Singapur zamanauy tehnologiyamen jaraqtanuy jaghynan hәm ony jasap shygharuda әlemde 15-orynda túr. Al ontýstik-shyghys Aziya elderining ishinde  búl salada onyng aldyn oraytyn memleket joq dese de bolady. Ghalamdyq innovasiya indeksi (GII) 2017 jyly «Singapur Aziyadaghy innovasiyalyq belsendiligi eng joghary memleket» degen qorytyndy jasady. Biraq, tehnologiyadaghy jetistikterimen tanday qaqtyryp kele jatqan búl memlekette informatika pәni oqytylmaydy. Sananyzda eriksiz «nege?» degen saual tuyndaghan bolar. Mәseleni arydan qozghayyq.

Qazir elimizde mektep oqushylaryna arnalghan oqulyqtardyng maketi jasalyp, jappay talqygha úsynylyp jatqany belgili. Ol oqulyqtardyng betin biz de paraqtap kórgen edik. Bayqaghanymyz, búrynghyday әr pәndi óz shenberinde ghana dóngeletpey әr týrli salalarmen sabaqtastyra jazghan. Mәselen, «Mektep» baspasy úsynghan 9-synypqa arnalghan «Qazaq tili» oqulyghynda tildi biotehnologiyamen, qúqyqpen, gendik injeneriyamen, ózge de salalarmen birizdilikte týsindiredi. Eski oqulyqtardaghyday jeke-jeke sóilemder emes, mysal retinde tolyq mәtinder berilgen. Oqushygha negizgi bazalyq bilimmen qosa әrtýrli taqyrypta tyng aqparat beretindikten kónil kókjiyegin keneytude de aitarlyqtay ýlesi bar. Songhy jyldary oryn alghan bilim salasyndaghy ózgerister kenestik kezennen qalyptasyp qalghan qasang qaghidalardy búzyp, tyng janalyqtarymen kýnnen kýnge tanday qaqtyryp jatqany mәlim.

Ony tilin bezep sybaytyndar da, minin tauyp synaytyndar da, qoshtap shashbauyn kóteretinder de tabylady. Al bizding bilim salasyndaghy býgin tapqan «janalyghymyz» Singapurda әldeqashan ornyqqan, moyyndalghan jýie. Onda informatika pәni oqytylmauynyng syry da osynda jatyr. Olar әr sabaqty  kompitermen, zamanuy tehnologiyalarmen ótkizetindikten «informatika» degen jeke pәndi oqytudyng qajettiligi joq. Kez kelgen ghylym ózge ghylym salalarymen etene baylanysty.

Álem júrtshylyghyn bylay qoyghanda óz qazaghymyzdy qazaqsha sóiletuding tóte joly – qazaq tilin tehnologiya tili etu. Til tehnikamen tonnyng ishki bauynday birge jasasqanda ghana qoghamnyng talap-tilegin qanaghattandyratyn, súranysqa ie til bolyp shygha keledi. «Últym» dep úly ister jasaytyn, «tilim» dep tirlik qylatyn jastardan zamana úsynghan bal men udy talghamay ishetin, eliktegish jastardyng qarasy kóp ekeni moyyndaugha auyr shyndyq. Biraq, bilim salasyndaghy osynday kishigirim baspaldaqtar ekonomikasy joghary, quatty memleketke alyp baratyn qadamdar dep bileyik!

Shynәdil Saltanat

Abai.kz