Sәrsenbi, 21 Sәuir 2021
Alang 7067 3 pikir 6 Qyrkýiek, 2018 saghat 14:10

Qúlatylghan eskertkish ornyna eshkimge belgisiz Qarabalyq batyrdyng mýsini qoyylady

Qarabalyq aulynyng kireberisine Qazaq batyrlaryna halyqtyng óz bastamasymen qoyylghan eskertkish qúlatylyp (mәdeniyetti týrde ornynan alu kerek edi), onyng ornyna Qarabalyq batyrgha eskertkish qoyylady eken.

;feature=player_embedded

Ras, búl eskertkishting sapasy tómen boldy. Halyqtyng óz qarjysymen salynghandyqtan, qarjynyng mólsherine qaray shyqqan. Endi biylik ony jóndemek. Dúrys bastama.

Aytpaghymyz, Qarabalyq degen batyr qazaqtyng arghy-bergi tarihynda joq. Ol Qypshaq taypasynyng bir ruynyng atauy. Qarabalyq - kenestik dәuirden keyin kóptep shyqqan sansyz batyrlardyng biri, miftik keyipker. Bizde ru-taypa ataulary jóninde bir jansaq úghym qalyptasqan. Onyng mәni mynada: ru ataularyn mindetti týrde kisi esimimen baylanystyru. Búl - tarihy payymgha qayshy. Ru ataulary, kóbine, taypanyng jaylaghan jerine, tanbasyna, sayasy birlestikting qúramyna,totemdik ataulargha baylanysty bolyp keledi. Mysaly, taraqty, jalayyr, Jemboyylyq, Jayyq Berish, Japalaq Altyn, Qyzylqúrt, bashqúrt, t.b.

Qazaqtyng ru shygharu dәstýri jeti atalyq tanymgha negizdelgen. Jetinshi atadan keyingi ata, yaghny segizinshi jana ru bolyp shyghyp otyrghan. Mysaly, Shaqshaq Jәnibek batyr - HÝIII ghasyrdaghy danqty túlgha. Biraq oghan ru atasy bolu búiyrmay, onyng balasy Túrlyghúl rubasy bolghan. Múnday mysaldardy Qanjyghaly Bógenbay, Qarakerey Qabanbay, Shúbyrtpaly Aghybay syndy kóptegen batyrlargha qatysty aitugha bolady. Qarabalyq sózining etimologiyasy eki sipatta: birinshisi: qara+ balyq - ýlken (kóne) + shahar, ekinshisi - qara (syn esim)+balyq (maqúlyq). Ekinshisin qazaq kisi atyna qoymasy anyq. Maqúlyqtyng atauyn kisi esimi etip qalay qoyady? Birinshisine keletin bolsaq, balyq - kóne týrki tilinde shahar degendi bildiredi. Shyghystaghy týrkilerding tilinde búl sóz bar.

Al qypshaqtardyng Altaydan shyqqanyn eskersek, ol etnonim sol kóne dәuirden kele jatqan syndy. Sondyqtan miftik keyipkerlerden tarih jasaugha saq bolayyq. Arghy tarihty bylay qoyghannyng ózinde, bergi HÝIII ghasyrdyng tarihyndaghy belgili túlghalar turaly kóptegen mifter bar. Mifterding týbi keshegi kenestik ýkimet uaghyzdaghan kommunizm iydeologiyasy qúlaghanday, týbinde omaqasa qúlaytynyn este ústayyq. Mening úsynysym: eskertkishti jalpy Qazaq batyrlaryna dep janartyp, sapaly týrde qon kerek. Qarabalyq audany Reseymen shekaralas ólke. Osynau úlan-baytaq jerdi Qazaq batyrlary qorghap qaldy degen rәmizdi kelip-ketushilerge bildirip túrar edi. Jalqylyqtan jalpylyqqa kóshkenimizde abzal.

Almasbek Ábsadyq

Abai.kz

3 pikir