Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2734 0 pikir 17 Nauryz, 2011 saghat 08:38

Bek Datúly. Islam atyn jamylyp arandatushylargha arnaymyn

Qarap jýrmey ózimde de bar. Qoghamdy qoghaday shulatqan hidjab mәselesin kóterip nem bar edi desenizshi? Biraq men ony Islam atyn qaralau ýshin nemese Islamdy qúbyjyq qylyp kórsetu ýshin jasamaghanym qúdaygha ayan. Ata-babamyz haq din dep tanyp, san ghasyrlar boyy iygiligi men artyqshylaqtaryn kórip kelgen dinge qastyq qylu, tipti ýsh úiyqtasam týsime kirmepti.

Internet paydalanushy jamaghattyng saytta baybalam pikirler jazyp, QMDB basshylyghynyng qolyna telefon aldyrghan maqalanyng «Islam erotikasy» degen taqyryby bolsa kerek. Taqyrypty men Islamda erotika bolghandyqtan emes, atalghan suretterding kórmesining atauyna baylanysty alghamyn.

Qarap jýrmey ózimde de bar. Qoghamdy qoghaday shulatqan hidjab mәselesin kóterip nem bar edi desenizshi? Biraq men ony Islam atyn qaralau ýshin nemese Islamdy qúbyjyq qylyp kórsetu ýshin jasamaghanym qúdaygha ayan. Ata-babamyz haq din dep tanyp, san ghasyrlar boyy iygiligi men artyqshylaqtaryn kórip kelgen dinge qastyq qylu, tipti ýsh úiyqtasam týsime kirmepti.

Internet paydalanushy jamaghattyng saytta baybalam pikirler jazyp, QMDB basshylyghynyng qolyna telefon aldyrghan maqalanyng «Islam erotikasy» degen taqyryby bolsa kerek. Taqyrypty men Islamda erotika bolghandyqtan emes, atalghan suretterding kórmesining atauyna baylanysty alghamyn.

Maqalany dayyndaghan menimen qosa suretshi Makan Emadiyding de it terisin basyna qaptaghan «músylman» bauyrlarym (Allanyng atyn auyzgha alyp otyryp eng jiyirkenishti sózderdi aitqandardy tyrnaqshasyz músylman deu qiyn) negizinen meni dýniyege әkelgen ata-anammen birge býkil apa-qaryndastarymdy laghnattap, qarghys jaudyrumen shektelipti. Biraq osy baybalamshylar búl suretterding býgin ghana jariya bolmaghanyn (suretter galareyasy múnda http://makangallery.com/Gallery.htm, taghy da ónbeytin daugha qalmayyq dep búl joly «Masa.kz»-gha kóshirip qoymaudy jón kórdik), suretshining shygharmashylyghyna qatysty әlemning talay ónertanushylary men dintanushylary óz pikirlerin bildirgenin bilmese kerek. Áriyne, eshtemening bayybyna barmastan auzynan aq it kirip, kók it shyghyp jatqandardy men tek «dýmsheler» dep qana bilemin.

Endi búl suretti oqyrmandardyng nazaryna ne ýshin úsyndym, soghan keleyin. Suretshi osy suretter arqyly ózining jahandanugha qarsylyghyn kórsetken. Býkil әlemdi, sonyng ishinde arab elderin de jalmauyzsha jaypap bara jatqan jahandanugha qarsy túra almasaq erteng qyzdarymyz betin hidjabpen japqanymen etegine ie bola almay qalady degendi aitqysy kelgen. Onyng pikiri dúrys bolghandyqtan Islam әleminde (bizding dýmshe qazaqtardan basqa) salghan suretterine bola ony qarghap-silegen eshkim bolghan joq. Búl suretshining qiyalynan shyqqan beyneler. Eshbir tiri qyzdy modeli qylghan joq. Demek, bizding dýmshe aghayyn shulaytynday músylman qyzdardyng namysy taptalghan joq.

Bylay qarap otyrsaq, búl suretterden bizding alatyn ghibratymyz az bolmasa kerek. Qogham ekige jarylyp hidjab mәselesin qauzap jatyrmyz. Al kóshege shygha qalsanyz tәnin satyp kýn kórgen qazaq qyzdarynan ayaq alyp jýre almaysyz. Sonda solardyng bәrine hidjab kiygize qoysaq ar-imandary qaytyp kele qoyady eken ghoy. Joq, men olay oilamaymyn. Bizding últtyq menimiz, namysymyz oyanbay olardy, «músylman» bauyrlarsha aitsaq,  shaytany shataqtardy tiya almaymyz. Hidjabqa qatysty qoghamda qalyptasyp otyrghan daugha qarasam taghy da janaghy «qarghys atqyr» suretter kóz aldyma eriksiz kele qalady. Tura bizding býgingi qoghamnyng beynesi. Batystyng yqpalymen etegin ashyp, aryn satyp jýrgen qoghamnyng basyna arabtyng hidjabyn әkelip kiygize qoysanyz sol surettegidey bolmay, qalay bolmaq?!

Men qazaq qyzdarynyng ar-imandy bolyp, Allanyng (Allahtyng emes) aq jolynda jýrgenin jan-tәnimmen qalaymyn. Óitkeni, bizding qazaq bolyp qaluymyz, diyirmenning tasynday shyr ainalghan dýniyede últ bolyp saqtalyp qaluymyz qazaq әielderining ar-namysynyng tazalyghynan ghana bolghan. Ary taza әiel namysty úl tuady. Biraq men qazaq qyzdarynyng «araby boyjetken» atanghanyna qarsymyn. Búl qarsylyghymnyng tuyndauyna eng aldymen sebepker bolghan әsiredinshilder. Ayaghyndy attap basqanyndy «kýnә, shirk» deytinder. Eger men qatelesip otyrsam Qúdaydyng ózi keshirsin (uahabshylar emes). Biraq hidjabty qoldap saytta pikir qaldyrushylardyng kópshiligi nadandyqtan әsiredinshildikke úrynghandar, dýmsheler dep bilemin. Men otyzdan astym. Osy ghúmyrymda talay adammen pikirles bolyp, talay daudyng ortasynda da jýrdim. Sonda bir bayqaghanym diny sauaty az, nadandyghy basym adamdar ylghy da dinning «sýieushisi», «qorghany» bolyp kórinuge tyrysyp, óz pikirin moyyndatu ýshin opponentining ata-babasynan bastap, ózine deyin bәrin kýnahar atap, imansyzdardyng da auzyna týse bermeytin bylapytpen bylghap bitedi. Hidjabqa baylanys mәsele de sonday kýige týsti.

Óz basym qazaq qyzdarynyng etek-jenin qymtap, úyatty jerlerin jauyp jýrgenin qoldaymyn. Biraq hidjabpen emes. Onyng sebebin kýnde aityp jýrmiz. Hidjab arab-parsynyng últtyq kiyimi. Ony býkil músylman әielderine ortaq kiyim deushiler naghyz nadandar. Óz últyn sýimeytin, óz halqynyng salt-dәstýri men ar-namysyn ayaqqa taptaghandar Islamgha da opa beredi degenge men senbeymin. Sondyqtan olar dýmshelikpen tar ayadan shygha almay jatyr. Eger arabsha kiyinbeseng músylman emessing deytinder bolsa aitynsynshy, Islam býkil adamzatqa jiberilgen din be, әlde tek arabtardyng iygiligine jiberilgen be? Eger býkil adamzatqa jiberilgen din bolsa nege bәrimiz arab boluymyz kerek?! San ghasyrlar boyy әr halyq Islamdy ózining salt-dәstýrimen qabystyra otyryp, ózderindegi bar jaqsyny Islamnyng qaghidalarymen ýilestire otyryp qabyldamady ma? Sondyqtan da bizding keshegi músylman atanghan babalarymyz saqal ósirmey-aq, hidjab kiymey-aq Islamdy qabyldap, músylmandyqty eng qadirli dengeyge kótermep pe edi. Al býgin kelip әldebireulerding «hidjab kiymeseng músylman emessin» degenine jol bolsyn?

Kelesi mәsele «sen búryn qatelesip jýrdin, endi bylay bolsang ghana músylmansyn» deytinder kimder, soghan keleyikshi. Qazirgi qogham olardy «uahabshy» deydi. Áriyne, kimning «uahabshy», kimning «sopy», kimning «ahmadishy», kimning «qúraniyt», kimning «salafiyt» ekenin tap basyp aitu qiyn. Óitkeni, ózin sol aghymdardyng mýshesi ataytyndardyng ózderi de kimning kim ekenin jóndi bilmeydi.  Bireuding aituymen, aitaghymen, shala sauattylyqpen shapqylap jýrse qaydan bilsin. Bir qyzyghy, barlyghynyng da qazaqqa dauy bar. Bәrining auzynan Abay atam týspeydi. Al sol Abay atam dәl osynday dýmshelermen kýresip keldi ghoy. Onyng bilimi men parasaty býgingi dýmshe dindarlardy eki orap alugha jetedi emes pe?!

Búlardy nege qazaq qoghamy qabyldamay jatyr? Óitkeni, olardyng qoyatyn eng basty talaby - «qazaqtyqtan bas tart, arabtyng salt-dәstýrin qabylda» bolyp keledi. Búl degen últ retinde joyylu emes pe! Últyn sýigen adam búlay aitar ma edi? Óz últyn, ózin dýniyege әkelgen әke-sheshesining dәstýr-saltyn syilamaytyndar tek satqyndar ghana. Al satqyndarmen eshqashan pikirles bola almaymyn!

Óz basym Bekbolat Tileuhan aghany qatty qadirleymin. Onyng әnshiligi, sheshendigi ýlgi etuge túrarlyq. Biraq ózderin «uahabshymyz» deytinderding aituynsha Bekbolat aghamyz olardyng ruhany kósemi eken. Barlyq qoldau men qorghashtau sol kisiden eken. Endeshe, ózim qatty syilaytyn aghamdy Masa.kz-nyng betinde ashyq pikirge shaqyramyn. Eger ózining hidjabty qoldaushylardyng biri ekeni ras bolsa, onysyn aitsyn, ótirik bolsa onysyn aityp, shulaghan júrtty (әsirese namys.kz saytyn) tynyshtandyrsyn.

Aytpaqshy, Namys.kz saytyna myng alghys! Masa.kz-nyng jarnamasyn ghana jasap qoymay, men sekildi kýnәhar pendege taufiyq súrap, mening imandy boluymdy Jaratqannan tileuge barlyq oqyrmandaryn shaqyrypty. Kóp tilegi oryndalsa eken. Sonda men anau uahabshy atanyp eldi adastyrghandar góri tozaqta azyraq kýietin shygharmyn. Biraq, sizder aitanday (kesip-pisip, sheship qoyghan) tozaqta men ghana emes, bәrimizding kózimiz kógerip birge otyratynymzgha bәstese (bәstesu - shirk bolsa da) alamyn.

www.masa.kz internet gazet

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1487
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3256
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5522