Keshe Almaty qalasynda ónirlik saylau komissiyasy jiyn ótkizdi. Qalalyq mәslihat deputattyghynan týsip qalghan azamattardyng ornyna jana deputattardy saylaudyn, sol saylaudy ótkizuding kýntizbelik jospary men bekitilgen kandidattar tizimi tanystyryldy. Búl jiyngha Almaty qalalyq saylau komissiyasynyng tórayymy Janna Asanova, aimaqtyq saylau komissiyasy tórayymynyng orynbasary Aygýl Qalyqova, komissiyanyng hatshysy Qúralay Kýmisbaeva qatysty.  Atalghan jiyngha biz de bardyq. 

Sóitip, endi әne-mine degende alyp qala Almatynyng mәslihatyndaghy bos kreslolargha su jana deputattar kelip qonjiyady. Saylaugha qatysatyn ýmitkerlerdi tirkeu 2 qazan kýni ayaqtaldy. Keshe tizim bekitildi. Tizimdi ónirlik saylau komissiyasy bekitti. Endi saylaualdy dodagha joldama alghandar júrtqa ýgit-nasihat júmystaryn jýrgizedi. Kesheli-beri qala kóshelerinen kózimiz shalyp qaldy, deputattyqtan dәmeliler tabaqtay-tabaqtay jarnama plakatatryn qala kóshelerine iludi bastap ketipti. Búl ýgit júmystary 26 qazangha deyin jalghasady. Al saylau 28 qazangha belgilengen.

Endi әlgi jiynnyng az-kem aqparatyn bóliseyik. Sonymen Almaty mәslihatynyng deputaty bolugha  әuelde 14 adam ótinish bildiripti. 3 adam «Núr Otan» ókili. Qalghan 11-i ózin-ózi úsynghandar eken. Keyin 5 adam әuelgi oiynan ainyp, saylaugha týsuden bas tartqan. Sóitip, 9 adamdy ónirlik saylau komissiyasy resmy týrde kandidat dep bekitken.

Sonymen mәslihatqa barmaqshy búlar kimder?

Ol toghyzdyng altauy er, ýsheui әiel adam bolsa, solardyng tek 7-euinde jogharghy bilim bar eken. Al 2 ýmitker orta bilimdi. Sony ishinde, 2 kandidattyng tehnikalyq, 2 kandidattyng ekonomikalyq, 3 kandidattyng pedogogikalyq bilimi bolsa, taghy 2 ýmitker arnauly orta bilimdi bolyp shyqty.

Qalalyq saylau komissiyasy tórayymy Janna Beysentayqyzynyng aituynsha, deputattyqtan dәmelilerding  deni kәsipker. 1 ýmitker mektep diyrektory bolsa, taghy bireui psiholog eken. 9 kandidattyng ishinde 40 jasqa tolmaghan (32-34 jas aralyghy) – 5 adam, 60 jasqa tolmaghan (53-56 aralyghy) – 2 adam jәne 60 jastan asqan – 2 adam bar eken.  Búl azamattardyng barlyghy derlik Almaty qalasynyng túrghyndary.

Álgi әidik qalanyng sayasatyna hәm budjetine aralasugha bilek sybanyp otyrghan búl kandidattardyng esim-soyy kim? Tanysyp shyghynyzdar, minekey:

1. Kuzimenko Sergey Nikolaevich. Kәsipker. Últy – orys. Jetisu audanyna týsken.

2. Mustafaeva Siyavusha Ashirdinovicha. Kәsipker. Týrkisib audanynan týsken.

3. Djegurda Boris Valierevich. Kәsipker. Týrkisib audanynan týsken.

4. Grachev Mihail Vladimirovich. «Núr Otan» mýshesi. Últy – orys. Týrkisib audanynan týsken.

5. Ahmetova Gýlnas Kenjetayqyzy. «Núr Otan» mýshesi. Últy – qazaq. Týrkisib audanynan týsken.

6. Chilikbaeva Ashat Qashqynbayúly. «Núr Otan» mýshesi. Últy – qazaq. Jetisu audanyna týsken.

7. Júmagýl Kәmilqyzy. Mektep diyrektory. Últy – qyrghyz. Jetisu audanynan týsken.

8. Lәzzat Maykenqyzy. Últy – qazaq. Týrkisib audanynan týsken.

9. Stepan Yuriyevich. Últy – tatar. Týrkisib audanynan týsken.

Biz qalalyq saylau komissiyasynyng tórayymy Janna Beysentayqyzynan kandidattardyng etnikalyq qúramy jóninde súradyq. Etnikalyq tendik saqtaluy kerek emes pe edi dedik. Janna hanym jauap berdi. Jauabyny qúlaq týriniz.

«Qazaqstan Respublikasynyng saylau turaly konstitusiyalyq zannamalaryna sәikes, Qazaqstannyng kez kelgen azamaty mәslihatqa deputat bolu ýshin saylaugha týse alady. Búl – azamattardyng jeke qúqy. Onyng últyna, dinine nemese nәsiline qaray saylanu qúqynan aiyra alamaymyz. Zang boyynsha 20 jastan joghary azamattar kandidat retinde tirkele alady. Ári qaray,  ol kandidattyng dauys jinauyna baylanysty. Halyq dauys berse, ol ótedi. Tek Qazaqstan azamaty boluy mindetti. Al mәslihatqa týsu ýshin sol qalalyng túrghyny boluy kerek», - dedi bizge tórayym tәte.

Jogharyda kórgenderinizdey, Almaty Mәslihatyna ýmittilerding tek ýsheuining últy qazaq. Qalghandary ózge últ ókilderi. Týsinikti. Tek Almatydaghy saylaudyng siqy emes, búl.  Biz osy bir kóp últtylyqty kórpedey jamylyp, kóp jerde syltauratamyz. Halyqtar Assambleyasyn qúramyz. Qazaqstannyng eng negizgi zang shygharushy organyna da әlgi Assambleya deytin jerden deputattar aparyp otyrghyzamyz. Qúddy unitarly emes, federativti memleket sekildimiz.

Assambleya deytin ózi qazaqqa kerek úiym ba? Resmy derekterge sýiensek, qazaq dominantty últqa ainaldy. 18 millionnan astatyn halyqtyng 71 payyzyn qazaq últynyng ókilderi qúraydy. IYә, 71 payyz qazaq elde bar.

Meyli, ózge últtardyng da qúqyghyn eskeru kerek delik. Olar da Qazaqstan azamaty ghoy. Endeshe mine, statistikanyz:

2016 jylghy statistikagha sýiensek, Qazaqstanda qazaqylyqtyn, qazaqtyng hәm qazaq tildi azamattardyng sany 82 payyzgha jetken.

Sonau Tәuelsizdik alghan 1991 jyly qazaq topyraghyndaghy qazaq tildilerding sany 37% bolsa, 2015 jyly Qazaqstannyng memlekettik tilin mengergender 76,3%-gha jetken. Al 2016 jyly búl kórsetkish 82,3%-dy qúrapty. Esesine, orystildi azamattardyng sany 0,6%-gha azayghan. Ol ol ma, ótkende Preziydentting ózi aitty. 2025 jyly qazaq tilin erkin mengergen júrttyng qarasy 95 payyz bolady dedi.

Taqyrypqa túzdyq bolsyn, 1991 jyly elimizdegi orystardyng jalpy sany 5,9 mln bolghan. Qazir 3,7 mln orys qaldy. Orystardyng sany 2 mln-gha azaydy. Qazaq últynyng demografiyalyq ýles salmaghy artyp, monoúlttyq memleket qalyptasyp kele jatqany belgili.

Al, endi, 2025 jylgha arnalghan strategiyalyq perspektivada eng tómengi payymdau boyynsha qazaq últynyng sany 85 payyzdy qúraytyn bolady. Basqa úlystar men etnikalyq toptardyng sany 15 payyzdy qamtymaq. Statistika solay deydi. Al realda she?

Mәslihat ýshin  etnikalyq qúram manyzdy emes

Jogharydaghy aqparattan, tórayym hanymnyng pikirinen bilgenimiz mynau – mәslihatqa kim bolsa sol bara alady. Qazaqstan azamaty deytin qújatyng bolsa, sosyn saylauda tiyisti dauys mólsherin jinasang boldy. Al ondaghy etnikalyq qúram mәselesin janaghy «kóp últtylyq» deytin syltau ysyryp qoyady. IYә, Mәslihat ýshin etnikalyq qúram manyzdy emes. Búl tek Almatydaghy ahual emes. Qazaqstannyng kez kelgen ónirinde osy kartina. Sebebi, zang ortaq. Al zanda etnikalyq tendik qarastyrylmaghan. Tek Qazaqstan azamaty boluyng shart. Al etnikalyq ballansty saqtau – azamattardyng qúqyghyn shekteumen ten.

Mәslihat – ol qalanyng jyldyq, toqsandyq budjetin bekitip, sharuashylyghyn retteumen ainalysatyn negizgi úiym ekenin eskersek, paradoks.

Memtildi bilmeseng de bolady

Jogharydaghy Sergeyler men Siyavushalardyng sala-qúlash tizimin kórdinizder. Endi sol azamattar memlekettik tildi, memleketti qúraushy últtyng tilin, qazaq tilin biledi degenge senesizder me? Subiektivti pikirim, búl. Senbeymin. Sebebi de týsinikti.

Janaghy tórayym Janna Beysentayqyzynan kandidattardy tirkeude olardyng memlekettik tildi biletin, bilmeytindikterin eskerdinizder me dep súradyq.

«Bilesiz be, Memlekettik tildi bilu emtihany Mәjilis deputattaryna qoyylady. Al Mәslihat deputattaryna qoyylmaydy», - dep jauap berdi Janna Asanova.

Sonymen, Mәslihatqa baru ýshin etnikalyq qúramnyng disballanstyghynan bólek, memlekettik tildi bilu de mindetti emes eken. IYә, Mәslihatqa baru ýshin memtildi bilmeseng de bolady. Janna hanym aitty. Memlekettik til emtihany talap etilmeydi eken. Sonda qalay?

Bizshe bolghanda, memlekettik tildi bilu talaby memlekettik qyzmetting barlyq salasyna mindetti boluy kerek-ti.  Ol memlekettik til ghoy.

Áytse de, búl biz ýshin janalyq emes. Mәslihatqa baru ýshin qazaq tilin bilmeseng de bolady dep kýnkildeymiz. Búl Mәslihattyng ghana derti emes. Astana ana tilinan aljyp jatqanda, Almatydan ne súraysyn...

Qazaqstanda qazaq tili halyqqa ghana, siz ben bizge ghana kerek.  Al marginaldanghan sayasy elita ýshin memlekettik tildi bilmeseng de bolady. Tek biylikting pәtuasynan janylmasang boldy.

Ras, Qazaqstanda qazaq tilin bilmey-aq, deputat bolugha, ministr bolugha bolady. «Pәlen kýnde ýirenemin» dep qoy. Bitti sharua. Sýleymenovter de sóitip jýr ghoy.  Ol degen bildey ministr, әitpese. Úyalmay, qyzarmay: «Orysiyada 5 jyl túryp keldim. Ana tilimdi úmytyp qaldym» dedi ghoy. Eshtene joq. Jer basyp jýr. Qazaq tilin bilmegenge qylshyghy da qisayghan joq.

Áytpese, Preziydentting ózi aitty ghoy. «Qay elde túrsan, sol elding tilin bilu kerek» dep. Sony úqpaghan Sýleymenov, Qasymovtar ózderin Orysiyada jýrmiz dep oilaytyn bouly kerek. Áytpese, «mynq-mynq» etpey qazaqsha sóileytin uaqyttary boldy ghoy. Búl bólek әngime.

Taqyrypqa oralayyq, sóitip, Mәslihatqa baru ýshin qazaq tilin bilmeseng de bolady dedik. Talqy etpegimiz de osy.

Almatyda adam kóp. Megapolis qoy. 2018 jyldyng aqpanyndaghy derek boyynsha múnda halyq sany 1 million 800 mynnan asyp jyghylady. 2030 jylgha qaray Almaty halqynyng sany 5 milliongha juyqtaydy degen boljamdar aitylady.

Búghan ishki jәne syrtqy kóshi-qondy qosynyz. Ishki jәne syrtqy enbek migranttary taghy bar. Úzyn-yrghasy Almatyda adam sany qazirding ózinde 2,5 millionnyng ýstinde. Resmy derek boyynsha, Almatyda qazaq sany 60 payyzgha juyqtaydy. Al beyresmy búl kórsetkish 70 payyzdan asyp jyghylady.  Búl janaghy ishki enbek migranttarynan bólek.

Endi súraq, osynday alyp shahardyng túrmys-tirshiligin retteumen ainalysatyn mәslihatqa qazaq tilin bilu qajet pe?

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz