5 nauryz kýni memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaev, elimizding әleumettik-ekonomikalyq jaghdayyn jetildiruge baghyttalghan 5 әleumettik bastamasyn jariyalady. Elbasy úsynghan bastamanyng 5 baghyty, eldi gazben qamtamasyz etu júmystaryn jalghastyrudy qarastyryp otyr.

Býginde respublikadaghy gazdandyru dengeyi shamamen 50 prosentti qúraydy. Batys pen ontýstiktegi 9 oblys gazben qamtamasyz etilgen. Degenmen, ortalyq jәne soltýstik ónirler әli de gazsyz qalyp otyr. Osyghan baylanysty Elbasy Qyzylorda oblysyndaghy Qaraózek jerinen Jezqazghan, Qaraghandy, Temirtau, Astana arqyly ótetin magistraldy gaz qúbyryn saludy josparlady. Búl aldaghy uaqytta 2 mln. 700 myng adamdy gazben qamtamasyz etumen qatar, elimizding ekologiyalyq ahualyna jaqsy әser etedi dep boljanuda.

QR energetika viyse-ministri Maghzúm Myrzaghaliyevtin aytuynsha, 2014 jyly Ýkimet Qazaqstandy 2015–2030 jyldargha deyin gazdandyrudyng bas shemasyn bekitti. Osy shemagha sәikes gazdandyru dengeyin aghymdaghy 47%-ten 2030 jylgha qaray 56%-ke deyin jetkizu kózdelip otyr. Búl 3 mln adamdy nemese 1,6 mynnan astam eldi mekendi gazben qamtamasyz etuge mýmkindik beredi.

«Gaz tasymaldau infraqúrylymyn damytudyng elimizding energetikalyq qauipsizdigin qamtamasyz etude jәne respublika ekonomikasy ýshin strategiyalyq mәni asa zor. Sonday-aq, búl el halqynyng ekologiyalyq jәne әleumettik әl-auqatyn jaqsartugha jol ashady», — dedi viyse-ministr.

Spiykerding bergen mәlimetine sәikes, tәuelsizdik jyldary gazdy ishki tútynu 1,5 esege ósken (1991 jyly 9 mlrd m3-tan 2017 jyly 13,8 mlrd m3-qa deyin). Kommunaldyq jәne túrmystyq kәsiporyndar men halyqtyng gazdy tútynu kólemining ósui QR gazdandyrudyng bas shemasynda qarastyrylghan sharalar keshenin jýzege asyrumen baylanysty.

«Qyzylorda — Jezqazghan — Qaraghandy — Temirtau — Astana — Kókshetau — Petropavl» baghyty boyynsha «Saryarqa» magistralidi gaz qúbyry jobasyna «QazTransGaz» AQ tehnikalyq–ekonomikalyq negizdeme әzirlegen bolatyn. Oghan «Memsaraptama» RMK ong baghasyn berdi. TEN-ge sәikes jobanyng jalpy qúny — 370 mlrd tengeni (QQS-men) qúraydy. Jobany kezen-kezenimen iske asyru kózdelgen.

M. Myrzaghaliyevting aituynsha, býginde Memleket basshysynyng tapsyrmasyna sәikes úzyndyghy 1081 shaqyrym, qúny 267 mlrd tenge bolatyn «Qyzylorda — Jezqazghan — Qaraghandy — Astana» baghyty boyynsha birinshi kezeng әzirlenip jatyr. Gaz qúbyrynyng osy uchaskesi Astana, Qaraghandy, Temirtau, Jezqazghan qalalarynyng túrghyndaryn jәne magistralidi gaz qúbyry trassasy boyyna jaqyn ornalasqan eldi mekenderdi tabighy gazben qamtamasyz etetin bolady.

«Saryarqa» jobasyn iske asyru Astanada auagha tastalatyn ziyandy qaldyqtardy jylyna 36,1 myng tonnagha deyin azaytugha mýmkindik beredi. «Saryarqa» magistralidi gaz qúbyrynyng qúrylysy barysynda shamamen 800 júmys orny jәne ony paydalanu kezeninde 225 júmys orny ashylady dep kózdelip otyr.

Sonymen qatar, Qaraghandy, Aqmola oblystary jәne Astana qalasy әkimdikteri gaz taratu jelilerin jobalau men salu mәselelerin pysyqtap jatyr. Osylaysha taratu jelilerining birinshi kezeni gaz qúbyrynyng qúrylysy ayaqtalysymen 2019 jyldyng jeltoqsanynda qosylugha dayyn boluy tiyis.

Eske sala keteyik, biyl 5 nauryzda Elbasy Qazaqstan halqyna arnaghan Ýndeuinde bir jarym jyl ishinde, yaghny 2019 jyldyng jeltoqsan aiyna deyin Astanany, Qazaqstannyng ortalyq jәne soltýstik ónirlerin gazben qamtamasyz etu maqsatynda «Qyzylorda — Jezqazghan — Qaraghandy — Temirtau — Astana» baghyty boyynsha «Saryarqa» magistralidi gaz qúbyrynyng qúrylysy jobasyn jýzege asyrudy tapsyrdy.

Abai.kz