin jetkize almay kelemiz. Búlay kýiinetinim, tap osy taqyrypta baspasóz betinde men de búryn
arnayy maqala jariyalaghan edim. Ol maqalam 2006-jyly Almatydaghy «Qaynar» baspasy arqyly jaryqqa shyqqan «Gharysh әni» atty kitabyma da (348-357 better) kirgen bolatyn. Amal joq, búl taqyrypqa osymen
ýshinshi mәrte qayta oralugha tura keldi.
Hosh, endi «Termindegi psevdopatriotizm turaly» atty maqala avtory Tәuekel Janaqúlovqa qarsy pikir aitqan avtorlardan birer mysal keltireyik. Jogharyda atalghan S.Qúljagharov ekeuimizding kishkene pikirlerimiz jariyalanghan «Ana tili» gazetining sol sanynda, sol betinde filologiya ghylymdarynyng kandidaty Beybit Jәlelúlynyng «Sózding bәri termin emes» degen qysqasha maqalasy berilipti. Ádilet ýshin odan da bir ýzindi keltireyik. Filosofiyada óz qarsylasyndy sol óz qarsylasynnyng tújyrymdaryn teriske shygharu arqyly da jenuge bolady degenge úqsas qaghida bar. Bizding maqsatymyz bireudi jenu emes, onyng dúrystyqqa kózin jetkizu:
«Óitkeni, adamgha bóten tilden góri óz tili әldeqayda týsinikti, jetimdi bolghan son, eng әueli óz ana tili nemese ana tilindey bop ketken basqa til arqyly dýniyeni onay tanyp-biledi. Biraq sol tilde ghylym tili qalyptaspasa she, sizding qolynyzgha alghan terminologiyalyq qazaqsha sózdiginiz: «apofiz – apofiyz, adsorbasiya – adsorbasiya, butirol – butirol, buretka – buretka, gidroliz – gidroliyz, ingrediyent – ingrediyent, korriygent – korriygent» dep sóilep túrsa, al qazaqsha ghylymy enbeginiz: «Apofiz absorbasiyalanyp, butiral men buretkagha gidrolizdenip, ingrediyentteledi jәne korriygen týzedi» dep túrsa, ne týsiner ediniz? Osy ma halyqaralyq termindermen tilimizding bayyghany, kórkeygeni? Jalpy sóz nemese termin sóz degenimiz ne? Dýnie jýzining danyshpan ghalymdarynyng aituynsha, ol – ainalyp kelgende, úghym men maghynanyng shartty atauy, basqasha aitsaq, úghym men maghyna – zat desek, sóz – sol zat salynghan ydys».
Aynalayyn inim Beybit Jәlelúly, osyndaghy «óitkeni» degen sózden bastalatyn alghashqy sóileminiz týsinikti, biraq ol siz siyaqty ghylym adamynyng auzynan shyghatyn sóz emes. Al ekinshi sóileminizdegi «sol tilde ghylym tili qalyptaspasa she» degen tirkesiniz óte dauly. Al eger «ghylym tili» dep, halyqaralyq terminderdi jappay qazaqshalaudy atasanyz ol mýlde dúrys emes.
Osy sitatadaghy «Apofiyz» degen sózden bastalatyn sóilemdi keltirip, múny kim týsine alady dep dal bolasyz. Mýmkin siz ben biz siyaqty filologtar týsinbes, al fizika, himiya mamandary nege týsinbeydi?
Jaraydy, sizding emeurininiz belgili. Beybit inim, siz ghylym adamysyz ghoy, ghylym degening tәjiriybe arqyly jasalady. Endi siz de bir tәjiriybe jasanyz. Osy sóilemdegi barlyq terminderdi qazaqshalanyz da sóilemdi
sóitip qazaqsha qúrynyz. Sonda sol óziniz qúrghan qazaqsha sóilemnen óziniz ne týsiner ediniz? Áriyne, týgine týsine almaysyz, siz ne, qanday da bir halyqaralyq, ne ghylmy termindi qazaqshalay salsa ol barsha qauymgha
týsinikti bolyp shygha keledi dep oilaysyz ba?
Jogharyda siz keltirgendey terminder ghylymnyng barlyq salalary boyynsha bar, әri jylma-jyl әlemdik ghylym damyghan sayyn tolyghyp kele jatqan nәrse. Eger olardyng bәrin qazaqtyng jalpaq tiline salyp, shatty-bútty etip, tәrjimalay bersek týpnúsqasyn bir, onyng qazaqsha balamasyn bir este saqtaymyz dep, jas mamandarymyzdyng tumay jatyp shashy agharyp ketpey me? Sóitip, olar ýshin ghylymgha barar joldy birjola jappaymyz ba? Ári atalmysh ýzindidegi «úghym men maghyna – zat desek, sóz sol zat salynghan ydys» deuinizde adamnyng kýlkisin keltiretin óreskel qatelikter bar. Qashannan beri «úghym» men «maghyna» zat atanyp edi? Al «sóz – sol zat salynghan ydys» deuinizden ne týsinuge bolady?
Beybit Jәlelúly inim, búl sózdi sizge ghana emes, halyqaralyq terminderdi qazaqshalaugha shaqyrghan barsha qandastarymyzgha da arnap aityp otyrmyz.
«Ana tili» gazetining 2008-jylghy 17-shilde kýngi 29-sanynda QR Memlekettik Terminologiya komissiyasynyng mýshesi Bayynqol Qaliyúlynyng «Qol kótere almaytyn shoqpar, nemese Janaqúlovtyng termin tóniregindegi «janalyqtary» atty kólemdi maqalasy jariyalandy. Taqyrybynan da kórinip túrghanday búl da sol Dulaty atyndaghy Taraz memlekettik uniyversiytetining professory Tәuekel Janaqúlovtyng jogharyda biz ataghan maqalasyna qarsy jazylghan dýniye. Búl da terminderdi qazaqshalay týsudi jaqtap, Janaqúlovty ólgenshe jazghyrghan. Jay jazghyryp qoymay, onyng namysyna tiyetin sózderdi aitady. Mysaly, «Janaqúlov ózining aram oiyn bireuding tasasyna tyghylyp túryp jýzege asyrudy bayaghydan-aq mengerip alghan tәrizdi» dep jazghanyn qalay týsinemiz? Bayynqol Qaliyúly inim, osyndaghy «aram» degen sóz sizding mәdeniyetinizding tómen ekendigin kersetpey me? Al mәdeniyetsizdik jýrgen jerde bilimsizdikting qosa jýretini pesheneden belgili. Jәne de T.Janaqúlov óz pikirin bireuding tasasynda túryp bildirgen joq, «Ana tili» gazetinde eshkimning bet-jýzine qaramay, óz tújyrymdaryn naqtyly mysaldar arqyly jerine jetkize dәleldep, ashyq aitty emes pe?
Bayynqol Qaliyúly inim, siz maqalanyzdyng birneshe jerinde T.Janaqúlovty ótirikshi ataysyz. Al myna jazbanyzdy múqiyat oqyghan adam eng aldymen sizding ózinizding ótirikti suday sapyratynynyzdy angharady. Kәne, mysal keltireyik:
«T.Janaqúlov ózining jansaq pikirlerin shynday ghyp aityp qana qoymaydy eken, sonymen birge, ol arasyna ótirikti de qosyp jiberedi eken. Mysaly, ol bylay dep jazady: «Migrasiya termiyni 3-4 maghynany qamtidy: 1) adamdardyn, 2) januarlardyn, 3) geologiyalyq elementterdin, sudyn, jeldin, 4) kapitaldyng jәne t.b. Al biz bolsaq, osynshama auqymy keng terminning ayasyn taryltyp, adamdardyng oryn auystyryp kóshuine ghana qoldanyp otyrmyz», – deydi.
Janaqúlov orys tilin, sóz maghynalaryn S.Ojegovtan artyq bilmeytin shyghar. Biz S.Ojegov sózdigine qarap edik, onda migrasiya sózining «pereseleniye, peremesheniye» degen bir-aq maghynasyn beripti (1990, 353). Sonda T.Janaqúlov myrza jogharghy maghynalardy qaydan alyp otyr?»
Myna payymdaularynyzgha kýlemiz be, jylaymyz ba? S.Ojegov «migrasiya» degen termindi bir ghana qúbylysqa paydalanyndar dep, bizge núsqau berip ketip pe? S.Ojegov qanshama úly ghalym bolghanmen múnday terminder onyng jekemenshik dýniyesine jatpaydy. Ol halyqtyng dýniyesi. Halyq ony qalay paydalansa da óz erkinde. Ári «migrasiya» degen termin adamdardyng kóshi-qonyna ghana emes, basqa da tabighy qúbylystargha baylanysty bayaghydan beri paydalanylyp keledi emes pe? Keleshekte ghylymnyng damuyna oray búl terminning paydalanylu ayasy býgingiden de keneye týsui yqtimal. Mysaly, S.Ojegovting sózdiginde «revolusiya» degen sóz qoghamdyq-sayasy qatynasta, ómirdin, ghylymnyn, óndiristing key salalarynda bolatyn týbegeyli ózgeristi beyneleydi degen anyqtama berilipti. Al «revolusiya» degening osy atalghandarda ghana emes, adamnyng ishki jan dýniyesinde de bolatyn qúbylys. Ony solay dep aitu ýshin mening Ojegov Sergey Ivanovichten rúqsat súrap әkeluim kerek pe eken?
Ghylymy termin qay elde, qay ghalymnyng laboratoriyasynda dýniyege kelse sol qalpynda basqa tilderge kóshirilui kerek. Aghylshynshagha da, nemisshege de, orysshagha da, qazaqshagha da. Sebebi, ol terminning dәlme-dәl audarmasyn tabu mýmkin emes. Tipti ony izdep jatudyng ózi kýlkili nәrse. «Qolyng kótere almas shoqpardy beline baylama» degendi sondayda aitqan jón. Sebebi, joqty izdegen adamnyng ony tapqanyn kim kóripti?
Óz tarapymyzdan da bir mysal keltireyik. Qazaqta «kәsip» degen sóz bar. Osy bir sóz tap qazirgi tanda neshe maghynada paydalanylyp jýr, oilanynyzdarshy: biznes – kәsip, biznesmen – kәsipker, professionalinyy –kәsibi, professiya – kәsip, promysel – kәsip. Búl jerde «kәsip» degen sózding «biznestin» tolyq maghynasyn bere almasyn dәleldep jatudyng ózi artyq. Ári bir sózdi onda-múnda júlqyp, bәrine japsyra bergennen ne útamyz? Al osyndaghy «professiya» sózimen týbirles «professor» sózin nege sol kýiinde alyp jýrmiz? Mýmkin oghan da «kәsip» degen sózge «júrnaq» pen «jalghaulardyn» birin jalghap, qazaqsha balama tabarmyz. Sebebi, terminderdi qazaqshalaudy jaqtap jýrgenderding kóbisining «professor» ataghy bar. Á, búl sózdi qazaqshalasaq ol búrynghyday qúlaqqa jaghymdy, әri sústy kórinbeydi eken ghoy. Degenmen, «professor» ataghy barlardyng kóbisi óz bedel-abyroyyn saqtaudyng amalyn biledi, al basqa sózderdi shatty-bútty etip, qazaqshalay berudi úsynady.
T.Janaqúlovty jaqtaushy jalghyz biz emes, sol «Ana tili» gazetining ózinde, basqa da basylymdarda kóptegen adamdar halyqaralyq terminderdi basqa elder siyaqty qazaqtardyng da sol kýiinde aluyn qúptap pikir bildirdi. Ári Sanaq Qúljagharov ataghan fransuz elshiligining attashesi ghana emes, teledidardan basqa da kóptegen qayratkerler, is adamdary birqatar terminderding zorlyqtyng kýshimen qazaqshalanuy saldarynan ózderining әrtýrli qiyndyqtargha úshyrauda ekenin ashyna aitty. Jәne qazaqshalaghanda qaybir ondyryp qazaqshalap jatyr deysin. Mysaly, Almaty qalasynyng kóshelerin kezip, kulinariya, yuriskonsulit, taghy basqa túrmystyq mekemeler ataularynyng qalay qazaqshalanghanyn kórseniz orystyng Mihail Jvaneskii men qazaqtyng Ospanhan Áubәkirovining týkke keregi joq, olarsyz-aq ishek-sileng qatyp, kýlkige kenelesin. Al «Zan» gazetinde (№102, 9.VP.08 j.) filologiya ghylymdarynyng doktory Sherubay Qúrmanbayúly osy terminder jónindegi maqalasynda key jerlerde «general-mayor» degen sózding «qyran», «kapitannyn» «qarshygha» bolyp audarylghanyn keltiredi. Al kýlmey kór!… Múnday soraqylyqtardyng birazyn búrynghy maqalalarymyzda da atap ótkenbiz.
Joq, aghayyndar, tereng oilanayyq, aqylgha keleyik! Sau basqa saqina tilep, býirekten siraq shygharyp, onsyz da kóresini kóp kórgen halqymyzdyng basyn shatpayyq! Búl mәselede bizding qorytyndy pikirimiz: Tәuekel Janaqúlovtyng «Termindegi psevdopatriotizm turaly» maqalasy eng dúrys baghdarda jazylghan enbek retinde qabyl alynsa. Búryn da aitqanymyzday halyqaralyq terminderdi qazaqshalaugha ýkimettik dengeyde kónil bólinse. Tek taza orys tilinen auysqan sózder bolsa, onda da olardyng eng dúrys, sәtti balamalary tabylghan jaghdayda ghana qazaqshalayyq.

 


Úzaqbay Dospanbetov, jazushy
«Ana tili» gazeti 5 mausym 2009 jyl

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1494
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3263
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5588