«Qazaqstan ýshin dauys ber» atty beynerolikti býgingi kýni barsha júrt telearnalardan kýnine neshe mәrte kórip jýrgeni ayan. Jastardy saylaugha shaqyru ýshin kompozitor Arman Dýisenov әn jazyp, onyng atyn «Qazaqstangha dauys ber» dep atap bir top әnshiler shyrqaghan beynerolik qazir telejәshikting tórinde túr. Sayasy sharagha arnalghan әn jóninde әnshi Medeu Arynbaevpen az-kem әngime-dýken qúrghan edik (aytpaqshy, ekeuara súhbatymyzda әnshining leksikony meyilinshe saqtalghanyn eskertemiz).

- Jastardy saylaugha shaqyru ýshin týsirgen beynerolikteriniz telearnalardan kórsetilip jatyr. Ony bәrimiz kórip te jýrmiz. Eng әueli әnge «Qazaqstan ýshin dauys ber!» degen ataudy qalay qoydynyzdar? Sebebi, saylaugha tórt kandidat týsip jatyr. Sol tórteuding biri jeniske jeter. Biraq, «Qazaqstan ýshin dauys ber!» deytindey elimiz halyqaralyq iri sharagha qatysyp jatqan joq qoy. Jalpy osy atau jayynda aityp berinizshi?

- Ózine únamady ma, ne? Ne boldy? Múnday súraq qoyghanynnyng sebebi ne sonsha?

- «Qazaqstan ýshin dauys ber!» degen týsiniksiz sóz ghoy.

- Kim ýshin dauys ber deymiz sonda?

- Mysaly, saylaugha shaqyramyz, saylaugha kel, saylaugha degendey.

- Saylaugha shaqyru degen bayaghyda ótip ketken dýniye. Búl súraqty maghan qoyatyn jóndering joq. Men - oryndaushymyn.

«Qazaqstan ýshin dauys ber» atty beynerolikti býgingi kýni barsha júrt telearnalardan kýnine neshe mәrte kórip jýrgeni ayan. Jastardy saylaugha shaqyru ýshin kompozitor Arman Dýisenov әn jazyp, onyng atyn «Qazaqstangha dauys ber» dep atap bir top әnshiler shyrqaghan beynerolik qazir telejәshikting tórinde túr. Sayasy sharagha arnalghan әn jóninde әnshi Medeu Arynbaevpen az-kem әngime-dýken qúrghan edik (aytpaqshy, ekeuara súhbatymyzda әnshining leksikony meyilinshe saqtalghanyn eskertemiz).

- Jastardy saylaugha shaqyru ýshin týsirgen beynerolikteriniz telearnalardan kórsetilip jatyr. Ony bәrimiz kórip te jýrmiz. Eng әueli әnge «Qazaqstan ýshin dauys ber!» degen ataudy qalay qoydynyzdar? Sebebi, saylaugha tórt kandidat týsip jatyr. Sol tórteuding biri jeniske jeter. Biraq, «Qazaqstan ýshin dauys ber!» deytindey elimiz halyqaralyq iri sharagha qatysyp jatqan joq qoy. Jalpy osy atau jayynda aityp berinizshi?

- Ózine únamady ma, ne? Ne boldy? Múnday súraq qoyghanynnyng sebebi ne sonsha?

- «Qazaqstan ýshin dauys ber!» degen týsiniksiz sóz ghoy.

- Kim ýshin dauys ber deymiz sonda?

- Mysaly, saylaugha shaqyramyz, saylaugha kel, saylaugha degendey.

- Saylaugha shaqyru degen bayaghyda ótip ketken dýniye. Búl súraqty maghan qoyatyn jóndering joq. Men - oryndaushymyn.

Studiyagha baryp qalsam: «Mәke, osynday bir sharalar bolyp jatyr»,- dedi. Dilnaz Ahmediyeva óleng aitypty. «Jigitter» de aityp jatyr eken. Sózding ashyghy, «Erkek dauys kerek bolyp jatyr», - dedi. Arman bauyrymmen (Arman Dýisenov.-Red) aralas-qúralas adamdarmyz. Tvorchestvolyq qarym-qatynastamyz. Keremet әn shyghypty. Áni jaqsy -patriottyq sezim bar. Men endi «Qazaqstan ýshin dauys ber!» degen joldaryn  angharghan joqpyn. Saylaudyng aldyndaghy sharagha búl әn serpin beretin siyaqty, maghan sonday oy keldi.

Biraq onyng artynan týsip, nege búlay deuimiz kerek, nege býitpeuimiz kerek dep talqygha salyp ne bolmasa bauyrlarymnyng aldyna bir talap qoyyp jatqan joqpyn. Nege óitpeske?! Qazirgi elbasymyzdan bastap Qazaqstanda tórt kandidat qoyylyp jatyr. Shynymdy aitsam, kandidattar emtihan tapsyryp jatqan kezde oilastyrylyp jatqan shara edi. Jәne bir-eki kandidattyng ótip jatqanyn estip jatqan kez. Kim ótse de ótetinin, tórt kandidattyng bolatynyn bildik qoy. Saylaugha ýndeu bolmay-aq qoysyn, «Qazaqstan ýshin, jer ýshin ertenindi oila, jastar», degen әngimemen, sonday oimen shygharylghan dýnie ghoy.

- Ánderiniz naqty bir tilde aitylmaydy. Qazaqsha bastalady, oryssha jalghastyryp ketesizder de qaytadan qazaqsha aitasyzdar. Sonda búl qanday til?

-Basynda qazaqsha tilde bolypty. Sodan elimiz kópúltty bolghannan keyin jәne Qazaqstanda tek qana qazaq túrmaymyz. Eng bastysy qazirgi elimizding aldyna qoyyp jatqan maqsaty sol - auyzbirshilik, tynyshtyq. Qansha últ bar! Basqa tilde aitpay-aq qoyayyq, barlyghynyng biletin tili -  orys tili bolghannan keyin solay boldy. Arman jәne «Arnau» tobyndaghy jigitter qosylyp әnning sózin maghynauy túrghyda audaryp sosyn rifmagha keletindey etip jasaghan eken. «Progolosuy za Kazahstan» degende dauys ber degen sóz joq emes, bar, ony moyyndaysyng ghoy. «Saylaugha dauys ber» degennen «Qazaqstan ýshin dauys ber» degen úghymdylau, sezimdi oyatatyn siyaqty. Qazaqshasyndaghy «Qazaqstan ýshin dauys ber» degen bolmay qaldy. Biraq, orysshasy solay bolyp túr.

- Osy әndi aralas, budan tilde aitpay-aq qoyayyq, memlekettik tilde nemese resmy tilde ghana  aitayyq dep talap qoya almadynyzdar ma?

- Qoya almadyq. Ol qarjygha, uaqytqa kelip tireletin nәrse. Eki tilde birdey jetsin, bólek-bólek qylmay-aq qoyayyq dedik.

- Ótkende sizder baspasóz mәslihatyn ótkizgen kezde búl әn jәne beynerolik - ózderinizding patriottyq sezimderinizden tuyndap jatqan dýnie ekenin aittynyzdar. Yaghny patriottyq degenimiz orysshadan audarghanda otanshyldyq, elshildik, últshyldyq, memleketshildik degen úghymdy bildiredi ghoy. Osy túrghydan kelgende mysaly, byltyr Qyzylaghash auylynda apat boldy, Tarbaghatay audanynda da auyldardy su alyp ketti, sonday kezde sizder, yaghny әnshiler qauymy patriottyqtarynyzdy tanytyp el arasyna baryp konsertter berip bolmasa basqa da kómekterinizdi jasadynyzdar ma? Saylau aldynda nege patriottyqpen shygha qaldynyzdar?

- Onday jaghdaylar bolyp jatsa әnshiler basyn búghyp qalady dep aita almaymyn. Onday týrtpeli saualdy qoymay-aq qoy, bauyrym. Barmady emes, elder baryp jatty. Ánshiler onday jerden qalmaymyz. Mýmkin sonday kezderde qalamúshtaryng jazylmay qalatyn shyghar. El basyna kýn tughan kezde - biz qashanda elmen birgemiz.

- Ángimenizge rahmet!

«Abay-aqparat»