Seysenbi, 28 Qyrkýiek 2021
Bilgenge marjan 7999 67 pikir 25 Qyrkýiek, 2018 saghat 09:47

Últtyq әlipby jәne ózgetildik sózder

Qazirgi qoldanystaghy qazaq tilining kirilshe әlipbiyin kenestik-kommunistik jýiening tildik (últtyq) sayasatynyng tikeley yqpalymen f.gh.d., professor S.Amanjolov eriksizden-eriksiz qúrastyrdy. Ol ony qazaq tilinde joq orys әripterimen tolyqtyrdy. Búl óz kezeginde qazaq tilining bitim-bolmysyna, tabighy zandylyghyna jat erejelerdi kirgizip, jazu emlesin ózgertip, ony kýrdelendirip jiberuge әkeldi. Sondyqtan qazaq tili emle (orfografiya) sózdikteri birneshe ret (1940, 1957, 1978, 1983) qayta óndelip otyrdy [1,7]. Songhy núsqa 2006 jyly Qazaqstan Respublikasy Memlekettik terminologiya komissiyasy bekitken «Orfografiyalyq sózdikte» negizge alyndy [3].

Osy uaqyttar (1940 jyldan býginge deyin) aralyghynda qazaq tilining tabighatynan tys dybys tanbalarymen tolyqtyrylghan әlipbiyimizdi, eskertulerden ayaq alyp jýrgisiz emle erejelerimizdi maqtap, «orys tilining iygi әseri arqasynda tilimiz bayydy, kez kelgen shetel sózderin jaza da, aita da alatyn boldyq» dep qazaq tilining belgili ghalymdary enbekter jazdy [3; 4, 199-205; 5, 48; 6, 22 t.b.].

Dybystyq jýiesi mýlde kereghar, qúrylymy (grammatikasy) bir-birine sәikes kelmeytin tilderge (qazaq, orys) ortaq ereje shygharu әreketi emle erejelerin eskertulerge toltyryp jiberdi. Búl qiyndyqtan shyghudyng jolyn kórsetpek bolyp, taghy bir qazaq ghalymdary arnayy enbek te dayyndady [7].

Qazaq qoghamynyng osy әlipbiyge jәne onymen aityp-jazugha әbden bauyr basyp, daghdylanyp ketkendigi sonshalyq – óz tilimizding tól zandylyqtary ózimizge óreskel kórinetin boldy. «Sózderding dybystaluy men jazyluy arasyndaghy kereghar alshaqtyq birjolata joyyldy» [8, 222], «Qazaq tilinde sózder qalay jazylghan bolsa, solay oqylady» [9, 10; 10, 5] degen oi-tújyrym basqa ghalymdar tarapynan da aitylatyn boldy.

Tәuelsizdik alghan alghashqy jyldardan beri ózgetildik sózderdi, әsirese ózgerissiz qoldanysta bolyp kele jatqan jalpyhalyqtyq qoldanystaghy qoghamdyq-sayasy leksika men ghylymiy-tehnikalyq terminderdi qazaqshalau – ózekti mәselelerding birine ainaldy. Áu basta búl mәsele jóninde qazaq ghalymdarynyng (tilshi-lingvisterinin) kózqarastary әrtýrli boldy. Bireuleri jalpy kirme sózderge balama tabudy kózdese, endi bireuleri tek orys tilinen engen sózderdi ghana qazaqshalau kerek, al orys tili arqyly engen, biraq arghy tegi grek, latyn t.b. tilderining sózderi bolyp keletinderdi qazaqshalaudyng qajeti joq dep eseptedi.

Alayda birinshi ústanymdaghylardyng niyetteri dúrys bolghanymen, jýzege asuy qiyn sharua edi. Sebebi san myndaghan sheteldik sózderding tilimizge kýn sayyn tolassyz enuine qolayly jaghday tudyryp otyrghan myna aqparattar tasqyny qarqyndy damyghan almaghayyp zamanda biren-saran sózderge әreng degende qazaqsha balama tauyp, biraq solardyng (payyz – prosent, ýderis – prosess, múrajay – muzey, múraghat – arhiv t.t) ózin san-saqqa jýgirtip, daulasyp jýrgenimizde týr-túrpaty ózgetildik sózderding barlyghyna balama tabu degeniniz ýlken mashaqatty qajet etetin edi.

Ekinshi ústanymdaghylardyng grek, latyndyq «halyqaralyq sózder» dep jýrgenderi – oryssha qalay aitylyp-jazylsa, esh ózgerissiz sol qalpynda qoldanylyp jýrgenin orys sózderi. Olar osyny payymday almay jýr. Bizding búl uәjimiz dat (pretenziya) degizetin bolsa, sol «halyqaralyq sózder» delinip jýrgen sózderding (fonetika, grammatika, morfologiya, uniyversiytet, student, medisina t.t) latyn-grektik týpnúsqasy men oryssha núsqasyn salystyryp qaraugha bolady. Latyn-grekshe núsqasy bir basqa, oryssha núsqasy bir basqa.

Áriyne, búl bizding qazirgi kirilshe әlipbiyimiz ben soghan negizdelip jasalghan emlemizding meylinshe orystanyp ketuinen bolyp jatyr. Yaghny ózgetildik sózderdi sol qalpynda jazyp-aytugha mәjbýrleytin qazaq tiline tәn emes orys tilining dybys-әripterining qazirgi әlipbiyimizding qúramynda boluy jәne ózgetildik (orys tilinin) sózderdegi tilimizge jat dybys tirkesimderining qoldanysta jýrui, sonday-aq solargha sәikes emle erejemizde arnayy baptardyng boluy oghan basty sebep bolyp otyr.

Búl mәseleni «latyn jazuyna (әrpine) negizdelgen ózimizding tól әlipbiyimizdi qúrastyryp alghan song sheshemiz. Sonda ghana qazaqsha balamasy (atauy) tabylmay, tilimizding leksikalyq qúramyna kire almay (olar kirme sóz bola almaydy, óitkeni kirme sózder boluy ýshin dybystaluy qazaqsha boluy kerek) jýrgen ózgetildik býkil sózdi óz tilimizding tól dybystarymen jazyp-aytugha tarihy mýmkinshilik tuady. Sol mýmkinshilikti dúrys paydalanyp, orys tilinen jәne sol arqyly «halyqaralyq termiyn» degen jeleumen orysshalanyp engen bóten ataulardy jana әlipbiymen jazyp, óz sózimizge ainaldyramyz. Sóitip, olardyng tilimizge beyimdelmey tolassyz enuine tosqauyl qoyamyz» degen ýlken ýmitimiz bolghan edi. Biraq sol ýmitimiz aqtalmady.

Bizding latynshagha negizdelip qabyldanghan qazirgi jana әlipbiyimiz qazaq tili dybystyq jýiesine beyimdelmedi. Ol – últtyq әlipby bolmay qaldy. Ony qalay aqtap-maqtasaq ta, solay ekeni dausyz. Óitkeni onyng qúramynda «v», «f», «h/h», «ch» degen jattildik dybystar bar. Endi osy dybystar qoldanylatyn jәne әlemdik barsha tilding kóbisine ortaq (a, b, g, d, e, j, z, y, k, l, m, n, o, p, r, s, t, u, sh) bolyp kelse de, ózgeshe tirkesimimen keletin (jazylatyn) jattildik sózderdi qalay da jazuymyz kerek. Olardyng kirilshe tanbalanuyn latynshagha auystyrghanymyzben, olar bәribir týr-túrpatyn esh ózgertpegen, qazaq tili dybystyq jýiesine beyimdelmegen, qazaq tili sózdik qúramyna kirmegen jattildik sózder bolyp qala beredi.

Qazaq filologtary, әsirese onyng mýiizi qaraghayday tilshi ghalymdary: «... ózge tilderden engen ataular men sózderdi maghynalyq-dybystyq jaqtan iygeruding ana tilimizdegi tildik mehanizmi júmys istemey qaldy» dep jii aitady. Sóite túra, sol tildik mehanizmning nelikten júmys istemey qalghanyna sebep bolghan nәrselerding qaysybirin qorghap qalugha tyrysyp baghady.

Býy dep otyrghan sebebimiz – olardyng basym kópshiligi atalghan dybystardyng qazaq tili dybystyq jýiesinde joq ekenin bile otyryp, tildik jýie, tildik qúrylym turaly bilimderi shamaly, jalpy, dybystyq jýie turaly tanym-týsinikteri tayaz adamdardyng aitqandaryna kónip, solardyng ynghaylaryna jyghylyp, sol dybystardy bar dep jýr.

Shyndyghyna kelgende qazaq tili dybystyq jýiesinde sol dybystar, әsirese «v» men «ch» dybystary joq ekeni aiday anyq qoy! Al «H/h» dybysy men «f» dybystary arab-parsy tilderinen engen degen oi-pikir bar. Biraq búl da qate. Eger búl dybystar qazaq tiline enip, әbden ornyqqan bolsa, qazaq sózderining tek alghashqy buynynda ghana emes, barlyq oryndarynda, yaghny qazaq sózderining basynda da, ortasynda da, sonynda da aitylyp-jazyluy kerek edi. Olay emes ekeni tilshi ghalymdar túrmaq, kez kelgen qazaqqa belgili. Biraq bizding bireulerding ghylymy emes aitqandarynyng shylauyna erip ketken professor tilshilerimiz atalghan tórt dybysty qazaq tilinde bar dep dәleldeuge tyrysyp jýr. Olargha últtyq tilding tazalyghy, tabighy bolmysy degender kerek emes, orystanyp bara jatqan qazirgi qazaq qoghamynyng kónilin tabu kerek siyaqty.

Qazir biz beyúlttyq әlipby qúrastyrghanymyz azday-aq, sol әlipby negizinde jazuymyzdyng emlelik jana erejelerin dayyndaugha da bilek sybanyp kirisip kettik. Endi jana emle jasaushylar ne istep jatyr deysizder ghoy! Olar «v», «f», «h/h», «ch» dybystary qoldanylatyn sózderdi sol qalpynda latyn әripterimen jaza saludy qoldap qana qoymay, keybir sózderding qate jazylyp jýrgen núsqalaryn da «dúrys» dep te qabyldauymyzgha negiz qalap jatyr.

Olar kirill әrpindegi ózgetildik búrynghy sózderdi latynshalanghan jana әlipbiymen sol qadpynda da, qazaqsha dybystaluymen de jazyp, ekeuin qogham talqylauyna úsynypty.

Nәtiyje qanday bolghan?!

Kirilshe әriptegilerding sol qalpynda latynshalanghany kóp dauys jinapty, tipti ózimizding «raqymet» pen «rahmet» degen sózimizding ekinshi qate núsqasy da kóp dauys jinaghan eken.

Keyde oilaysyn, jalghan tújyrymgha olardyng ózderi de senip qalghan ba dep. «Ótirikshining kuәsi әrqashan qasynnan tabylady» degendey, olar sol ótirikterin dәleldeu ýshin de nebir qisynsyz (nelogichnyi) әreketterge baryp jýr. Qisynsyz әreket dep otyrghanymyz – birinshiden, emle erejelerin jalpyhalyqtyq talqylaudan ótkizuleri (býkilәlemdik tújyrym boyynsha, ghylymiy-teoriyalyq mәselelerdi jalpyhalyqtyq talqylaudan ótkizuge bolmaydy. Ony arnayy mamandar óz ortalarynda talqylap sheshui kerek) bolsa, ekinshiden, ózgetildik qaysybir sózderding latynsha әlipbiymen qazaqshalanyp jazyluyn qazirgi uaqyttaghy orystanyp bara jatqan qazaq qoghamynyng talqylauyna salulary dep aita alamyz.

Álbette, ózgetildik býkil sózding oryssha qalay jazylyp-aytyluyna 80 jyl boyy әbden ýirenip, sanasy әbden ulanyp qalghan qoghamgha «ministir» men «ministrdin», «shempiyón» men «chempion+nyn», «belesebet» pen «velosiyped+tin», «(i)rektir» men «rektor+dyn», «(Y)y(ú)uanyp» pen «Ivanov+tyn», «Pyransa» men «Fransiya+nyn», «pospyr» men «fosfor+dyn», «qylor» men «hlor+dyn», «uәgón» men «vagonnyn» t.t qaysysy dúrys bolyp kórinui mýmkin?! Áriyne, sýieksindi (stereotiptik) әdet boyynsha, ekinshi núsqa – olar ýshin dúp-dúrys.

Demek, «v», «f», «h», «ch» dybys-әripterining enip ketuine baylanysty qazirgi qabyldanghan latynsha jana әlipbiyimizben ózgetildik sózderding týpnúsqalyq qalpynda ene berulerine sol bayaghysha tosqauyl qoya almaymyz. Óitkeni atam qazaq «Bir qaryn maydy bir qúmalaq shiritedi» degenindey, ózgetildik bir dybystyng ózi biraz lang salatyn bolsa, al olardyng sany – jana әlipbiyimizde tórteu (v, f, h, ch) bolyp otyr. Búlar – tildi býldiretin shiritkiler. Demek, ózge el (orys, aghylshyn) tarapynan qazaq tilin búrynghysha býldire beruding «platsdarmy» qalanyp qoydy dep sanau kerek.

Alayda biz qansha jerden dәleldep aityp-jazsaq ta, ózgetildik dybystar men olardyng tanbalarynyng qazaq tilining latynsha әlipbiyining qúramynda boluyn qalaytyn tilshi ghalymdardyng asa kóptigi tanghaldyrady.

Al, bizding oiymyzsha, aldaghy uaqytta qazirgi qabyldanghan latyn әripterine negizdelgen jana әlipbiyimizdi últtyq әlipbiyge ainaldyrmayymyzsha, esh ózgerissiz qoldanysta bolyp kele jatqan ózgetildik sózderdi tilimizding tabighy bitim-bolmysyna ynghaylap jaza da, aita da almaymyz. Ol ýshin qazirgi latynsha әlipbiyimiz 1928 jylghy latynsha әlipbiyimiz syqyldy – Ahmet Baytúrsynúlynyng toghyz dauysty jәne on toghyz dauyssyz dybystardan túratyn últtyq әlipbiyine negizdelui kerek. Sonda ghana qazaq jazuy ózining tól tabighatyn tauyp, aitylym (orfoefiya) men emle (orfografiya) arasyndaghy sәikessizdikten arylyp, ózgetildik býkil sózdi «ózilik» ete alady.

PAYDALANGhAN ÁDEBIYETTER

 1. Qazaq tilining orfografiyalyq sózdigi. – Almaty: «Qazaqstan», 1988.

2. Orfografiyalyq sózdik / Qúrast.: N.Uәliyúly, A.Fazyljanova, Q.Kýderinova, Gh.Ánes. – Almaty: Til bilimi instituty, 2007. – 480 b.

3. Kenesbaev I, Músabaev Gh. Qazirgi qazaq tili. – Almaty.

4. Syzdyqova R. Janpeyisov E. Qazaq tilining tarihy. – Almaty: «Mektep» – 1968. – 239 b.

5. Aytbayúly Ó. Qazaq sózi. – Almaty: «Evro». – 1997.

6. Barlybaeva R. Qazirgi qazaq tilindegi qoghamdyq-sayasy leksika. –Almaty: «Mektep», 1978. –144 b.

7. Uәliyev N., Aldasheva A. Qazaq orfografiyasyndaghy qiyndyqtar. – Almaty: «Ghylym», 1986.

8. Sauranbaev N. Qazaq til bilimining problemalary. Tandamaly enbekterining jinaghy. –Almaty: «Ghylym», 1988.

9. Islam Jemeney. Parsysh-qazaqsha jәne qazaqsha-parsysha sózdik. –Almaty: «Sanat», 1994.

10. Amanjolov A. Týrik filologiyasy jәne jazu tarihy. –Almaty: «Sanat», 1996.

Ishan Beybit Jәlelúly – f.gh.k., dosent,

Abai.kz

 

67 pikir