QR Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyn: «Parlament pen Ýkimet tek qana qazaq tilinde sóileui tiyis» dep qadap túryp aitqan sózi әli de keybireulerding qúlaghyna kirer emes.

24 qyrkýiek  kýni Parlamentte ótken Ýkimet saghatyna qatysqan Astana men Almaty, Soltýstik Qazaqstan men Almaty oblystary әkimderining orynbasarlarynyng ishinde tek Astana qalasy әkimining orynbasary Ermek Amanshaevtan basqasynyng bәri orys tilinde sóiledi.

Parlamentke kelip túryp, ózderining qalaghan tilderinde  sóilegen oblys әkimi orynbasarlarynyng búl tilbúzarlyghy Mәjilis deputaty Baqytbek Smaghúldyng ashuyna tiyip, olargha qatty ashulandy.

«Birinshiden, eki oblys әkimi orynbasarynyn,  Almaty oblysy әkimining orynbasary Aydarbek Bayjanov pen SQO әkimining orynbasary Dәuren Jandarbekting memlekettik tilde sóilemegeni — úyat dýniye. Olar әlde memlekettik tildi bilmey, mensinbegeni me, әlde Elbasynyng maqsat-múratyn qúlaghyna ilmegeni me, týsinbey otyrmyn. Úyat nәrse! Basshylarynyz qanday aptal azamattar! Al sizder parlamentke kelip otyrsyzdar, bir auyz amandasu da joq. Úyat emes pe, adamnyng namysy qayda?!», — dep shýilikti  Aughan soghysynyng ardageri,  deputat Baqytbek Smaghúl.

Bәri de dúrys edi. Mәjilis deputaty óte oryndy eskertu jasady. Osy kezde Mәjilis tóraghasynyng orynbasary Gýlmira Isimbaeva  ýshtildilik sayasatyn algha tartyp, Resey tilinde sóilegen oblys әkimi orynbasarlaryna arasha týse qaldy.

«Qazir әrqaysymyzdyng eki tilde, tipti ýsh tilde sóileuge qúqyghymyz bar. Qansha til bilemiz, sonsha tilde. Endi kelgen azamattardyng barlyghy qazaq tilin bilmeydi dep aita almaymyz, bәri biledi. Tek óz oilaryn jetkizu ýshin bizding audarmagha kishkene seninkiremey, orys tilinde sóilegeni ghoy», – dep olardyng zansyz әreketin juyp-shaymaq bolyp, viyse-spiykerligin úmytyp, jalpaqshesheyge ainalyp shygha keldi.

Endi bәri de osy jerden bastalady.

Viyse-spiyker  Gýlmira Isimbaeva qyzmeti jaghynan da, jasy jaghynan da,  oblys әkimi orynbasarlaryna aldymen ózi eskertu jasau kerek edi.  Baqtybek bahadýr sekildi  eki zanbúzardyng sazayyn bermese de…  Eskertpedi me, eskertu jasap jatqan deputatttyng aldyn kespey, ýnsiz qaluy kerek edi. Mysaly, sol jerde Mәjilis tóraghasy Núrlan Nyghmatullinning ózi bolsa, viyse-spiykeri sekildi búlay zansyzdyqqa qúr qarap otyra bermey, qarap otyrghany bylay túrsyn, qayta tipti oghan bolysa ketpey, eki zanbúzardy biraz silkilep alatyny anyq edi.

Bir elding zang shygharushy biyligi Parlament Mәjilisi tóraghasynyng orynbasary bola otyryp, zang búzushylyqty aqtaghan  Gýlmira Isimbaeva  búl  jerde ózi de zandy búzyp otyrghanyn biler me eken?

Al endi viyse-spiykerding әreketin talqylap, sózin tәpsirlep kóreyik.

Birinshiden, Mәjilis tóraghasynyng orynbasary Gýlmira Isimbaeva búl sózimen memlekettik  tilding mýddesine kólenke týsirip otyr. Ýshtildilik zanmen bekitilip, parlament pen ýkimetting júmys tiline ainaldy degendi biz әli estip-bilgen joqpyz.  Sonda ýsh tilding bir tilin, mysaly, Reseyding memlekettik tilin bilseng boldy,  Qazaqstannyng memlekettik tilining týkke de keregi joq pa, Gýlmira Isimbaeva hanym?

Ekinshiden, el endi  ýshtildilikting bir tilin bilseng – memlekettik tilding keregi  joq eken dep oilaydy. Óitkeni, búl sóz eng jogharydan, zang shygharushy biylik – Mәjilisten,  tóraghanyng orynbasarynyng auzynan estildi.  Onda erteng taghy bireu  kelip bizding zang shygharushy organymyzda oiyna kelgenin istep, aghylshyn tilinde sayrap-sayrap, «bizde ýshtildilik  qoy» dep qarap  túra bersin. Alystan eshkimdi izdemey-aq, ózimizding  Erlan Ydyrysov 2001 jyly parlamenttegi «Miymdy auystyrmasandar, tilimdi ýirene almaymyn» degen atyshuly mәlimdemesine adaldyghyn  tanytyp, ózi tútynatyn Resey nemese aghylshyn tilinde sóilese ne bolady?

Sonda Elbasymyzdyng «Parlament pen Ýkimet tek qana qazaq tilinde sóileui tiyis»  degen sózi qayda qalady, Isimbaeva xanym? Álde ol sóz sizge әser etpey me?

Biz   zang shygharushy biylikting basshylarynyng biri, yaghni, Mәjilis tóraghasynyng orynbasary Gýlmira Isimbaevanyng ózi әlgi eki zanbúzardy qoldaymyn dep, olardyng aldyna shyghyp shauyp, ózi de zang búzyp otyrghanyn aittyq.

Atap aitqanda,  búl jerde basqa zandardy bylay qoyghanda, «Qazaqstan Respublikasyndaghy tilder turaly» QR Zanynyng 4 baby óreskel búzyldy.

«Qazaqstan Respublikasyndaghy tilder turaly» QR Zanynyng 4 babyna sәikes – Qazaqstan Respublikasynda memlekettik til bolyp – qazaq tili tanylady jәne barlyq dengeydegi memlekettik organdar memlekettik tildi jan-jaqty damytugha mindetti.

Al Gýlmira Isimbaeva memlekettik tildi damytu ornyna, kerisinshe, zandy  búzushylardy  zansyz aqtap alyp,  qoldau jasady.

Al endi parlamenttegi osy shudyng keyipkerlerine keleyik.

Almaty oblysy әkimining orynbasary Aydarbek Bayjanov pen SQO әkiminin orynbasary Dәuren Jandarbek  parlamentke kele jatqanda qayda kele jatqanyn bilmedi me? Bilse, olardyng  Elbasynyn  «Parlament pen Ýkimet tek qana qazaq tilinde sóileui tiyis»  degen sózin elemegeni tanghaldyrady. IYә, olardyng búl jauapsyz әreketterine qarap,  memleket basshysynyng memlekettik til turaly  sózin estimegen nemese elemegen dep qana bagha beremiz.

Astana qalasy әkimining orynbasary, belgili jazushy-dramaturg  Ermek Amansha orys tilin olardan artyq bilmese, kem bilmeydi. Ol biraq memlekettik mýddege adaldyghyn tanytyp, memlekettik tilde sóiledi. Al elding ishinen kelgen eki orynbasar ózderining sayasy sauatsyzdyqtaryn tanytyp, Elbasy sózin attap ótip, Resey tilinde sóiledi.  Parlamentke kelip túryp, óz oblystarynyn  atyna kir keltirgeni ýshin búl eki orynbasardy oryndarynan alyp tastauy kerek. Búl sonda ózgelerge sabaq bolady.

Búlardy erkinsitken ne nәrse? Ol qazir eshqanday zandyq negizi joq, basshy da, qosshy da jii aitudyjaqsy kóretin  «Bizde ekitildilik, ýsh tildilik, «Qay tilde saual berilse, sol tilde jauap beru kerek» degen QR Konstitusiyasy men   «Qazaqstan Respublikasyndaghy tilder turaly» QR Zanyndaghy  Memlekettik tiil turaly statusty búzatyn jayylma sózder.  Onyn  «eng jarqyn ýlgisi»  mine, parlamentke de jetti.

«Qazir әrqaysymyzdyng eki tilde, tipti ýsh tilde sóileuge qúqyghymyz bar. Qansha til bilemiz, sonsha tilde. Endi kelgen azamattardyng barlyghy qazaq tilin bilmeydi dep aita almaymyz, bәri biledi. Tek óz oilaryn jetkizu ýshin bizding audarmagha kishkene seninkiremey, orys tilinde sóilegeni ghoy»  degen viyse-spiykerding auzynan shyqqan sózder, mine, búlardyng memlekettik tildi bilmey-aq qoyyna yqpal etetin zansyz sózder.

«Qazir әrqaysymyzdyng eki tilde, tipti ýsh tilde sóileuge qúqyghymyz bar. Qansha til bilemiz, sonsha tilde»-deydi  Mәjilis tóraghasynyng orynbasary.

Qatelesesiz,  Gýlmira Isimbaeva hanym,  basqa jerde qaydam, parlamentte eki tilde de, ýsh tilde de, «qansha til bilemiz, sonsha tilde» de sóileuge bizding de,  Sizding tipti  qúqynyz joq!  Múny sizge men emes,  óziniz otyrghan parlament qabyldaghan, Preziydent qol qoyghan Zandar aitady.  Elbasy  erekshelep taghy aitqanyn taghy esinizge salamyz.  Áleumettik jelide elding eki әkim orynbasarynan góri, viyse-spiykerge narazy bolyp jatqanyn endi týsingen bolarsyz dep ýmittenemin.

«Tek óz oilaryn jetkizu ýshin bizding audarmagha kishkene seninkiremey, orys tilinde sóilegeni ghoy»  deydi  viyse-spiyker. Sonda Tәuelsiz Qazaqstan Respublikasynyng Memlekettik tili Parlamentte  «óz oilaryn jetkizuge» jaramasa, onda ol jerde sizder ne ýshin otyrsyzdar?

Sondyqtan da el  30 jylgha juyq siz aitqanday qalaghan tilinde sóilep kele jatsa,  onda MEMLEKETTIK TIL NE ÝShIN, KIMGE kerek?!

Búryn memlekettik  til turaly zandy belinen basyp, «resmy tilde sóileyin» dep qútylatyn. Qazir búl sózding zansyzdyghyn,  Qazaqstangha Resey tili resmy til bola almaytynyn  Konstitusiyalyq Kenesting qaulysy anyqtap bergeli el jaqsy  bilip boldy. Qayta ol sóz júrttyng reaksiyasyn tughyzatyn bolyp jýr. Endi ýshtildilik degen oilap tabyldy.  Yaghni, Ekitildilik pen Ýshtildilik – Memlekettik tilden qorghanu qalqany bolyp  túr.

Bir quanarlyghy,  qazir qoghamda  «ekitildilik», «ýshtildilik» degendi algha tartushylyq  zang búzushylyq retinde qabyldana bastady. Yaghni, endi  «bizde ekitildilik,  ýshtildilik degendi  aytyp qútyla almaysyzdar,  zanbúzar myrzalar iyen xanymdar! Óitkeni, QAZAQSTANDA MEMLEKETTIK TIL  bireu-aq,  ol – QAZAQ TILI!