Alashta Aqyn kóp desek te, danghayyr Dalamyzdyng týkpir-týkpirinde qonyr tirlik keship, jyrdy jan azyghy qylghandar sausaqpen sanarlyq. Solardyng biri – jauhar jyrlary jeti kitabyna jýk bolghan oraldyq Ghaysa-Ghaly Seytaq. Qasiyetti Naryny men aqjarylqap Aq Jayyghyn ólenge ózek etken talantty shayyrdy mereytoyymen qúttyqtay otyryp, oghan shalqar shabyt, tolaghay tabys tileymiz.

Mening eki synshy dosym bar. Basymyz qosylyp, ómiri bitpes oy jarysty qyzdyrghan sәtte әngime sony qaytse de ólenge auysady. Eski әdetten janylmay,  biri – Oidyn, ekinshisi – Sezimning atyn algha ozdyram dep jan úshyrady. Biri taqyldap Qadyrdy oqysa, ekinshisi Túmanbaydyng túma joldaryn jatqa soghady. Sol qiynnan qiysqan, shiyrshyq atqan shumaqtardy tamsana tyndap otyryp rasynda da qos Aqyn ortamyzgha oralyp, ringte qolghap týiistirgendey kýy keshesin. Kezek-kezek nokdaungha týsken sayysshy synshylar da terlep-tepship, dau-damaylaryn әupirimdep itjyghyspen ayaqtaydy...

Arasynda qarap otyrmay men de ortagha ot tastap qoyam. «10 tomdyq «Jyr marjany: qazaq poeziyasynyng antologiyasyn» kórdinder» deymin. Beli qayysqan әr tomgha 50-60 aqynnan kirgenning ózinde 500-600 sandy ólenshi bar» deymin. «Qaptaghan gazet-jurnaldar men búrysh-búryshtaghy baspalar kýn qúrghatpay qanshama talaptynyng túsauyn kesedi?!. Qazaqta sol ólendi oqityn oqyrmannan góri men aqynmyn dep keude soqqandar kóp. Sonda olar ólendi kim ýshin, ne ýshin jazady?!.» deymin. «Ýsh ghasyr jyrlaydyn» bar ma? – bar. «Bes ghasyr jyrlaydyn» bar ma? – bar. «On ghasyr jyrlaydyn» bar ma? – bar. Taghy ne kerek, toyqúmar qazaqqa sonyng ózi jetip artylmay ma?!. Bardy baghamdap, boygha sinirip alsaq ta az olja emes qoy» deymin. Áriyne, mening sózime toqtar olar joq, Oigha órilgen, Sezimnen shyryn tamghan shumaqtaryn pulemetshe boratady. Talaydyng aty atalady, birin Poeziya patshalyghynyng tórine shygharsa, birine oryn bosaghadan әreng tiyip jatady. Shynyn aitu kerek, men kóp jaghdayda tosylyp qalam: kóbining týsin týstemek týgil, aty-jónin de alghash estip otyrsam qaytpekpin...

Arasynda әngime әueni Naryq pen Danqqa auysady. Ashtan ólip, kóshten qalmaghanymen eshbirining shekesi shylqyp jýrmegeni sóz bolady. Taghy da Qadyr aghamnyng kenes zamanyndaghy eng aqshasy kóp, sanauly baylarynyng biri bolghany, sóitken Oishyldyng (Alashtaghy eng aqyldy adamnyng biri bolghan dep esepteniz) bir kýnde taqyr kedey bolyp shygha kelgeni, shuly bazar irgesindegi bes qabat ýiding eng jogharghy ayaday pәterin panalaghany aitylady. Múqaghaliyding iship ketkeni, tipten jasynyng da, kәrisining de búl dýniyeden baz keship, ózderine qol salghany eske alynady...

Eriksiz oilanyp qalasyn. Búl dýnie esigin ashqan әr pende ómirde baqytqa qol jetkizsem dep úmtylmay ma? Baq pen Sor... Sor men Baq... Sonda deymin-au, Aqyn baqyty nede?!.

Osyndayda eske Ghaysa dos týsedi. Búl da bolghan oqigha edi.

2001 jyl. Kýn batys, qiyr shettegi Oraldyng Ordasynda (qazirgi Han Ordasynda) úlan-asyr toy boldy. Qazaqtyng songhy handyghy – Bókey Ordasynyng shanyraq kóterip, tu tikken, qasiyetti jerimizding qanshama bir bóligin Aq patshadan qaytaryp alghan aituly dәuirdi, eki ghasyr búrynghy tarihy datany eske týsiru merekesi-túghyn. Bireu biler, bireu bilmes: 1801 jyly 11 nauryzda Resey patshasy I Pavel san jyl sarsangha salyp baryp, Kishi jýz qazaqtarynyng Jayyqtan ótip, atamekenderine oraluyna múrsat bergen Jarlyqqa qol qoyghan. Kýn jaryqta qol qoyyp ýlgergeni qanday abyroy bolghan desenizshi. Óitkeni sol kýni týnde balasy bastap, býlingen býlikshiler qostap, patsha aghzamnyng basyn alyp tynghan bolatyn...

Mine, sol toydyng ýstinde Oralyng bolsyn, Han Ordang bolsyn, búlardyng barsha kóshesinen Ghaysa-Ghalidyng «Eger Bókey kóshpese...», «Orda» ólenderi tútastay banerlerge kóshirilip, onymyzdan da, solymyzdan da jarqyrap shyqty da otyrdy.

«Eger Bókey kóshpese,

jýrer edik biz qayda,

Shekarany ózge júrt

basqa jerden syzbay ma?!

Eger Bókey kóshpese,

Edil-Jayyq betke alyp,

Qúmnan aspay qalyng júrt

qalar ma edi toqtalyp?!» – degen joldar әsirese osy Naryn qúmynda tuyp, bal qúdyqtarynan su ishken biz siyaqtylardyng kónilin airan-asyr etti, ata-babamyzdy, әke-sheshemizdi eske alghyzyp, jan-jýregimizdi tolqytqany әli este.

Al

«Qúm Narynnyng tósine

Dara qonghan búl Orda»;

«San Ordanyng sarqyty

Sekildi me búl Orda»;

«Perzentteri alyp kil

Úlyqtalghan búl Orda.

Janarynda tarihtyn

Túnyp qalghan búl Orda»;

«Astanagha el kóshin

Bastaghanday búl Orda» – joldary tek taqtagha jazylghan joq, barshanyng kónil tórinen oryn aldy. Óitkeni búl janghyrghan Alash Elinin, Jana Qazaqstannyng bar-joghy 10 jyldyq tolayym toyymen túspa-tús keldi. Sol bir zaryqtyryp jetken Tәuelsizdikting tәtti auasyn qúmarlana jútqan kezder, erekshe qúlshynysty, úmtylysty jyldar talaydyng jadynda bolsa kerek. Mine, sol sәtte Ghaysa qúrdasqa, Aqyn dosqa qaljyngha sýiep: «Sen baqyttysyng ghoy, jyryng júrttyng kózinde (samsaghan banerlerdi aitqanym), ólening elding auzynda... Býgin-aq anau bir jaqqa jónele berseng de bolady», – degenim bar edi. Rasynda da, kózi tirisinde osynday erek qúrmet-dәrejege ie bolghan Aqyn baqytty emes pe?!.

Qayran da menin, Bókeyim!.. Búl bauyrynan býgingi Sarayshyqty Atyrau men әuliyeli Manghystaudy órgizgen berekeli Bókey Ordasy edi. Kózden búl-búl úshqan Ashtarhandy ansaymyz. Osy qúiqaly atamekendegi býginde Selitrnyy dep atalatyn selo-stansiyadaghy ata-babamyzdyng astana-baytaghy Saray-Berkening júrtyn, Volgograd týbindegi Sareva qonysyndaghy taghy bir bas qalamyzdyng júrnaghyn bir kóruge zarmyz. Salqar Samara-Saqmardy, Sarytau men Sari-qalany (Volgograd), atajúrt – Altyn Ordanyng altyn besigi Edildi oqulyqqa engizbek týgil, auyzgha alugha da qorqa soqtaymyz... Qayran da menin, Bókeyim!..

Osy sәtterde qolyna eriksiz Ghaysa-Ghaly aqynnyng jyr kitabyn alasyn. Óksikti ókinishindi onyng namysty jyrlarmen basasyn.

Tarihymyz tereng dep maqtanugha sheber-aqpyz. Shynyna kelsek, onyng zary teren, mún-qayghysy kól-kósir ghoy. Kýni keshe – 1921 jyly Aqtóbemizding jerinde Aqbúlaq audany qúrylyp edi. Kýni keshe – 1935 jyly sol ónir ayaqastynan Reseyding Orynbor oblysynyng qúramyna ótti de ketti. Ghaysekeng jyrlaghanday:

«Aqtóbe jaqty ansaytyn

Aqbúlaq atty audan bar.

........................................

Múng torlap qara kózderdi,

Oryssha shyghar sóz de endi.

Auyldar, qazaq túrsa da,

Attary týgel ózgerdi.

Osylay eldi tonau bar,

Jýgi de onyng kóp aughan.

Aqtóbe jaqty ansaytyn

Aqbúlaq atty joq audan...».

Zardy zar, sherdi sher qozghaydy. Dәl osy jyldary mening auylymda da, Naryn qúmynda Azghyr degen su jana audan qúrylghan-túghyn. Birte-birte adam zady qolymen adam sanyn azayta kelip, aqyr sony audandy jauyp tyndy. Azghyr, Sýiindik, Balqúdyq, Asan, Úshtaghan, Noghaybay, Qonyrterekter Ordagha qarady. Soghys bite salyp, jana soghystargha janasha dayyndalghan ókimet Azghyrgha әskery kiyimsiz «ekspedisiya» tókti. Halqyn tym-tyraqay bostyrdy, qalghan-qútqanyn qiyrdaghy Guriev oblysynyng Teniz (Dengiyz) audanynyng qanjyghasyna baylap berdi. Atom poligonyn úiymdastyrdy, 17 ret jerasty jarylysyn jasady. IYek astyndaghy Han Ordasyna jarty ghasyr boyy qatynasu esh mýmkin bolmady, eki arany kiyik jaryqtyq ghana jol etti. Múnyng bәrin atyng óshkir kenes zamanynyng súrqiya sayasaty dersiz. Hosh, jaqynda Orda arqyly atajúrt Sýiindik-Balqúdyqqa baryp keldim. Sondaghy kórip-bilgenimdi aitugha sóz taba almay otyrghan jayym bar. Bizding irgemizde, 60-aq shaqyrym jerde Reseyding Ashtarhangha qarasty Harabaly degen qalasy bar. Osy shahar men Balqúdyqtan shyqqan kýre joldyng qaq ortasynda ejelden «Mayor qúdyq» degen malshy qonysy bar-túghyn. Jolshylar sol jerde ayaq suytyp, «Búl qaq orta, oryspen shekaramyz» dep otyratyn. 1990 jyldardyng ayaghynda shekara syzyghyn syzghan orystyng soqaly traktory «Mayor qúdyqtan» «janylysyp», auylymyzgha 16 km jerden meje kesti. Hosh dedik, óitkeni dәl osy jerden poligon ýshin salynghan Harabali-Azghyr tas joly bizge soqpastan qiyalap ótetin. Al kýni  keshe ghana kórgenim: Reseyding shekara postysy ónmendep kelip, Balqúdyq auylynyng irgesinen oryn teuipti. «Búryn shekara dúrys syzylmaghan eken. Dúrysy osy eken» desedi júrt. Áyteuir jel ótindegi, el shetindegi Balqúdyq pen Azghyrdyng Resey dәrgeyine ótip ketpegenine shýkirshilik etedi el. Men osy kezde Ghaysa-Ghaliyding «Aqbúlaq» ólenin esime alyp, aitaryn aityp qalar aqyn bolyp tumaghanyma ókindim...

Men bilgende, kóne tarihty, әsirese Altyn Orda soraby men jyrly da jútty Noghayly tarihy haqynda Gh.Seytaqtan artyq jazghan aqyn joq.

«Tirshilikting sýzip iship qaymaghyn,

Qalmaghanday sen baspaghan aimaghyn.

Kýlli Resey alym tólep qútylyp,

Qyrymdy da jayladyn.

Alauyzdyq elge tóngen zaual-dy,

Alasúryp,

Taba almadyng dauandy.

Astarhandy qoldan berip aqyry,

Qazandy da jau aldy.

Resey salghan qútyla almay túsaudan,

Ashy zar men tanyng atyp,

Týs aughan.

Jering de joq býginde,

Tiygen enshi – ýsh audan.

Ayaq-qoldy shyrmap mәngi kisenge,

Ýsh audandy bólip berip ýsh elge,

Resey aqyr senen solay ósh aldy,

Basqa jol joq týserge.

Jering bar-dy tauly, suly, toghayly,

Bastan baqtyng úshuy da onay-dy.

Dýrkiregen atyng qaldy tarihta,

Qalyng júrtym –

Noghayly!». Mine, búl aty aityp túrghanday – «Noghayly» jyry.

«Qúdiretinnen ainaldym,/ Qasiyet qonghan qara jer!» dep tolghana otyryp, «Qalsa eli qytaylanbay, orystanbay,/ Úlasar keleshekke kóp is barday./Jighany izgilikke qyzmet etip,/ Imany adamzattyng toghysqanday» ýmit qylyp, «Aynalyp Aq Ordagha kәri Aqmola,/ Baylanyp qaldy Jerding kindigine» balanghan «Qazaqtyng kók tiregen Astanasynan» qút-bereke kýtedi.

Orda – túnghyshtar mekeni! Búl – el auzynda jýrgen sóz. Ony әrisin aitpaghanda ótken ghasyrdyng basyndaghy tarihty Ordada «Qazaqstan» syndy «Úran»-dap shyqqan túnghysh gazetter, «Múghalim» jurnaly hattap, qújattap qoyghan. Eki jyldan astam bayraqty tu kóterip, memlekettik biylik qúrghan «Kýnbatys Alashordasynyn» ózi nege túrady!.. Tek Ordanyng ghana emes, Alty Alashtyng túnghyshtarynyng shejiresi Gh.Seytaqtyng «Narynnyng nar úldary» kitabynda eskertkish bolyp tas túghyrgha qoyylghan. Onda tek qúr sóz sauyp maqtau emes, «Ozbyrlardyng qylghan lany –/Orgha qúlap kil ardaghy, Opyntady eldi mәngi/ Otyzynshy jyldar zary», Jahanshaday kósemge qarata aitylghan «El ýshin týsting sarsangha,/Úly sóz aityp últyna./Úrpaqsyz әtteng qalsang da,/Úranyng jetti júrtyna!» ókinishi de óleng bolyp óriledi. Búl arnau-jyrlar, әsirese alghashqy oqyghan qazaqtargha, Alash Arystaryna baghyshtalghan tolymdy tolghamdar mektep oqulyqtaryna, týrli hrestomatiyalargha súranyp-aq túr. Búl saladaghy aqyn enbegi, onyng jyrlaryndaghy tarihy tanym, ashy aqiqat-shyndyq, namysty janyr qalam qayraty bolashaq zertteulerding nysanasyna ainalary sózsiz.

Sәti týskende eldi aralaysyn, kóne men janany kóresin. Batys Qazaqstannyng ong týstiginde qazaqy tórt audan bar: Bókey Ordasy, Jәnibek, Janaqala, Kaztalov. Aghayyn-tuys kóp túratyn osy atajúrtty aralaghanda tórt audannyng ortalyqtarynda, tipten shalghay auyldarynda da Sizdi Ghaysa-Ghaly Seytaqtyng jyrlary jazylghan ýlkendi-kishili banerler qarsy alady, tap bir kenes kezindegi kýn kósemderding kónermes sózderindey. Olar aragha jyl salmay auysyp jatatyn әkimqaralardyng núsqauymen ilinbese kerek. Meninshe, júrt kókeyinde jazylghan, jýreginde jattalghan sózder qayta týlep, ruhany janghyryp, elding jalauly ýgit-úranyna ainalghanday. Boyyna týser, ózegindi órter, ar-namysyndy oyatar óleng joldary qarlyghashtay qalyqtap, halqynnyng janyna daua, bolashaghyna medet tilep túrghanday...

Ey, beu, Aqyn dos, Ghaysa qúrdas, Sen baqyttysyng ghoy!..

P.S.: Osy jazbamdy jogharydaghy daulesker qos synshynyng elektrondy poshtalaryna da joldap otyrmyn. Býgingi qazaq poeziyasynyng taghdyrly joly turaly mening týsinik-payymymdy osy yspatty dep bilersizder.

Gharifolla Ánes

Abai.kz