Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 7553 0 pikir 28 Nauryz, 2011 saghat 08:37

Zarina Býienbay. Maghjan aqynnyng maniyfesi

Jaqynda Abay atyndaghy QazÚPU-dyng tarih jәne filologiya mamandyghynyng magistranttary tarih ghylymdarynyng doktory, professor, alashtanushy Mәmbet Qoygeldining úiymdastyruymen «Arystanmyn, aibatyma kim shydar? Jolbaryspyn, maghan qarsy kim túrar? Kókte - búlt, jerde - jelmin gulegen, Jer erkesi - jelding jónin kim súrar?», - dep jyrlap ótken aqyn Maghjan Júmabaevtyng «Tabaldyryq» atty shygharmasyn jan-jaqty taldaugha baghyttalghan «Dóngelek ýstel» ótkizdi. Atalmysh sharagha qatysqan jastardyng qyzu talqysynda aitylghan eng túshymdy degen oilardy nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz.

Mәmbet QOYGELDI, tarih ghylymdarynyng doktory, professor:

Jaqynda Abay atyndaghy QazÚPU-dyng tarih jәne filologiya mamandyghynyng magistranttary tarih ghylymdarynyng doktory, professor, alashtanushy Mәmbet Qoygeldining úiymdastyruymen «Arystanmyn, aibatyma kim shydar? Jolbaryspyn, maghan qarsy kim túrar? Kókte - búlt, jerde - jelmin gulegen, Jer erkesi - jelding jónin kim súrar?», - dep jyrlap ótken aqyn Maghjan Júmabaevtyng «Tabaldyryq» atty shygharmasyn jan-jaqty taldaugha baghyttalghan «Dóngelek ýstel» ótkizdi. Atalmysh sharagha qatysqan jastardyng qyzu talqysynda aitylghan eng túshymdy degen oilardy nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz.

Mәmbet QOYGELDI, tarih ghylymdarynyng doktory, professor:

- Býgin osy «Dóngelek ýstel» barysynda bizding jinaluymyzgha sebep bolghan - osydan 85 jyl búryn jazylghan Maghjan aqyn­nyng «Tabal­dyryq» atalatyn shyghar­masy. Kezinde tergeu materialdarynda búl enbek «Platforma» dep atalghan. «Platforma» (fransuz sózi) - belgili bir sayasy partiyanyn, qoghamdyq úiym­nyn, toptyng әreket baghdarlamasy degendi bildiredi. Ótken ghasyrdyng 20-30-shy jyldary elimizde jappay repressiya sayasaty jýrgizilgen mezgilde Alash ziyalylary, arasynda Maghjan Júma­baev ta bar, ýstinen jýrgizilgen sot ýrdisi barysynda tergeushiler búl qújatqa mýmkin bolghansha sayasy renk, astar berip, ony Kenestik biylik pen Kommunistik iydeologiyagha qarsy qa­zaq últshyldarynyng ortaq baghdarla­ma­lyq qújaty retinde qarastyrugha tyrysyp, «Platforma» dep atady.

«Tabaldyryq» jay ghana aghymdaghy shygharma emes. Ol qoghamdaghy kýrdeli de, týbegeyli sayasi, әleumettik jәne ru­ha­ny ózgerister jaghdayynda ómirge kelgen tuyndy. Ony ómirge әkelgen sol tarihy mezgilde iyleuge týsken qa­zaq shyndyghy.

1924 jyldyng sony men 1925 jyl­dyng alghashqy kýnderi jazylghan Magh­jan Júmabaevtyng «Tabaldyryq» atala­tyn enbegi totalitarlyq biylik jýiesin ornatu jolyna týsken bolisheviktik iydeologiyagha qarsylyqtyng naqty kórinisi edi. Shygharmanyng Kommunistik Ortalyqtyng imperiyadaghy qazaq siyaqty halyqtardyng qoghamdyq ómirdegi últtyq erekshelikterin esepke almastan ruhany ómir salasynda da óz ústanymdaryn әmbebap qúndylyq retinde jogharydan kýshpen teluine qar­sy kónil-kýidi bildiretin qújat eken­digi  aiqyn. Sonymen birge, «Ta­bal­dy­ryq» sol bir kýrdeli ózgerister kezeninde últtyq kórkem oi, әdebiyet qan­day ústanymda boluy kerek degen saualgha berilgen negizgi de dәleldi jauap edi.

«Tabaldyryq» jazylghan uaqyt qa­zaq ziyalylary ýshin kýrdeli de auyr uaqyt  bolatyn. «Tabaldyryq» arqy­ly Maghjan aqyn tyghyryqtan shy­ghatyn joldy úsyndy. Ol jol bilim beru jәne senim arqyly últty jana ómirge daya­rlau edi. Al bolisheviktik iydeologiya úsynghan jol búl qazaq qo­ghamyna últtyq mәdeniyetting baghyt-baghdary men mazmúnyn anyqtau isinde Ortalyq­tyng sheshushi rolin moyyndau, yaghny mәdeny qúndylyqtardy jasaushy halyq­tan ózge mәdeniyetter jasaghan ýlgilerdi tútynushy halyqqa ainalu edi. Yaghny «Tabaldyryq» mә­deny ómir salasyndaghy iydeo­logiyalyq zorlyqqa berilgen intellektualdyq jauap qana emes, sonymen birge, sol bir aumaly-tókpeli zamanda últtyq ónerdin, әde­biyet­ting baghyt-baghdaryn anyqtap ber­gen baghdarlamalyq qújat ta edi. «Ta­bal­dyryqtyn» osy eki qyryn birdey baghalau asa manyzdy.

Kez kelgen zaman qújatynyng aty, әriyne, onyng mazmúnyna, kótergen jýgine sәikes bolghany jón. Osy túr­ghydan alghanda «Tabaldyryq» syrt­tan tanylghan resmy iydeologiya­lyq ústa­nymgha qarsylyq qana emes, sony­men birge, mәselege últtyq kózqarasty ashyq ta, anyq bildirgen mәlimdeme ornynda jýretin qújat. Qújattyng osy qyrlaryn negizge ala otyryp, biz ony maniyfest dep ataudy úsynamyz. Yaghny aqyn Maghjan Júmabaevtyng maniyfesi.

Bilim jәne  ghylym  jolyndaghy jas­­tar­dyng «Tabaldyryqta» jasalghan tú­jy­rym, iydeyalardy tereng iygeru ar­qy­ly oi-óristerin terendetip, jana sapagha baghyt-baghdar alary dausyz.

Alma Asherbekova, tarih mamandyghynyng magistranty:

- Maghjan Júmabaev búl enbeginde últtyq sipatynan aiyrylu qaupi tóngen әdebiyet pen mәdeniyetting keleshegi ýshin qam jeytinderge qozghau salu arqyly ruhany tirshilik­ting bolashaq baghyt-baghdaryn aiqyndau­dy kózdedi.

«Adabiyat ne nәrse? Adabiyattyng jalpy zany» atty bóliminde «Úqqysy kelgen adamda bir qolymen qiratyp, bir qolymen jana dýniyeni qúryp jatqan proletariattyng ózining ómiri feodalizm men realizmning qospasy ekeni ashyq qoy. Tarihta eng zor, eng qasiyetti ister osynday qospa ótpeli, tranzittik dәuirde istemek. Tereng de, ekpindi de әdebiyet osynday qospa (ótpeli tranzittik) dәuirde tumaq». Osy tranzittik  dәuirde  «Alqa» múra­ty tarihy qajettilikten tuyndady. «Tabaldyryq» maniyfesining jazyluy azattyq sana, ziyaly eldik nyshannyng naqtylanuy edi.

«Búl kýnge sheyin tónkeris әm adabiyatymyz» bóliminde tónkeristing qazaq eline qanshalyqty әser etkenin aitady. «Ýstimizdegi zor tónkeris bizge óz tarihymyz tudyrghan, óz tariy­hy­myz­dyng qatynasy bolghan tanys tónkeris emes, Europa  tarihy tu­dyr­ghan jat tónkeris edi. Tónkeris pen qa­zaq túr­mysynyng syrty ghana soq­tyqqan syqyldy bolghanymen, sanasy dagh­dyly jolmen kele jatty». Qazaq qalamgerlerine biz tónkeristi jyr­lamadyng dep renjimeuimiz kerek, óitkeni, әdebiyet tabighy jolmen damuda. Biraq qiyn ótpeli kezenmen sanaspayynsha, is algha jyljymaytynyn aityp, maniyfeste qoghamdyq oi­­dy jer bederine qaray aghatyn sugha tenep, jana jol izdeu kerektigin aitady. Búl jolda «oyymyz da, qiyalymyz ­da, adabiyatymyz da Aziya iyisi anqy­mauy mýmkin emes. Baghyttyng bir ekeni dausyz bolghanymen, proletariat­tyng óz tarihynyn, mashinasynyn, qayys kamzolynyng iyisi shyqpauy, qazaqtyng myng jyldyq tarihynyng eltiri túma­ghynyng iyisi shyqpauy mýmkin emes», - dep qazaq әdebiyetining damu baghyty últtyq tabighy baghytta boluy kerektigin ashyq aita bildi.

Jasqa jón silteytin, adasqandy jolgha salatyn, qisyqqa tez bolatyn, «Tabaldyryq» maniyfesi gazet betinde jariyalanbasa da últ­shyl aqyn-jazu­shylarymyzdyng basyn bir arnagha toghystyrugha múryndyq boldy.

Maghjan Júmabaevtyng «Tabaldy­ryq» maniyfesi arqyly halyqtyng tarihy zerdesine barlau jasay otyryp, últtyq sana-sezimin oyatu, jigerin qay­rau arqyly eldik sanany últtyq mýd­de negizinde qalyptastyrudy kóz­dedi. Búl óz kezinde mýddesi ayaqqa tap­tal­ghan, eli men jeri otarlanghan últ ýshin asa qajet maniyfest. Qazaq әdebiyetin jana dengeyge kótergen maniyfest.

Aygerim Aynaqúlova,

filologiya mamandyghynyng 2-kurs magistranty:

- Maghjan Júmabaevtyng «Tabaldy­ry­ghy» - proletariat  tónkerisi dәui­rinde, Kenes ýkimeti kezinde qazaq әdebiye­tin dúrys damytyp, dúrys qa­lyptas­tyrugha baghyttaghan qúndy enbek. Últ  әdebiyetinin  atqaratyn min­­detterin anyqtaghan M.Júmabaevtyng ústanymy - eldin  últtyq  sana-se­zi­min oyatu, búryn derbes el bolghan­dyghyn esine salyp, jasyghan jigerin qayrap, órkeniyet jolyna týsuine kómektesu. Búl  haqynda M.Qoygel­diyev: «Últ әdebiyetining proletariat tón­kerisi zamanynda bir ghana tap­shyldyq jolynda ghana emes, әuelde últshyldyq ústanymda bolmasqa sharasy joq», - dep kórsetedi. Sebebi, ol kezdegi әde­biyet­te dәuir súranysyna say әleumet­tik-taptyq jәne últtyq sezimderding qatar jýrui tiyis edi. Demek, qazaqtyng býgingi qayghy-múny, yza-kegi, jyry men kýii, quanyshy men sýiinishi kórinis tappasa, әdebiyet bola almaydy jәne búl ústanym últ ómirining kezen­dik erekshelikterinen tuyndaydy. Yaghny búl «qazaq әdebiyeti basqa elding әdebiyetining kóshirmesi bolugha tiyis emes» degen sóz. Magh­jan­nyng ústany­myn Iliyas Jansýgirov, Múh­tar Áuezov syndy aqyn-jazushylar qoldap, «Kýishi», «Qúlager», «Han Ke­ne» atty tuyndylarymen el yqy­lasyna bó­len­di. Sonday-aq, M.Júma­baev­tyng sonau dәuir­de aitqan pikirleri, Sh.Eleu­ke­novtyng ai­­qyn­­d­aghanynday  «alghashqy da songhy teoriyalyq enbegi» býgingi zamanda da ózektiligin joghaltpay, uaqyt talabymen úshtasyp keledi. Qoryta aitqanda, repressiya qúrbany - aqyn Maghjan qiyn-qystau zamanda, әdebiyet maydanynda tabandy­lyq tanytqan, qazaq bolmysynyn  qazaq әdebiyetinde iysining anqyp tú­ruyn kóksegen azamat. Al «Tabal­dyryq» - qay uaqyt­ta bolmasyn sanany selt etkizer dýnie ekeni dausyz.

Jarasbek Spabekov, tarih mamandyghynyng 1-kurs magistranty:

- Kenes Odaghynyn  Batyry, Qa­zaqs­tannyng Halyq Qahar­many Bauyrjan Momysh­úly­nyn: «Abayy bar, Maghjany bar әdebiyet - әdebiyet», - deui Maghjandy úly Abaydan keyin qoyy tegin emes. Maghjan: «Abay - qazaq dalasyna keulep kele jatqan kapitalizmge, otar­shyldyqqa qa­zaqtyng qandy jas tógip, eriksiz shalghan birinshi qúrbany. El siyrep, aqyl aitudan bastap ómirden ýmit ýzuge, túnghiyq oigha baryp tirelgen Abay ómirinin, aqyndyghynyng tragediyasy da, terendigi de osynda. Abay­dyng alyptyghy qyl kópirding ýs­tinde túrghandyghy, eki qolymen eki ómirimen alysqandyghy», - deydi. Eki qolymen eki ómirmen alys­qandyghy degeni: biri - qazaq bolmysyn qaytsem saqtaymyn, sanasyn qaytsem oyata alam, - dep jantalassa, biri - jarqyn bolashaq ýshin kýre­sedi.

«Endi tónkeris hәm adabiyatymyz» degen bóliminde: «Ýstimizdegi tónkeris adamzattyng tarihynda teni joq tón­keris. Adamzat tarihynyng eng son­ghy albastysy otarshylyqty, kapitalizmdi joyyp, tarihty jana arnamen aghyzugha bet alghan tónkeris. Europanyng otary bolghan, jalpy Shyghys elining enbekshileri, shyghystyng bir úshqyny bolghan, әsirese, tolqynnyng ishinde otyrghan enbekshi qazaq eli mynau ten­siz tónkeristi dosym dep úqpay, qasym dep úghuy, tipti, mýmkin emes», - deydi. Maghjan Júmabaevtyng «Alqa. Tabal­dyryq» atty shygharmasyn qazaq tarihynda, qazaq әdebiyetinde erekshe oryn alghan maniyfest retinde qabyl­daghanymyz dúrys bolar.

Áliya Bolathan, tarih mamandyghynyng 1-kurs magistranty:

- Bizding býgin ashyq maniyfest etip jariyalap otyrghan qazaqtyng birtuar aqyny Maghjan Júmabaevtyng «Ta­baldyryghyndaghy» basty  ústanym - býgingi ómir talabymen tikeley sa­baqtas. Aldynghy qatarly damyghan memleketter qataryna enudi maqsat tútqan qazaq halqy Maghjannyng «Zaman talabyna say әsker bolugha mindettimiz» degen pikirmen jýrui shart. «Tabaldyryqtyn» negizin salushysy: «Qazaq eli Europa kózimen qaraghanda mәdeniyet qory joq, kedey el bolghan­dyqtan jalpy aiqaydyng ekpinimen ketu qaupi túr, biraq aqqan sudyng ózi­nen aiyrylmaytyn sipaty - aghu eke­nin eskeru», - degeni batystyq ataulynyng bәrine belsheden batyp qalmaudy menzeydi. Qazaq qay zamanda da: «Ózinshe, qazaqsha, Aziyasha» bolsa ghana úlylyqqa, órkeniyetke jetedi. Búnday pikirge kelu kezdeysoq emes. Maghjan Júmabaev әr qazaqtan qazaqtyng ózi­ning oiyn, ózinin  sezimin, ózining qiya­­lyn, ózining úghymyn jyr­laugha  mindetteydi.

Qoryta aitqanda, Maghjan Júma­baev­tyn  últtyq  mýddeni  kóteru maq­sa­­tynda qúrghan «Alqa» úiymynyng iydeya­syn qazirgi jas úrpaqqa tanystyra otyryp, onyng býgingi uaqytpen sa­baqtastyghyn týsindiru asa ma­nyzdy.

Jazyp alghan

Zarina Býienbay

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1462
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3229
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5308