Pәter iyeleri mýlkin jalgha bergen kezde patenti bolsa, salyq tólegende ýnemdey alady. Búl turaly QR Qarjy ministrligining Memlekettik kiris komiytetinde ótken brifingte jurnalisterge aityldy. Búl turaly Abai.kz aqparattyq portaly habarlaydy.

Jyljymaytyn mýlikti jalgha beruge jeke kәsipkerler de, jeke kәsipker retinde tirkelmegen jeke túlghalar da qúqyly. Osy qyzmet týri ýshin eng qolayly rejim patent negizindegi arnauly salyq rejiymi bolyp tabylady, sebebi salyq stavkasy 1%-dy qúraydy.

Patent negizindegi arnauly salyq rejiymin qoldanu ýshin kelesi sharttargha say bolu kerek — jaldamaly enbekti paydalanbau jәne kýntizbelik jyl boyynsha týpkilikti kiris 300 eselengen eng tómengi jalaqydan aspau qajet (2018 jyly 8 485 200 tenge).

«Eger jeke túlgha JK retinde tirkelgen bolsa, patent negizinde arnayy salyq rejiymi belgilenedi. Búl rejimde salyq boljanatyn paydany negizge ala otyryp, ýsh ai, jarty jyl nemese jyl aralyghymen aldyn ala tólenedi. Patentti úzartugha bolady. Patent negizinde salyq rejiymining mólsherlemesi 2018 jyldan bastap 2%-dan 1%-gha deyin tómendetildi. Búl rejim jalgha berushiler ýshin eng belgilisi», — QR QM Memlekettik kirister komiytetining Kameraldyq monitoring basqarmasynyng basshysy orynbasarynyng mindetin atqarushy Erbol Ámirhanov.

Mysaly pәterdi 100 myng tengege tapsyrsanyz, onda salyq aiyna tek 1000 tengeni, jylyna 12 myng tengeni qúraydy, búl әkimshilik qúqyq búzushylyq aiyppúlynan ýsh ese az.

«Eger de siz belgilengen merzimde salyq eseptiligin tapsyrmasanyz, sizge birinshi ret «eskertu» týrinde óndirip alu sharasy qoldanylady, qúqyqty qayta búzsanyz әkimshilik aiyppúl 36 075 tengeni (15 AEK) qúraydy», — dedi Erbol Ámirhanov.

Sonday-aq osy kәsip týrinde salyq tóleuding basqa da týrleri bar.

«Mýlikti jalgha beruden týsken tabystar boyynsha jeke túlgha ózi kýntizbelik jyl nәtiyjesi boyynsha ornalasqan jerindegi salyq organyna eseptik salyq kezeninen keyingi jyldyng 31 nauryzynan keshiktirmey 24000 nysan boyynsha salyq deklarasiyasyn tabys etedi jәne deklarasiyany tapsyru merziminen keyin 10 kýntizbelik kýninen keshiktirmey alghan tabys somasynan 10% stavkasymen jeke tabys salyghyn tóleuge mindetti», — dedi ol.

Jeke kәsipker retinde tirkelu ýshin «Elektrondyq ýkimet» veb-portaly arqyly elektrondy týrde nemese qaghaz jetkizgishte ózi kelu tәrtibinde dara kәsipker retinde qyzmetining bastaluy jayly habarlamany úsynu qajet.

Komiytetting mәlimetinshe pәterlerin jalgha zandy týrde berip jatqandardyng salyghy boyynsha ótken jyly budjetke 207 million tenge týsken. Al osy jyldyng 6 aiynyng ishinde osynday salyqtan 110 million tenge memleket qazynasyna kelgen.

Boljam boyynsha jyl sonyna deyin jalgha berilgen jyljymaytyn mýlikterding salyqtarynan 230 million tenge týsetin bolady.

Abai.kz