Senbi, 23 Qarasha 2024
46 - sóz 5104 4 pikir 21 Qyrkýiek, 2018 saghat 10:38

Úrlanghan sәbiz nemese men qalay ash qaldym?!

Halyqtyng aqshasyn úrlap jýrgender myna oqighany oqysyn!

1998 jyldyng jaz mezgili. Mysyr elinde ýsh jarym jyldan asa uaqyt bolyp, elge alghashqy kelip túrghan betim. Bәri tansyq, bәri ózgerip ketken. On alty jasar bala kýiinde ketken edim. Sanamda ýsh jarym jyl búrynghy suretter ghana saqtalghan. Kishkentay ini-qaryndastarymdy kórip tanymay túrmyn. Bәri bir týnde ósip ketkendey.

Otbasynda on aghayyndymyz. Olardyng arasynda ol kezde dinge bet búryp, bes uaqyt namazgha túrghan eshkim joq edi. Úzaq uaqyttan beri meni kórmegen olar da mauqyn basalmay jýr. Ásirese sheshem bayqús men qay bólmege kirsem, sol jerden tabylady. Úiyqtasam janyma kelip bayqatpay qarap túrady.

Kesh aua aldymdaghy eki ýlken agham shóp shabystan oraldy. Amandasyp, qal jaghdayymyzdy súrasqanymyz sol edi, qaltalarynan qyp-qyzyl iri-iri sәbizderdi shyghara bastady. Men: "Búlardy qaydan aldyndar"- dedim. Ol ekeui jymyndap: "Tauda bәlensheler sәbiz egipti, ýlken bolyp jayqalyp ósipti. Sol jerden tamaqqa qatqangha dep birnesheuin júlyp aldyq" - dedi qisyq esh nәrse jasamaghanday keyippen. Men de qarap qalmadym birden: "Rúqsatsyz bireuding zatyn alu haram" dedim. Eki agham da eshtene týsinbegen keyippen maghan bajyraya qarap túrdy da: "Bizde ala beredi. Onda túrghan nesi bar"- dedi. Osymen әngime tәmam boldy. Áldene uaqyttan keyin keshki as ta dayyn boldy. Dastarhanda úzaq jyldardan keyin bas qosyp, tórt kózimiz týgel jayghasyp otyrghanymyz osy. Buy búrqyrap ystyq as qúiyldy. Aldyma qoyylghan tamaqqa ýnildim. Ishinde turalghan qyp-qyzyl sәbizder jýr. Jýregim zirk ete qaldy. Taghatsyzdana: "Mynau baghanaghy sәbiz be?"- dedim. Bәri ýnsiz. Ýnsizdikti "iyә" dep ýlken agham búzdy. "Onda men ishe almaydy ekenmin, keshirersizder"- dedim de dastarhannan túryp kettim.

Sabyr saqtap otyra beruge de bolar ma edi?. Biraq tósekten tauyp alghan bir tal qúrmany jep qoyghannan keyin sadaqadan kelgen qúrma boluy mýmkin degen kýdikpen týni boyy dómbekship úiyqtay almay shyqqan Alla elshisi esime týsti. Qyzmetshisining әkelgen dәminen as tatyp, artynan onyng haram tabys ekeni anyqtalghannan keyin qos qolyn auzyna salyp qúsugha әreket jasaghan Ábu Bәkirdey sahabanyng oqighalaryn oqyp, boygha sinirip kelgen maghan dastarhanda odan әri otyra beru qiyn edi. Onyng ýstine ýlken agham: "Moldakenning qúrsaghy toq shyghar, kóresinder qarny ashqanda jalmandap ózi aq jeydi" - dep saldy. Sheshem "ishsenshi" - dep neshe ret úsynyp kórip edi, onysynan nәtiyje shyqpady. Men túryp ketkennen keyin kim ne degenin bilmeymin. Biraq ýlken aghamnyng ózin aqtap taghy da bir nәrseler degeni sózsiz. Sol týni ash úiyqtadym. Tanghy asqa sheshem keshegi astyng dәmdi jerinen, ýlken jilikti ýstine qoyyp qaytadan úsyndy. Men taghy da bas tarttym. Múny kórgen eki aghamnyng ózderin birtýrli sezinip otyrghany bayqaldy. Az ýnsizdikten keyin ekeui de keshirim súrap, "Seni ash qaldyrdyq. Búdan keyin qaytalanbaydy moldeke"- dedi de qúshaqtap, betimnen sýidi. Mening is-әreketim olardyng ar-ojdanyn oyatty bilem. Mening qaljyndap otyrmaghanymdy, bas tartuymnyng ishki imanymnyng serpili ekenin ol ekeui de týsindi.

Keyde bir ghana is-әreket aitylghan qúrghaq uaghyzdan әlde qayda әserli bolady. Birneshe jyldan keyin Qúdaygha shýkir otbasy mýshelerining kópshiligi namazgha keldi. Álgi sәbiz úrlaghysh agham qaladaghy bir nan pisiretin kәsiporyngha kýzetshi bolyp júmysqa túrdy. Kәsiporyndaghy júmysshylar ýilerine qaytarda tәtti toqash, pechenie deysiz be, joq ún, qant, kәmpit deysiz be, bәrin sómkelerine tyghyp, syrtqa shygharatyn kórinedi. Olarmen esik auzynda tekserip túrghan kýzetshiler bólisedi әriyne. Biraq agham eshnәrseni qolyna ilmeydi. Ýige bir týiir úrlyq zat әkelmeydi. Sóitip jýrip әlgi jerdegi úrlyqqa shyday almay ol júmysyn tastap tyndy.

Múny kórgende men bayaghy úrlanghan sәbizdi eriksiz eske týsirdim.

Aygýl Orynbekting facebook paraqshasynan

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3240
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5379