Abai.kz aqparattyq portalynda "Qúlatylghan eskertkish ornyna eshkimge belgisiz Qarabalyq batyrdyng mýsini qoyylady" atty Almasbek Ábsadyqtyng maqalasy jariyalandy. Shyndyghyna kelsek, Qarabalyq eshkimge belgisiz túlgha emes, ómirde bolghan batyr adam. Sondyqtan da biz ózimiz biletin tarihty nazarlarynyzgha úsynudy jón sanadyq. Ras, qazir audanda birneshe aidan beri Qarabalyq batyrgha eskertkish qoi jobasy qolgha alyndy. Qarabalyq – Qobylandy batyrdyng tikeley úrpaghy.

Qarabalyq – shanyraq iyesi, el kiyesi      

Qypshaq shejiresinde Qarabalyq Orta jýzdegi Qypshaq taypasynyng Qaraqypshaq tarmaghynan taraytyn ru, bes tanbaly qypshaqtyng biri dep kórsetiledi. Qarabalyqtan: Qydyrbay, Qarsaq, Qarta, Jantiles, Shumanaq, Tanabúgha, taghy basqa rulardyn  úrpaqtary taraydy.

«Búltyng bitti boyyma - biylik kirdi oiyma;

Tory bitti boyyma - zorlyq kirdi oiyma;

Úzyn bitti boyyma - erlik kirdi oiyma;

Kóldeneng bitti boyyma - sauda kirdi oiyma;

Qarabalyq bitti boyyma - baylyq kirdi oiyma» degen Altynshash ananyng aitqan sózi kýni býginge deyin el auzynda.

Mәshhýr-Jýsipting «Jeke bir derekter» degen tarihi-etnikalyq maqalasynda qypshaq ruy turaly derekter keltirilgen. Sol maqalada ol: «Qol tanbaly Úzynqypshaq atanady, olar – «Búltyng bitti boyyma, Kóptik toldy ýiime (oyyma)» – degende, Álif tanbaly Búltyng Qypshaq jaghy basady. «Tory bitti boyyma, Kemshilik toldy oiyma» – degende Moyyn tanbaly Toryqypshaq, búlar tanbasyn moyynynan basady. «Balyq (dúrysy Qarabalyq) bitti boyyma, Baylyq toldy oiyma» – degende Qaryn tanbaly Qarabalyq atanady. Tanbasyn qarynnan basady. Kóseu tanbaly kóldeneng Qypshaq bar. Búlardyng bәrin «Bes tanbaly» – deydi. Olardyng arghy atasy Qaraqypshaq Qobylandy batyr eken. Bireuler Mýiizdi Saryalyptan – Qúlan – Qytay – Qara – Sary. Qaradan – Esimseyit – Qobylan – Qobylannan – Toqtar. Toqtardyng balasy bes tanbaly deydi. Al endi bireu – Temirqazyqtan – Toqtamystyng biyining biri – Qaraqypshaq Qobylandy deydi – ol qate janylys sóz» - deydi.

Endi orys sheneunikteri jazghan myna qújatqa nazar salayyq:«...Vse sii  chastey ily rodov Sredneykirgizskoy ordy sostoyat, krome podchiynennyh kitaysam, pod upravleniyem sibirskogo pogranichnogo nachalistva.Ony sostavlyayt mejdu soboy soyz, ily kak by osobuy ordu, otdelyayasi cherez sie ot soobshestva vseh prochih kirgizskih rodov.

Kipchaskiy-karabalyk - 4 otdeleniya, do 3000 semey. Nachalistvuyt stareyshiny Mamet y Esbulat.

Kipchaskiy-tanabuga- 6 otdeleniy, do 2000 semey. Nachaliniki: stareyshiny Chalpan,Kazybay, y Tolegen.

Kipchaskiy-kundalyan (dúrysy Kóldenen)- 4 otdeleniya, do 2000 semey. Glavnye mejdu imy Taytemir y Kunakbay.

Siy try osobye chasty kipchasskogo roda kochuit letom po rekam Tobolu y Ayatu, y po istochnikam sey posledney ot vershiny do samogo ee ustiya; zimoi-bliz linii, nachinaya ot kreposty Stepnoy do goroda Troiska y protiv sih mest v stepi. Vsemy chastyamy upravlyayt sultany Djegangir y Baba Kaiphanovy.Torg proizvodyat v gorode Troiske!

Gaverdovskiy Ya.P. Obozrenie kirgiyz-kaysakskoy stepiy

1803-1804 godov

Búl qújatta Tanabúgha bólek taypa retinde kórsetilipti. Shyn mәnisinde Tanabúgha da Qarabalyqtan taraydy. Al osynda esimi atalghan Qazybay biyding beyiti Qarabalyq audanyna qarasty «Órnek» auylynyng qasynda ornalasqan.

Orys imperatorlyq geografiyalyq qoghamynyng Orynbor bólimshesining korrespondent-mýshesi B.Daulbaev Voronejde 1903 jyly orys tilinde jaryq kórgen «Rasskaz o jizny kirgiz Nikolaevskogo uezda Turgayskoy oblasty s 1830 po 1880 gody» dep atalghan materialynda: «Nazad tomu 50 let kirgizy kypchakskogo roda karabalykskogo y kulidenenskogo, okolo 3000 kibitok, upravlyaemye svoimy rodonachalinikami, iz kotoryh samymiy izvestnymy byly batyry Karabalyk y Jabagy, vo vremya leta kochevaly po vsem obshirnym stepyam,nachinaya ot reky Tobola do ozero Urkach, a k ziyme otkochevyvaly k reke Toguzak (po beregam ih nahodyatsya poseleniya)» - dep jazypty.

Kenje bala bolghan song Qarabalyq shanyraq iyesi bolyp eseptelgen. Óz qarauyndaghy el-júrtyn Qarabalyq qazirgi Qostanay oblysynyn  Ýi, Tobyl, Áyet, Toghyzaq ózenderi boyyna qonystandyrghan.Arqanyng aqiyq aqyny Núrjan Naushabayúly  kezinde :

«Janyna ólshep balaghan,

Bes qypshaqqa qaraghan,

Ýi, Toghyzaq , Áyet pen

Orman, aghash, neshe kól

Tobylmenen arada

Júrtty jaman býldirdi

It abalap qabaghan.

Qara qazan, sar balanyn

Esh adam joq búl júrtta

Qamyn oilap jylaghan.

Úiyqtama, oyan, Alashym!..» - dep jyrlaghan.

Búl derekterden bayqaytynymyz Qarabalyq babamyz óte bay bolghan. Ári batyrlyq kórsetken. Qart aqyn Ótemis Qalabaev kózi tirisinde Qarabalyqtyng bes qaruy say bolghan, ózi de talay shayqasqa qatysqan, biraq el auzynda onyng erlikteri turaly derekter joqtyng qasy degendi aitqan bolatyn. Qarabalyq babanyng belinde qylysh bolsa, atynyng qanjyghasynda shoqpary baylauly túrady eken. Al qalqanynyng tura ortasynda qos әlip – Qypshaq ruynyng tanbasy bolghan. El esinde saqtalghan әngimelerge qaraghanda Qarabalyqtyng ózi ghana emes, keyingi úrpaqtary da shetinen batyr bolghan.

Qara qypshaq Qobylandy batyrdyng tikeley úrpaqtary Janbyrshy men Jiyenbay batyrlar qazirgi Qostanay qalasynan on bes shaqyrymday jerde Talapker auylynyng janynda júrtty jighyzyp, qoldan ýigizip, qarauyl tóbe túrghyzghan. Búl tóbe «Kenesary kókiyghy» degen atpen tarihta qaldy.

Qostanay ónirinin  Núrjan aqynnyng sózimen aitqanda «bes qypshaqqa qaraghan qonysy» bir jaghy qazirgi Reseyding Chelyabinsk oblysyndaghy Qartaly, Troisk shaHarlary túrghan jerden oblystyng Orynbormen shektesetin Jitiqara jәne Týiemoynaq jerine deyin sozylghan. Qypshaqtardyng kóp qonystanghan mekeni qazirgi Qostanay, Rudnyi, Lisakov qalalary, Qostanay, Obaghan (qazirgi Altynsarin audany), Áyet (qazirgi Taran audany), Qarabalyq, Jankeldiyn, Amankeldi, Sarykól, Mendiqara audandary, Jarkól (qazirgi Fedorov audany). Olardyng qonystary bir jaghy Qyzylorda, bir jaghy  Úlytau jerine deyin sozylyp jatyr.

Úly aghartushy Ybyray Altynsarin el aralap jýrip, Marabay aqynnyng auzynan «Qobylandy» qissasyn jazyp alyp, onyng «Tayburyldyng shabysy» degen tarauyn 1879 jyly ózi qúrastyrghan «Qyrghyz hrestomatiyasynda» jariyalaghan. Atalghan epostyng tolyq mәtinin Mahmútsúltan Túyaqbaev degen kisi  Qarabalyq bolysynda túrghan jyrshy Birjan Tolymbaevtan jazyp alyp, 1914 jyly «Qaraqypshaq Qobylandy batyr» degen atpen Qazan qalasynda kitap qylyp bastyrghan. Jyrdyng tolyq núsqasynyng Qostanay ónirinen tabyluy tegin emes.

Epostyng taghy bir varianty  Mergenbay jyraudyng aituy boyynsha qaghazgha týsken. Ol qazirgi Qostanay oblysyna qarasty Qarabalyq  audanynyng tumasy, ruy qarabalyq qypshaq, sonyng ishinde Qarsaq ruynan. Kóp jyrlardy jatqa bilgen, ataqty jyrau. 1911 jyly qaytys bolghan. Akademiyagha qoljazbany  Qarabalyq audanynan Shabay Qalmaghambetúly degen kisi tapsyrghan.

Kórnekti sóz zergeri Beyimbet Maylinning tuyp-ósken eli qazirgi Qostanay oblysynyng Taran audany talay aqyndar men batyrlardyn, biylerding atamekeni. El auzynda jýrgen shejire derekterine jýginsek, qarabalyq qypshaqtan Shomanaq, Qarsaq, Tanabúgha, Jolynshy jәne Joljaqsy tarasa, Jolynshydan Sopy, Sopydan Qarta tuady. Jantiles Joljaqsynyng balasy. Qartadan Qoshqar, Jauar, Mamajar, Mәmetek, Áleke jәne Áligesh tuady. Jabaghy batyrdyng ata tegin odan әri taratsaq, Qoshqardan Tәuke, Tәukeden Syma, Symadan Toqmәmbet, Aqjigit, Aqmәmbet. Abylay hannan bata alghan, aqjoltay batyr atanghan Týgel batyr osy Aqjigitting balasy.

Týgelden Ipan, Ipannan Jabaghy batyr tughan. Yaghni, batyrdyng nemeresi de atagha tartyp batyr bolghan. Batyr bolayyn dep oilamaghan da shyghar, aiqasy men shayqasy kóp qysyltayang zamany qanyna tartyp tughan úlandy batyr qylghan.

Aqjigit kórkem sózding zergeri Beyimbet Maylinnin  týp atasy. Taratyp aitatyn bolsaq, Aqjigitten Ótegen, Qojyq, Týgel, Atan, Jobal tuady. Atannan Tәukebay, Tәukebaydan Mayly, Maylydan Jarmaghambet, Jarmaghambetgen Beyimbet. Sýitip batyr tughyzghan el aqyn da tughyzghan.

Týgelding tarihynyng ózi asa qyzyq. Aqjigitting kelinshegi bosanyp, úl tapqanyn estigen júrt sol kezde Han ordasyna jaqyn bolghan Aqjigitting balasyna at tauyp qoya almaydy. Sonda hannyng ózi: «Aqjigitting balasy maghan da bala bolady, endeshe balanyng atyn ózim qoyayyn, esimi Týgel bolsyn! Tórt qúbylamyzdy týgendep jýrsin!» – dep batasyn beripti. Týgel er jetip, joryqtargha qatysyp, erligimen tanyla bastaydy. Jas jigitting qysyltayanda jau qashyrghan osynday bir erligine yrza bolghan Abylay han oghan: «Ne qalaysyn? Qalasan, baghymdy da, taghymdy da bereyin» dese kerek. Sonda Týgel: «taghynyzdy ne qylayyn, taqsyr, maghan baghynyz da jetedi. Biraq, Alla-taghalanyng bergen baghy basynyzdan aumasyn!» –  dep jauap beripti.

Beyimbet Maylin «Bay ermegi» dep atalatyn óleninde (B.Mayliyn.El syry. Almaty: «Jazushy» baspasy, 1994 jyl, 90 bet) osy ólenning keyipkeri Júmaghazy aqsaqaldyng auzymen Týgel batyr turaly kepti tilge tiyek qylady.

«Týgel batyr qazaqtyng serkesi eken,

Alaqangha salatyn erkesi eken.

El qonysy ol kezde Syr, quanda,

Qúmdy, shóldi, sonardy qylghan meken.

Týgel dese týp-týgel aqyl-qayrat,

Bulyqqan jiger-kýshi boyda qaynap.

Qataryn bala kýnnen basyp-ozyp,

Qaytpaytyn bolat bolyp shyqqan jaynap.»

Odan әri Týgelding pir izdep shyghyp, әruaq qonghan Abylay hangha jolyghyp, tildeskeni, kәmil pirden ekeui birge baryp bata alghany aitylady:

Sondaghy bergen batasy mynanday:

«Saghan degen batamdy saqtap edim,

Kelmeseng de bir izdep tappaq edim.

Shúbar tudy nayzannyng úshyna ilip,

Tilek tilep syrtynnan jatpaq edim.

Naq kerekken eline kezing edi,

Jәbir kórip kәpirden bezip edi.

Saryarqany jybyrlap qalmaq qaptap,

Qazaq úlyn byt-shyt qyp ezip edi.

Mynau jatqan shúbar tu saghan belgi,

«Týgel!» dep shap, sonyna ert qalyng eldi.

Yqylas taza, batamdy men bereyin,

Qolyndy jay, «Ámiyn!» dep jýgin endi.»

Týgel batyrdy Bi-aghang jaujýrek batyr ghana emes, eldi sonyna ertken aqyly asqan er esebinde sipattaydy:

«Týgel» degen dauysy jerdi jardy,

Er azamat, baghylandy ertip aldy.

Saryarqadan bir kәpir qoymaymyn dep,

Qalyng qalmaq eline oiran saldy.

«Týgel»  dese әruaq qaptap ketti,

Qalyng qosyn qalmaqty taptap ketti.

Qyzyn kýng qyp, úldaryn qúl qyp aidap,

Qalyng qazaq Arqagha qonys tepti.

Jelbiregen shúbar tu jyghylmady,

Ýdey berdi qalmaqtyng shúbyrghany.

Saryarqagha qazaqty ornatpaq bop,

Keudesinde barynda shybyn jany.

Saryarqagha qazaq kep qonys aldy,

Mal jayylyp, semirip, óris aldy.

El qútylyp egesken qalyng jaudan,

Bereke ornap, az uaqyt tynys aldy.

Tórt týlik mal qybyrlap syimay ketti,

Qyzyq dәuren sýretin mezgil jetti.

As penen toy atanyng múrasy bop,

Algha saldy qadirlep by men bekti».

Beyimbet Maylinning búl óleni 1923 jyly nauryz aiynda auylda, yaghni, Týgel batyrdyng el-júrty túryp jatqan atamekende jazylghan.

Týgelden Ipan men Jәnibek tusa, Týgelding Abylay han óz qolynan bergen joryq tuy kenje balada qalghan. Jәnibekten Qaraqúl, Qaraqúldan Kýsip, Kýsipten Myrzaghaly tuady. Myrzaghalidyng Saqtaghan jәne Hasen esimdi eki balasy bolghan. Hasen búl kýnderi aramyzda joq. Atalghan saryala tu onynjúbayy, Taran audanynyng ortalyghynda túryp jatqan Ysqaqova Zaghipa apay kýtip otyrghan batyr úrpaghynyng shanyraghynda saqtauly. Kónening kózin apay bizderdi tanyp, dәretin alyp, Qúran oqytyp baryp kórsetti. Qobdisha ishinde jatqan tu kýn kózine kórsetip ústasa ýzilip keterdey sýzilip týr. Tudy kórgen adamnyng boyynda jiger payda bolady, kóz aldyna samsaghan qalyng qoldyng aldynda ketip bara jatqan batyrdyng ózi kelgendey әser qalady.

QaraqypshaqQobylandy batyrdyng tikeley úrpaghy, tu baylap, jaugha shapqan Jabaghy batyr. Onynqalmaqqaqarsy soghystarda erekshe kózgetýskeni belgili.

Qypshaq dalasyna at qoyyp kelgen qalmaqtardyng ýlken toby Jabaghy batyrdyng auylynyng dәl irgesinde ajal tabady. Jasanyp kelgen jaugha qarsy qayrat qylyp, qoyday qyrsa da, búl shaqta shau tartyp qalghan batyrdyng astyndaghy atyna oq tiyip mertigip, attan qúlap týsken batyr jayau soghysyp, qylyshtasyp jýrgende tu syrtynan atylghan oqtan jaraly bolady. Jaradan sau qalmasyn bilgen qolbasshy soghys bitken song júrtyn jiyp: «atana nәlet qalmaqtyng ólikterin sasytpay, ýlken shúnqyr qazyp, bәrin bir jerge kóminder, al kýni erteng men ol dýniyelik bolyp ketsem, sol shúnqyrdyng ýstine oba ýiip, tóbege ózimdi jerlender, ata jauymyz tirilip ketip jýrmesin, ýsterinen basyp jatayyn» – dese kerek. Batyr babalarynyng ósiyetin úrpaqtary búljytpay oryndaghan.

Jazyqtaghy jalghyz tóbening qoldan ýiilgenine kýmәn keltiru qiyn. Batyr ziraty shynynda da qarauyl tóbege úqsaydy. Jabaghybatyr elding shetinde, jelding ótinde jastyqqa jantayyp jatqanday. Jastyghyn alyp ólgen erde arman bar ma?! «Jaynaghan tuyng jyghylmay, jaqsy ólipsin, yapyrmay!» – degen Abay sózi osyndayda eriksiz oigha oralady.

Bajaylap qaraghan adamgha, jalghyz tóbe Jabaghy batyrdyng mysynday, súghanaq kózin qadaghan dúshpangha alystan kórsetip jatqan súsynday.

Jabaghy joryqta jalghyz jýrgen joq, jaugha jalghyz shapqan joq, dúshpanyn jalghyz atqan joq. Janynda senimdi serikteri, saydyng tasynday sarbazdary, nayzasyn jaugha tiregen, sadaghyn kezep shirengende attaryn tizerletken jaujýrek batyrlar boldy. Solardyng biri Jamanqara batyr. Ol da qaytys bolar aldynda: «Jabaghy batyrgha jaqyndap baryp jatayyn, tirlikte dәmdi birge tatyp edik, jaudy birge shauyp edik» –  degen tilek aitqan.

Kóneden qalghan eki birdey jәdiger Týgel batyr men Jabaghy batyrdyng úrpaghy Raqymbergen aqsaqaldyng ýiinde saqtauly. Jaqynda kónening kózi bolghan Raqymbergen aqsaqal da fәniyden baqigha ozdy. Ótemis Qalabaev pen Asylbek Tәshbaev aqsaqaldar jazyp qaldyrghan shejirege jәne Raqymbergen aqsaqaldyng derekterine sýiensek, Jabaghy batyrdyng balasy Berdalydan Kenjebay tughan. Raqymbergen Kenjebaydyng balasy. Jabaghy batyrdyng tuy jәne ózi ústaghan kisesi osy shanyraqta. Týgel batyrdyng tuy ýsh búryshty bolsa, Jabaghy batyr tuy tórt búryshty. Shetine onglap órnekter salynghan. Tudyng ortasynda da órnekter bar. Al teriden jasalghan kisening ortasyna kóz qoyylghan. Basynda ol arada asyl tas bolghan dep jobalaymyz. Biraq, keyin tasy joghalyp, ornyna basqa bir zat salynghan tәrizdi. Bizding oiymyzsha, búl qasterli búiymdar oblystyq tarihiy-ólketanu múrajayyna tabystaluy kerek.

Abylaydy han kótergen ormanday kóp Orta jýz, sonyng ishinde Búqar jyraudyng sózine jýginsek: qara kerey Qabanbay, qanjyghaly Bógembay, qaz dauysty Qazybek, Shaqshaqúly Jәnibek bolghany belgili. Han sarbazdaryn basqarghan qypshaq sardarlary da az bolmaghan. Biraq, jogharyda attary atalghan batyrlardyng úrpaqtarynda olardyng ústaghan tuy qalmaghan. Al keyingi úrpaqqa maqtanysh etip kórseter osynday qasiyetti múrany ghasyrlar boyy joghaltpay, sandyqqa salyp, sary altynday saqtap kelgen Týgel men Jabaghy batyr úrpaqtaryna Jaratqan jar bolsyn deymiz!

Shejirege sýiensek, qarabalyq qypshaqtan taraytyn Tanabúghanyng ekinshi balasy Qoshalaqtan Taqsopy, odan Joljaqsy, al Joljaqsydan Jantiles tuady. Jantiles nayza men qylysh soghatyn әigili ústa bolghan. Ústa atalatyn ru osy Jantilesten taraydy. Kýni býginge deyin atadan balagha miras bolyp kele jatqan onyng tósi men balghasyn Qarabalyq ónirin meken qylghan Qúrmash degen kisiden taraghan ýrim-bútaghy ýiinde kózding qarashyghynday saqtap otyr. Atalghan rudyng Jantiles aty aitylmay, ústa atanyp ketken. Shejire boyynsha, Jantiles Jamanqaranyng besinshi atasy, yaghni, týp atasy. Tektiden tekti tuady degen de ras. Jamanqaranyng Qarpyq, Qaraman, Qarman, Taghylshy jәne Taghyly degen balalary bolghan.

Orys qújattarynda 56 jastaghy Qarpyq Jamanqarin turaly mynanday derekter keltirilgen: «Lisom moloje, slishkom polnyi, rostu srednego, volosy chernye, syn prostogo kirgiza. Kipchakskogo roda, karabalyskogo otdeleniya... Mesto kochevaniya: letnee – v raznyh mestah stepy za Novoy liniey, zimnee – v verstah v 8 ot Veliko-Petrovskoy stanisy. Semeystvo: shesti jen, dva syna y dve docheri. Sostoyaniye: loshadey okolo 1000 y ocheni bolishie denigi, a takje vedet torgovlu s Buhariey».

Qonyrózek, Jalqaraghay, Qúla aighyr, Sarqamys sekildi týgin tartsa mayy shyghatyn shúrayly qonystardy meken qylghan Jamanqara balalarynyng ata qonysyn joqtauy eshkimdi de bey-jay qaldyra almaydy. Ata-babasynan múra bolyp qalghan jerden eriksiz kóshken esil erler turaly Sýiirqúl molda «Qara dәpterinde» qara kózden jas shyghara otyryp jyrlaghan: Qarman baydyng qonysy Qonyrózek degen jer eken. Jamanqara úrpaghynyng ata qonysyn joqtauynda sol qiyn-qystau kezeng aiqyn beynelengen:

Qonysy Qarman baydyng Qonyrózek,

Tabighat kórik berip qoyghan bezep.

Múragha atalardan qalghan jerden

Amalsyz auatúghyn keldi kezek.

Syilady erdi elding kәri-jasy,

Bolghan song asa biyik dәrejasy.

Ýiine qonaq kelse qayyrmaghan,

Jalpygha birdey týsip yqylasy.

Búl kezde bayqasanyz eldi aralap,

Qasqyrday birin biri jýr jaghalap.

Qút ketip, dúgha kóship Saryarqadan,

Baratyn jer qalmady bas panalap.

Bizderge kez bolyp túr shúnaq zaman,

Zalaly saltymyzgha tiydi jaman.

Berilmey kәpirlerding yqpalyna,

Saqtayyqghúrpymyzdy jýrgende aman.

Kórindi basqynshylar kózimizge,

Salmaydy orys qúlaq sózimizge.

Ejelgi jerimizdi tartyp alyp,

Búiyrtpay qoydy ony da ózimizge.

Qaynady qarashekpen araday naq,

Qayghyly kókirekke týsirdi daq.

Qoshtastyq ata-baba ziratymen,

Zar jylap, kezdesken song osynday shaq.

Jamanqara balalarynyng joqtauy tarihtyng shyndyghyn aituymen qúndy, aitushyny aqyn dep tanymasaq ta, mysalgha keltirilgen shumaqtardyng ózinen  sheshendik, aitqyshtyq  dәstýrdi bayqaymyz.

«Qazaghym, tayandy ghoy qylta moyyn,

Jer, mal ketip, bos qaldy bizding qoyyn» –  dep Maghjan aqyn jyrlaghan, halyqty qapa qylghan zar zaman qazaqty qysqy qystauynan, jazghy jaylauynan aiyrghany tarihy shyndyq.

Qonyrózek, Jalqaraghay, qaldyng naghyp,

Zorlyq kýsh seni bizden aldy qaghyp.

Myn-myndap jylqy jayghan qúnarly jer,

Qaytaryp alar zang joq múndy shaghyp.

Bir túnyq su ishpedik ala jazday,

Túra alar bosqyn halyqqalay azbay?!

Kir juyp, kindik kesken jerden ketip,

Adasqan ýiirinen boldyqqazday.

At mindik jal-qúiryghyn sylandatyp,

Ang aulap, seri boldyq kýn-týn qatyp.

Zorlyqpen sol dәurennen aiyrylghandyq

Kýizeltti janymyzdy qatty batyp.

Tógimning ormany edi túrghan jaynap,

Aghashtyng bútaghynda búlbúl sayrap.

Ejelden qazaq halqy iyelengen,

Otar bop mújyqtargha qaldy-au aimaq.

Kól, ózen kóbiktenip, qaynap-tasyp,

Tolqyny tósin artyp, jardan asyp,

Zәmzәmday kýmis suly búlaqtar da,

Kelimsek kók kózderge boldy nәsip.

Sarqamys aidynynda jatqan shalqyp,

Myndaghan aqqu-qazdar jýzgen qalqyp.

Jauyzdar atqan oqtan kóbi jayrap,

Qanqyldap tirileri ketti qanghyp.

Jaz jaylap, qys qystaghan Myrzakeldi,

Siyrek ed ol manayda oghan ten-di.

Qúlaayghyr, Jalqaraghay búirattarday

Bosqyngha kim beredi onday jerdi?!

Ataqty Jamekening bes balasy,

Aqyldy, tereng oily, mol sanasy,

Quylyp tughan jerden aughandyqtan,

Kek qaynap, qan bop aqty kózden jasy.

Qarpyq bay ýlken úly Jamekenin,

Ózine nәsilderi artqan senim,

Yzasy týkbettiler ótse-daghy,

Qaruly ala almady kýshten kegin.

Tejedi dәuletin de qanat jayghan,

Ayyrylyp bitik shópti qyr men saydan.

Mynghyrghan tórt týligi aryqtady,

Olargha jayylymdy alar qaydan?!

Kópke mәlim Taghylshy erding aty,

Ójet jәne únamdy parasaty.

Árkimninkóniline qayghy saldy,

Jayylyp ketip onyng jazghan haty.

Sol edi býkil elge bolghan qorghan,

Kәpirge otarlaushy qarsy túrghan.

«Batyr ólimi marjadan» degen sóz bar,

Sabaz er jau qolynan boldy qúrban.

Kenjesi Jamekenning Taghyly bay,

Mal-mýlki túrmysyna boldy onyng say.

Ýiine qonaq kelse qúrmet etip,

Soyatyn toqty ornynasemirtken tay.

Bir kezgi Jantilesting jigitteri,

Órbitken Janqaranyng týlikteri,

Úiymshyl, yntymaqty atanghandar

Tozghyndap, bas saughalap, býlip berdi.

Zamannynúshyradyq tarlyghyna,

Qazaqtyng tiydi soqqy barlyghyna.

Qarsylassaqqyrylyp qalatyn bop,

Meyirimsiz kóndik patsha jarlyghyna.

Ótemis Qalabaevtyng shejiresine sýiensek, Qarpyq baydyng Qúrmanqúl, Omar, Ahmet, Bekmúhambet, Dýisenbay jәne Uәshi degen balalary bolghan. Bekmúhambetten Mirsalyq, Ábubәkir, Sadyq, Jorabek, Ábdibek, Syzdyq jәne Hakim taraydy.

Bekmúhambet bolystyng bәibishesi – Nauryzbay biyding qyzy. Búl turaly orys qújattarynda mynanday derekter bar: «IYmeeet dvuh jen. Pervaya – dochi zauryad-sotnika Nauryzbaya Kazybaeva Mura y vtoraya  – dochi kirgiza Koskadama Tutaeva Aytoka. Ot pervoy iymeet synovey Miyr-Saliha, Sadika, Abubakira y Hakima y dochi Ayhanu, ot vtoroy – synovey Jurabeka y Abdiybeka, dochi Aykany». Ábdibekting balasy Seyit Qostanay oblystyq gazetining bas redaktory bolyp qyzmet atqardy, elge  qayratkerligimen tanyldy.

Torghay oblysy әskery gubernatorynyng shtattan tys kishi sheneunigi bolyp qyzmet atqarghan Bekmúhambet Qarpyqov patsha ýkimeti tarapynan ýsh altyn, tórt kýmis medali, altyn saghat sekildi syi-qúrmetke ie bolghan. Shúbar bolysynyng bolystyghy qyzmetine 1869 jyly kirisken. Sonymen birge oqu oryndary men kitaphanalargha qayyrymdylyq kómek kórsetken. 1880 jyly soghysta jaralanghandargha jasaghan kómegi ýshin Qyzyl krest belgisimen marapattalghan. Resey jerinde ashtyqtan azap shekken sharualargha mal jinau ýshin at salysqan.1899 jyly ol Qostanay uezi boyynsha qúrmetti mirovoy sudiya bolyp taghayyndalady. 1902 jyly densaulyghyna baylanysty óz erkimen otstavkagha shyghady.

Osy kisining úrpaghy, memleket jәne qogham qayratkeri Shәngerey Jәnibekovtyng aituyna qaraghanda,  Qarpyq Jamanqarinnyng auyly Jauqashty dep atalghan kólding manayynda ornalasqan eken. Ol Týiemoynaqtan (qazirgi Denisov audany ortalyghy) 25 shaqyrymday jerde. Jergilikti túrghyndar ony Qarpyq auyly dep atap ketken.

Atynnan ainalayyn, Qarabalyq,

Ataghyng shyghyp edi daralanyp.

Jyryna Qaynekeyding arqau bolghan,

Maydannan kaytqan soldat jaralanyp.

 

Kóginde júldyz bolyp jana alatyn,

Tósinde jyryn tókken Serәli aqyn.

Óske aqyn, by Nauryzbay, Sýiirqúldar

Tiygizgen dýiim júrtqa sharapatyn.

 

Taghdyrdyng tatsa-daghy kermeginen,

Serәlin týlep úshty Órnegimnen,

Kók  shalghyn, qalyn  aghash, qyzyl  gýlin,

Sekildi jayyp qoyghan tórge kilem.

 

Kóldering jarqyrasa ainadayyn,

Kónilge kelip kirsin qaydan uayym.

Elubay, Serke, Qapan qatar shyqqan,

Kiyeli topyraghynnan ainalayyn!

 

Býginde qara qypshaqQobylandy,

Árýiden kitap bolyp jolyghar-dy.

Taraghan asyl tekten Qarabalyq,

Tarihtynqaq tórinen oryn aldy, - dep aitugha endi haqymyz bar.

Qarabalyq úrpaqtarynyng birining tarihy Toghyzaq atauyna baylanysty.El auzyndaghy anyzgha qaraghanda, Toghyzaqózeni jaghasyn qonys qylghanqypshaq júrtynyng bir otbasynda qazaq-qalmaq soghysynda toghyz birdey úly erlikpen qaza tabady. Sonda úldaryn joqtaghan әkesi: «Átten, toghyz-aq bolghanyn qarashy.  Kek alatyn onynshy úl bolmady-au!» – dep barmaghyn shaynasa kerek.

Qajytqanda qiyn sapar, jol úzaq,

Qarsy aldynnan jel soqqanda anyzaq,

Belge oraghan belbeudey bop kólbendep

Jolaushyny qarsy alady Toghyzaq.

 

Bir qypshaqtyng bolghan toghyz balasy,

Janarynyng aghy menen qarasy,

Kóne zaman qúpiyasyn ishine,

Týiip jatyr qazaghymnyng dalasy.

 

Bireulerge jalghyz perzent arman bop,

Armandary oryndalmay qalghan kóp.

Sol adamnyng toghyz úly bolsa da,

Bәri ketip, bir-aq kýndey bolghan joq,

 

Qayran, qazaq, úghar bolsanәr jaghyn,

Toghyz úldyng kóterse de salmaghyn,

Onynshydan ýmit kýtken әz әke,

«Toghyz-aq!» – dep  shaynapty ghoy barmaghyn.

 

Erler bolsa eljiregen elim der,

Ertteuli atpen Toghyzaqqa kelinder.

Jar ketkende jalghyz qalyp jýrmender,

Eki-ýsheudi kóp desetin kelinder.

 

Toghyz  úly bolsa-daghy bir tóbe,

Er Tóstigin kórip ótken mәrtebe,

Asyl ana, ardaqty әke, abzal jar

Kóp bolypty bizding baytaqólkede...

Qarabalyqty Qobylandy batyrdan qalghan shanyraq iyesi, tuyp-ósken elding kiyesi dep te aitugha bolady. Onyn  eskertkishining tughan dala tósinde asqaqtap túruy elding mereyi.

Aqylbek Shayahmet, jalpytýriktik mәdeniyet pen әdebiyetti damytugha qosqan ýlesi ýshin Mahmút Qashqary atyndaghy halyqaralyq syilyqtyn, Múhamed  Dulaty atyndaghyhalyqaralyq syilyqtyng jәne halyqaralyq «Alash» syilyghynyn  laureaty, Ahmet Baytúrsynúly atyndaghy QMU professory

Abai.kz