Júma, 19 Shilde 2024
Janayqay 7607 11 pikir 19 Qyrkýiek, 2018 saghat 09:24

1893 jyly salynghan Maral Ishan meshiti QMDB-gha qajeti joq pa?

Meshitimizding býgingi jaghdayy osynday

Qostanay qalasynyng dәl ortalyghyndaghy Ál-Faraby atyndaghy danghylda Maral Ishan atyndaghy meshit sәn-saltanaty men kórkine say kim-kimdi de «men múndalap» shaqyryp túratyn. Oblysymyzda ghana emes býkil qazaq júrtyna qasiyetti islam dinin taratuda aty mәshhýr bolghan búl ghúlamany qazir qaster tútpaytyn adam joq. Marqúmnyng beyitine Qyzylorda oblysyna baryp tәu etushiler kóp ekenin bilemiz. Sóitken ghúlamany ózining kindik qany tamghan jerinde onsha qadir tútpaytyndyghy bayqalady. Óitkeni atalmysh meshit sonau 1893 jyly boy kóterse de, kýni keshege deyin sylaghy da týspey syr bermey kelgen edi. Múnda qasiyetti júma kýni týgili jay uaqytta adam ayaghy arylmaytyn. Al qazir she?

Ras, ghasyrdan astam uaqyt búryn halyqtyng aqshasyna salynghan búl әsem ghimaratttyng da kezinde kórmegen qúqayy joq. Qazan tónkerisinen keyin bolishevikterding qaharyna úshyrap, meshitimiz konsert qoyatyn filarmoniyagha ainaldy. Odan song biraz jóndep, taghy halyqtyng kónilin kóteretin kinotetr bolyp myng qúbyldy. Tek elimiz egemendik alghannan son, 1992 jyly ghana dinimizge qayta oralyp, qúday ýii atanyp, esigin aiqara ashty.

Endi mine qalamyzdyng kiyeli ornyna ainalghan, alystan kelgen qonaqtardyng ózderi tanqala da tamsana qaraytyn meshitimizding basyna qara búlt ýiirildi. Osydan eki jyl búryn oblys ortalyghynyng syrt jaghynda, yaghny mikroaudanda jana meshit salamyz degen syltaumen bir myng adam artyghymen siyatyn búl ghimaratty bos qanyratyp tastady. Qazir ortalyqta túratyn adamdar sonau qala syrtyndaghy meshitke sadaqa beru ýshin birneshe avtobuspen qatynaugha mәjbýr. Ásirese jasy kelip qalghan, syrqaty janyna batatyn qariyalargha qiyn.

Al Maral ishan atyn iyelengen meshitting qazirgi jayy kim-kimning de janyna ayazday batyp túr. Ol beynebir eshkimge keregi joq basy artyq dýnie sekildi. Azyp-tozugha ainaldy. Meshit jylu jýiesinen mýldem ajyratylyp tastalghan. Namaz oqylmaydy. Diny merekeler ótkizilmeydi. Kýrdeli jóndeu jasau degendi eshkim de oilamaydy. Bir kezderi, naqtylap aitqanda osydan eki jyl búryn Qazaqstan diny músylman basqarmasy «qajetti qarjylay kómek berip, jaqsylap jóndeymiz» ,- degen uәdesinen de tayqyp ketti. Ol basqarma búl tarihy jәdigerdi sylap-sipap bolsa da ústap túrugha shamasy kelmedi. Múnda qazir eshkim kelmeydi, sondyqtan azyn-aulaq pikir-sadaqa da týspeydi.Sadaqamen mýmkin lajdaugha bolar ma edi, endi ol da kózden búl-búl úshty. Qysqasy, bir kezderi qalamyzdyng maqtanyshyna ainalghan ortalyqtyghy jalghyz meshitimizding taghdyry qyl ýstinde. Eger múndaghy anau Qayrat Núrtas, Ayqyn, Erke men Tóregeldi sekildi әnshilerdi toyyna shaqyryp, millliondaghan aqshany ayamay shashatyn bayshkeshterimizden esh kómek bolmasa, kýni erteng meshitimiz kýl-qoqysqa ainalyp, piradar Maral ishan atamyzdyng aty birjolata óshpek.

Bir qyzyghy búl meshitting osynday kýige úshyrauyna ózimizding emes, ózge últtyng ókilining jany ashityn kórinedi.

- Maral ishan meshiti - tarihy nysan, ol kóp jyldar boyy qalamyzdyng vizitkalyq kartochkasyna ainaldy, - dep qanjylys bildiredi Qostanay qalasynyng túrghyny Tatiyana Galkina, - Onyng beynesi kóptegen kitaptar men otkrytkalarda da bar. Mening bir tanysymnyng aituyna qaraghanda Reseyding Qazan qalasyndaghy tarihiy-ólketanu múrajayynda eskining kózi retinde Maral ishan meshitining suretin qabyrghagha әspettep ilip qoyypty. Minekey kórdiniz be, biz syilamasaq, ózgeler syilap jatyr. Elden úyat.

Jaybergen Bolatov, Qostanay

Abai.kz            

11 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1300
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 2035
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2081