Biyl elimizding tәuelsizdigining 20 jyldyghy.

Ótken jiyrma jyl, eki ghasyrdyng toghasqan túsy bizge mol mýmkindik, zor sabaq berdi. Jiyrma jyl boyy «ary tart ta, beri tart» bolghan talay kókpar-mәselening ii qanyp, «iyti shyghyp» boldy. Býgingi oyau qazaq, oyanghan qazaq ózine, ainalagha, әlemge sәby tandanyspen emes, oqyghan-toqyghan, kórgen-týigen, kesip-pishken kózqaraspen ýnilude. Óz pikirin, jýrek qalauyn, sana tandauyn jasay alatyn kýige jetti.

Ótkennen ónege alu  - bolashaqqa úyalmay baru. Búl - sózsiz  aksioma. Tәuelsizdik jyldary ótkenimizden, qyzyl imperiyanyng qúrsauynda bolghan jylauly kýnderden ýlgi alyp, ketken kemshiligimizdi týzetip, joghalghan qúndylyqtarymyzdy qaytaryp, taptalghan ar namysymyzdy tazartumen boldyq. Búghan әrkim ózinshe ýles qosty. Jetistigimiz az emes. Biraq kózding qarashyghynday saqtap, syzat týsirmey ayalaytyn asylymyzgha tóngen qauip tolyq seyilmedi.

Qazaqqa adamzatqa kerekting bәrin molynan bergen Jaratqan iyem jaudy da ayamay beripti. Saghymday kóshken san jyldar boyy qazaqtyng ruhy qobyz bolyp kýnirenip, kók bóri bolyp úlydy, qyran bolyp sanqyldap, qúlan bolyp jónkildi, som temir edi, mayyryldy, alaldyghynan aiyryldy. Arqyray soqqan aq boran jol taptyrmay sandaltty, shól dalada qan kepti. Biraq ruhy ólgen joq. Tabanyna salyp janyshtap, qorlyq pen zorlyqtyng neshe amalyn qylsa da eshkim joyyp jibere almady.

Biyl elimizding tәuelsizdigining 20 jyldyghy.

Ótken jiyrma jyl, eki ghasyrdyng toghasqan túsy bizge mol mýmkindik, zor sabaq berdi. Jiyrma jyl boyy «ary tart ta, beri tart» bolghan talay kókpar-mәselening ii qanyp, «iyti shyghyp» boldy. Býgingi oyau qazaq, oyanghan qazaq ózine, ainalagha, әlemge sәby tandanyspen emes, oqyghan-toqyghan, kórgen-týigen, kesip-pishken kózqaraspen ýnilude. Óz pikirin, jýrek qalauyn, sana tandauyn jasay alatyn kýige jetti.

Ótkennen ónege alu  - bolashaqqa úyalmay baru. Búl - sózsiz  aksioma. Tәuelsizdik jyldary ótkenimizden, qyzyl imperiyanyng qúrsauynda bolghan jylauly kýnderden ýlgi alyp, ketken kemshiligimizdi týzetip, joghalghan qúndylyqtarymyzdy qaytaryp, taptalghan ar namysymyzdy tazartumen boldyq. Búghan әrkim ózinshe ýles qosty. Jetistigimiz az emes. Biraq kózding qarashyghynday saqtap, syzat týsirmey ayalaytyn asylymyzgha tóngen qauip tolyq seyilmedi.

Qazaqqa adamzatqa kerekting bәrin molynan bergen Jaratqan iyem jaudy da ayamay beripti. Saghymday kóshken san jyldar boyy qazaqtyng ruhy qobyz bolyp kýnirenip, kók bóri bolyp úlydy, qyran bolyp sanqyldap, qúlan bolyp jónkildi, som temir edi, mayyryldy, alaldyghynan aiyryldy. Arqyray soqqan aq boran jol taptyrmay sandaltty, shól dalada qan kepti. Biraq ruhy ólgen joq. Tabanyna salyp janyshtap, qorlyq pen zorlyqtyng neshe amalyn qylsa da eshkim joyyp jibere almady.

Alayda, moyyndauymyz kerek, últtyq immuniytetimiz әli әlsiz. Sondyqtan, egemen el bolghan 20 jylda qazaqtyng birligi men yntymaghyna syzat týsirudi kókseytin jymysqy pikirlerliler, ashkóz qular, arandatqysh aghymdar, soyylshyl-rushyldar jana túrghyda kóktep shyqty. Álgi asylymyzgha tóngen qauip әli seyilmedi degende osyny menzegen edik.

Endi osy atalghan dúshpandarymyz aldymen nege kóz tigedi, sony naqtylayyqshy. Bizding oiymyzsha, birinshi kezekte bәrining kózining qúrty týsetini dala... Úly dala, sayyn sahara. Qoldarynan kelse, qúday berse qazaqtyng jerin kón teridey júlmalaghysy keledi.

Egemen el bolyp túru ýshin biz atameken jerimizdi kózding qarashyghynday saqtauymyz kerek emes pe. Eshqanday bóluge, bólshekteuge jol bermeuimiz kerek. Ákimshilik-aumaqtyq qana emes, onomostikalyq-ataulyq túrghyda da!

Mәselen, Batys Qazaqstan oblysy, Shyghys Qazaqstan oblysy, Ontýstik Qazaqstan oblysy, Soltýstik Qazaqstan oblysy degen ataular kónilinizge esh kirbing týsirmey me? Osy ataulardan bolyp aimaq túrghyndarynyng arasynda bir birine jekkóre qarau ýrdis aldy. Búl da bizding 20 jylda naq kóz jetkizgen dausyz aighaghymyz. Mәselen, soltýstik túrghyndary «ijaninder» dep kekete ataytyn ontýstik jaq olardy «shoqyndy» dep kemsitedi. Batys Shyghysty kýndeydi, Shyghys ýsheuin de «jýndeydi».

Kim búlaysha Qazaqstandy qaq bólip tastady? Kenes sayasaty ma? Joq, ol 20 jyl búryn kelmeske ketti ghoy. Demek, jogharyda aitqanymyzday 20  jylda alghan sabaghymyzdyng biri osy - ýlken qatelik jibergenbiz, territoriyalyq ataulardy teris qoyghanbyz. Búl syrtqy kýshterding yqpaly emes dep te aita almaymyz. Sondyqtan elimizdi bólshektey atau berip, birligimizge biraz núqsan kelitirip aldyq.

Qazaqstannan basqa eshbir elde búlaysha aimaqtargha memleketting atauyn bólshektey atap, territoriyalyq atau bergen emes. Bar qazaq - bir qazaq! Sondyqtan da bir Qazaqstan emes, birneshe «Qazaqstandy» elestetetin ataulardan aryluymyz kerek. Olardyng ornyna bar qazaqqa ayauly bolghan, eldik pen birlikting múnyn aityp, egemendik pen tәuelsizdikting tuyn kótergen túlghalarymyzdyng esimin bereyik.

«Masa.kz» internet gazeti Batys Qazaqstan oblysyn  Qúrmanghazy oblysy, Ontýstik Qazaqstan oblysyn  Tóle by oblysy, Soltýstik Qazaqstan oblysyn  Abylayhan oblysy, Shyghys Qazaqstan oblysyn  Abay oblysy dep ózgertudi úsynady. Búlardyng bәri de últqa ortaq túlghalarymyz, úly maqtanyshymyz.

Úsynysty elim degen erlerding bәri qoldaytynyna senemiz. Búl ózgeris Tәuelsizdigimizding 20 jyldyghynda ózimizge syilaghan eng ýlken tartuymyz bolar edi.

www.masa.kz internet gazeti