Biraz adamnyng oiynsha, ótkende feysbuktegi jeke paraqshasynda: «Óte jaghympaz, óte paraqor, óte maqtanshaq, óte jaltaq, óte daraqy, óte satqyn halyqpyz», – dep jazghan Serik Abas-shah «shyryldaghan shyndyqty» aitypty. Bytyranyng oghy sekildi «tiyse terekke, tiymese bútaqqa» dep shashyratyp ata salu da – mergendik, eshkimning aty-jónin atamay jalpylama «abaysynu» da – shyndyqty shyrqyratu sanalatyn zaman tuypty.

Eger bireu «Qojalar – óte daraqy, óte maqtanshaq, óte paraqor, óte jaghympaz, óte jaltaq, óte satqyn ru» dep jazsa, S.Abas-shahtyng oiyn qoldap, ony «últtyq pozisiyasy mútylghan qazaqtyng esin jighyzbaq niyetpen nashatyr ústap jýgirip jýrgen qoghamdyq dәrigerge» tenegen Qalila Omarov aghamyz bastap, osy rugha qatysy bar býkil júrtshylyq dýr kóterilip, jazghan adamdy osy jerden týre quyp, týtip jer edi («qojany» men mysal ýshin ghana aityp otyrmyn, onyng ornyna kez kelgen rudy qoya salugha bolady). Al «qazaq sonday» dese, «iyә, iyә, dúrys aitasyz, sonday-sonday!» dep bas shúlghyp: «Ras qoy, satqyn ekenimiz ótirik pe, jaghympaz ekenimiz jalghan ba edi, jaltaqtyghymyzdy nege joqqa shygharasyndar?» – dep óre týregeledi. «Taghy biraz kemshiligimiz qalyp qoyypty, olardy nege qospaghan?» dep әli de azyrqanyp otyrghandar bar. Tóbesine bireu juyndy tókse, samayynan sorghalaghan suly-silendi tamsana jútyp, «raqat-ay!» dep razy keyip tanytatyndar kóp eken (bú da sadomazohizmning bir týri shyghar, kim biledi). Jekemizge shyghyp, jer-jebirimizge jetip, «Juyndynyng dәmin nege únatpaysyndar?» dep úrsyp jatqandar da az emes. Ruyn jamandasa – qarsy kóteriletin, ata-tegin qorghap, auzy aqkóbik bolatyn adamdar, Qúdanyng qúdireti, halqyn jamandasa – «Ayta týs! Bәrekeldi! Shap!» dep, aitysta otyrghanday qopandap, shabyttanatyn әdet tauypty.

Óitkeni, qarap otyrsaq, «qazaq» degen ...eshkim emes eken. Ony synaugha da, balaghattaugha da, tipti qorlaugha da bәrining qúqy bar eken. Túrsynjan Shapay agham aitpaqshy, «qazir qazaqtyng tóbesine mәdeniyetti týrde dәret syndyru sәnge ainalypty». Búryn qorlyqty kenestik orys ókimetinen, sosyn bezbýirektigi jóninen sol kenestik orystan kem týspeytin «kenestik emes-mis» qazaq biyliginen kórse, endi ony erinbegen ekining biri ezgilep, әrip tanityn adamnyng bәri «әlimjettik jasaytyn» bolypty. Feysbuktegi adamdardyng bәri jaqsy, tek qazaq qana jaman eken. «Qazaq» degen – eshqaysymyzgha qatysy joq, әiteuir bir abstrakt úghym eken, tili qyshyghannyng bәrining tildeuine ghana layyqty bir beyshara eken.

«Aty-jóni, týr-týsi joq, osy bir abstraktili qazaqty» qaralaudan onay is bolmay túr. Oghan eshkim namystanbaydy, óre týregelmeydi. Óitkeni, «Mynau – paraqor, mynau – satqyn, mynau – jaghympaz» dep naqty aityp jatqan joq, «myna ministr – alayaq, anau әkim – jaghympaz» da demeydi, tek jalpylama boratyp «QAZAQ SONDAY!» deydi. Sonda jeytin – bireuler, satatyn – bireuler, maqtanatyn – bireuler, aldaytyn – bireuler, jaghynyp-jalpyshtanatyn – bireuler... Al osynyng bәrine kinәli kim? Kim bolsyn, kez kelgen nәrsege kinәli bolu ýshin jaralghan QAZAQ degen halyq bar emes pe?! Qazaq kinәli! «Qazaq sonday»! «Áy, dýniyedegi sorly men qaskóiding bәri qazaqtan shyqsa da, tútas últty sonday dep kesip-pishu jaramas» dep mýdiretinder siyrek. Qazaqty jamandaghannan raqat tabatyn tútas buyn ósip shyqqanday. Olar qazaq degen halyqtyng tóbesine shyghyp alady da, alaqanyn ysqylap, tómenge (yaghni, qazaqqa) tóne qarap, tórelik aitady. Sonda ózderi kim? Qazaqqa bagha beretin qúqyqty olar qaydan alghan?

Jalpy halyqtyng ishinde para almaytyn-bermeytin, maqtanshaqtyq-daraqylyqty jek kóretin, jaghympazdyq-jaltaqtyqty jaratpaytyn, satyp ketu deytindi bilmeytin adal, taza adamdardyng da ómir sýrip jatqany olardy oilantpaydy. Bastysy – jep jatqan, satyp jatqan, daraqylanyp jatqan, jaghynyp jatqandardyng últy qazaq pa? Bitti, aitar sóz tabyldy: «qazaq – paraqor, satqyn, daraqy, jaghympaz, t.b.»! Jәne jay emes, ÓTE! Al sol «óte paraqor, óte satqyn, óte daraqy...» halyqtan shyghyp otyrghan S.Abas-shahqa MYSAL ÝShIN: «Marqúm әkeniz, qara jer habar bermesin, sonday satqyn kisi edi» nemese «Balanyz naghyz jaghympazdyng ózi bolghaly túr eken», – dep kórinizshi; eng berisi – әkesining keremet adam bolghanyn, balasynyng jaqsy azamat bolyp ósip kele jatqanyn sizge tolyq dәleldep berer edi (solay ekenine esh kýmәnimiz joq), arysy – ózinizdi de ondyrmas edi. O kisi ghana emes, bәrimiz de sóiter edik. Óitkeni, ol – әkemiz! Óitkeni, ol – balamyz! Jaqsy. Biraq sol әkelerimiz de – qazaq emes pe? Balalarymyz da qazaq qoy? Demek, qazaq-әke – jaqsy. Qazaq-bala – jaqsy. Ózimiz turaly tipti әngime joq, әkesi jaqsy, balasy jaqsy adam jaman bola ma; ghajappyz ghoy! Sonda bәrimiz jaqsymyz da, tek QAZAQ HALQY ghana jaman bolyp shygha ma?

Tútas jaghympazdan, týgel paraqordan, tegis satqynnan qúralghan últ bolmaydy. Sol sekildi, jappay jaqsy adamnan túratyn halyq ta joq. Jalpy, paraqorda, satqynda, jaghympazda... – últ bolmaydy. Olar Jer betindegi barlyq halyqta kezdesedi. Biraq «satqyn halyq», «paraqor halyq», «jaltaq halyq» degen úghymdar joq. Biz ghana oilap tauyp otyrmyz (patenti – Sekende).

Qyzyq, «әkeng jaman» dese – óre týregelemiz, «balang jaman» dese – jaghasyna jarmasamyz, «ruyng jaman» dese – tura qolynda ólemiz. Al «halqyng jaman» dese, nege «iyә, sondaymyz», «ras qoy», «dúrys aitasyz», «taghy da aita týsiniz» deymiz? Nege? Naghyz namystanatyn nәrse osy ghoy! «Qazaq» degen eng aldymen siz, men, ol... emes pe? Shyn mәninde, biz qazaqqa aitylghan auyr sózding bәrin ózimizge qadalghan jebedey kóruimiz kerek qoy!

Yaghni, kórgen, estigen, bilgen býkil kemshilik, jamanshylyqtyng bәrin tútas qazaqqa tanbayyq. Naqty aiypty bolghan adamdy, ne topty atap aitayyq. Jeke adamdar men jekelegen toptyng qiyanaty, ne qylmysy ýshin QAZAQ HALQY kinәli emes.Teginde, qay halyqty da jaqsy adamdaryna qarap baghalau kerek.

Óz basym Jer betinde «óte satqyn emes, óte jaghympaz emes, óte maqtanshaq emes, óte daraqy emes, óte jaltaq emes, óte paraqor emes» BIR QAZAQ bar bolsa, sol bayghús tiri kezde qazaq últyn tildeuge qarsymyn. Al halqynyzda adal bir adam da qalmady dep oilasanyzdar, qayghylarynyzgha ortaqpyn.

Sәken Sybanbay

Abai.kz