Jeksenbi, 1 Tamyz 2021
«Soqyr» Femida 2894 4 pikir 4 Qyrkýiek, 2018 saghat 15:39

«Múrajay basshysy qyzmetkerin úryp, júmystan shygharyp jiberdi» degen sóz - jalghan!

Ótkende Abai.kz aqparattyq portalynda Qaraghandy oblysyna qarasty Temirtau qalasyndaghy Túnghysh Preziydentting tarihiy-mәdeny ortalyghynyng basshysy S.Sargizovagha qatysty maqala jariyalanghan edi. Biz sol joly Ghaliya Aqpanbekova atty qyzmetkerding aitqandaryn esh ózgerissiz oqyrman nazaryna úsynyp, qarsy taraptyng aitar uәji bolsa, olargha da minber beretinimizdi eskertkenbiz. Mine, býgin ortalyq basshysynyng "Múrajay basshysy qyzmetkerin úryp, júmystan shygharyp jiberdi" degen sóz - jalghan!" atty qarsy maqalasyn jariyalap otyrmyz. Avtor portal redaktorynan «Túnghysh Preziydent múrajayynyng basshysy qyzmetkerin úryp, júmystan shygharyp jiberdi» atty maqalany teriske shygharudy talap etipti. Olay bolmaghan jaghdayda sotqa jýginetinin de eskertken. Biz óz tarapymyzdan S.Sargizova hanymnyng osy materialda aitqan uәjderi G.Aqpanbekova jazghan maqaladaghy aiyptaulardy tolyqtay joqqa shygharatynyn mәlimdeymiz. 

Abai.kz aqparattyq portaly

Abai.kz aqparattyq portalynda 2018 jyldyng 28 tamyzynda  G.Aqpanbekovanyng «Túnghysh Preziydent múrajayynyng basshysy  qyzmetkerin úryp, júmystan shygharyp jiberdi» atty maqalasy jaryq kórdi. Atalghan materialdaghy faktiler shyndyqqa janaspaytynyn, mening arym men namysyma, iskerlik bedelime núqsan keltiretinin eskertemin. 

Basty taqyrypta aitylghan «men azamatsha Aqpanbekovany  úrypty» degen sóz shyndyqqa janaspaydy. Búl jayt aqylgha syimaydy, eshbir dәlelsiz aitylyp otyr. Aqpanbekovanyng mening úrghanym jayly qúqyq qorghau organdaryna týsirgen aryzy joq. Soqqy izderi jayly sot-medisinalyq saraptamasy hәm kuәgeri jәne joq. Tipti, ol azamatsha búl faktini audio, beynejazbalar arqyly da dәleldey almaydy.

Al, aqiqatynda qalay boldy? Aqpanbekova Túnghysh Preziydentting tarihy mәdeny ortalyghynda  júmys istep jýrgen kezinde meni aiyptap, «ýnemi kabiynetime kelip, ne júmys jasap jatqanyn súrap, bóget  jasay beredi» degen sekildi ózi oilap tapqan jeleumen polisiya shaqyrghany ras. Artynsha, búl aqylgha syimaytyn, orynsyz aiyptau ekenin týsinip, polisiya bóliminen jazghan aryzyn qaytyp aldy. Ókinishke oray, azamatsha Aqpanbekova  júmys uaqytynyng kóbin ózining otbasylyq mәselelerin sheshuge júmsap, ýnemi úyaly telefonymen sóilesumen jýretin. Mine, sol sebepten men basshy retinde onyng ne júmyspen ainalysyp otyrghanyn ýnemi baqylap otyruyma tura keledi...

Aqpanbekova shyn mәninde ekspozisiyalyq zalda etiyketajdy qayta rәsimdeumen ainalysty. Biraq aityp ótu kerek, bizde  ekspozisiyadaghy kóptegen mәlimetter elektrondy týrde berilgen, stasionarlyq sórelerde zattanbalary ekspozisiyany qúru barysynda әzirlenedi, sondyqtan da qayta rәsimdeu júmysy onyng azghantay bóliginde ghana jýrgizildi. Búl iste mәtindi aghylshyn tiline audarumen, redaksiyalaumen ortalyqtyng kóptegen qyzmetkerleri ainalysty. Olay bolsa, búl újymdyq júmysty tek qana Aqpanbekovanyng enbegi deuge kelmeydi.

Al kórme ótkizu - Gh.R.Aqpanbekova atqarghan ekspozisiyalyq-kórme bólimi basshysynyng tikeley mindetine jatady. Jariyalanghan materialda aitylghanynday ol búl mәselege erekshe qúlshynys tanytty dep te aita almaymyn. Qabyldau-ótkizu aktileri rәsimdelmey, sonyn  nәtiyjesinde «jýzik joghaldy» dep kelushiler aldynda janjal shygharyp, aula tazalaushygha dóreki týrde úrlanghan jýzikti qaytaruyn talap etken. Mәdeniyet mekemesinde múndaygha jol berilmeytini jayly týsindirgende Aqpanbekova eshkimge eskertpey Qaraghandy oblystyq mәdeniyet basqarmasyna  barghan. Biz eki kýn boyy qyzmetkerding qayda jýrgeninnen beyhabar boldyq. Osylaysha  enbek tәrtibin búzuyna oray, Aqpanbekova júmystan bosatyldy.

Osydan keyin, ol sotqa jýginip, mәseleni kelisim komissiyasynyng otyrysynda qarau turaly sot sheshimine oray, biz Aqpanbekovany materialdyq qiyn jaghdayyn eskerip, qaytadan júmysqa qabyldadyq.

Al, ortalyq ghimaratyna jóndeu qajettiligi jayly mәseleni joghary jaqtaghylar ózderi sheshti. Óz uaqytynda ortalyqtyng kóptegen júmystary shala  ayaqtalghan kýide tapsyrylghan, sondyqtan kireberisting ajary qashyp, shatyrdan su aghatyn edi, key jerlerding qaptamalary týsip jatty. Onymen qosa, bizding nysan Qazaqstannyng  kiyeli oryndary tizimine  enuining manyzdylyghy eskerilip,  jóndeu jasau turaly sheshim qabyldandy. Ortalyqqa alys-jaqyn elderden  kóptegen qadirmendi qonaqtar  keletinin de úmytpaghanymyz  jón. Áriyne,  eshkim búl mәseleni qatardaghy qyzmetker Aqpanbekovamen aqyldasyp, sheshpeytini belgili.

Bizding ortalyqtyng bir ereksheligi, shaghyn újym bolghandyqtan is-sharalardy, kórmelerdi  birlesip, kýsh salyp ótkizedi. Aqpanbekova  ózining enbegi sanaytyn kiyiz ýidi de foyege újym mýsheleri  birlesip qúryp, oghan qordaghy eksponattar  qoyylyp, túrmystyq  búiymdar ýilerinen әkelindi. Ayta ketu qajet, Aqpanbekova kezekti kórme aldynda densaulyghyna baylanysty emdeluge shyghyp, ózining enbegi sanaytyn mәselelerding barlyghyn onyng ornyna әdisker sheshti.

Onyng kórmeni әzirleu qaghidasy da qyzyq: «Ótse boldy..»-men jýre beretin.  Ol aityp otyrghan qordan  alynghan materialdar jyljymaly kórmede birneshe mәrte kórsetilgen, talay kópshilikting nazaryna úsynylghan zattar edi. Negizinen balalardyng qolynan jasalghan búiymdardy qoldanady. Degenmen, búl júmysqa shygharmashylyq túrghyda izdenip, erekshe etip jasauyna bolatyn edi. Mәselen,  «Qazaqstandaghy 100 jana esim» kórmesin әzirleude finalgha qatysushy jerlesterimizben habarlasyp, olardan qanday da bir eksponatttar súraugha bolatyn edi. Onyng birin de jasaghan joq. Aytpaqshy, olardyng biri S.V.An kórmege qatysqannan keyin, óz bastamasymen qorgha birneshe materialdaryn  qaldyryp ketti.

Onyng kórmeni syrttan әkeluge úmtyluy tipti týsiniksiz, óitkeni, búl materialdyq shyghyn әkeledi. Biraq bizde az da bolsa da ózimizding qorymyz bar. Qolda ekspozisiyalyq júmysty jandandyrugha mýmkindik beretin   kóptegen tehnikalyq qúraldar barlyghyn esten shygharmau kerek.

Azamatsha Aqpanbekova  óz materialynda «muzey» sózin jii qoldanuy onyng әli kýnge bizding mekememizding ereksheligin týsinbegenine dәlel. Biz ekspozisiyalyq júmyspen ainalysumen qatar, ortalyghymyzdyng basty maqsaty -  aghartushylyq júmys, Memleket basshysynyng sayasatyn nasihattau birinshi kezektegi mindetimiz sanalady.

Ortalyghymyzdyng ýlken jәne konferens-zalynda túraqty týrde oblys jәne qala әkimining qatysuymen qalalyq, oblystyq sharalar,  sonday-aq , "Núr-Otan" partiyasy, Ishki sayasat bólimi, Bilim beru bólimi, Temirtau jastar ortalyghy, Ýkimettik emes úiymdardyn, Joghary oqu oryndary men t.b úiymdardyng is-sharalary ótkizilip túrady.

Biz Preziydentimizding "nysandar bos túrmay ,týrli sharalar ótkizilsin" degen tapsyrmasyn  oryndaymyz. Preziydentting sayasatyn qolaymyz. Olardyng tegin, ne aqyly týrde ótkiziletini Gh.Aqpanbekovanyng qúzyretine kirmeydi. Qarjylyq jospardy eshkim ózgertken joq!

Azamatsha Aqpanbekovany mening ómirbayanym qyzyqtyruy da tipti týsiniksiz. Onyng aitqan ósek-ayandary boyynsha kelisim komissiyasyna aryz týsiruime tura keldi. Jәne meni basshylyq qyzmetine taghayyndau turaly sheshimdi  oblystyq mәdeniyet basqarmasy mening qúzyretim men kәsiby biliktiligimdi baghalap baryp qabyldaghanyn eskertkim keledi.

Men sizden juyq arada Abai.kz saytynda jogharyda aitylghan «Túnghysh Preziydent múrajayynyng basshysy qyzmetkerin úryp, júmystan shygharyp jiberdi» materialyna baylanysty teriske shygharu beruinizdi talap etemin. Olay bolmaghan jaghdayda, ózimnin  sotqa jýginu qúqyghymdy paydalanatyn bolamyn.

C.J.Sargizova

Abai.kz 

 

4 pikir

Ýzdik materialdar