Dinning qoghamdaghy rólining artyp kele jatqanyn týsingen Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev әlemdik jәne dәstýrli dinder kóshbasshylarynyng forumyn ótkizu turaly bastama kótergen bolatyn.

Memleket basshysynyng payymynsha, senim men ózara týsinistik negizinde qúrylghan әlemdik jәne dәstýrli dinder kóshbasshylarynyng dialogy osy saladaghy halyqaralyq yntymaqtastyqtyng keng perspektivalaryn ashyp, tózimsizdik, kemsitushilik, zorlyq-zombylyq, diny ekstremizm jәne terrorizm jәne t.b. qazirgi zamandaghy teris kórinisterdi jenuge kómektesedi.

2018 jylghy 10-11 qazanda Astana qalasynda Álemdik jәne dәstýrli dinder kóshbasshylarynyng VI sezi ótedi.

Osylaysha, 2018 jyldyng 10-11 qazanynda Qazaqstannyng elordasy Astana qalasynda Álemdik jәne dәstýrli dinder kóshbasshylarynyng kezekti VI sezi ótedi. Aldaghy sezding taqyryby: «Diny liyderler qauipsiz әlem ýshin».

Sezd júmysyna әlemning 42 elinen 80-nen astam delegasiya qatysady. Olardyng ishinde bedeldi sayasattanushylar, islam, hristian, iudaizm, buddizm, induizm, daosizm, zoroastrizm dinderining liyderleri, sonday-aq, BÚÚ, EQYÚ, YuNESKO, AML (Arab Memleketterining Ligasy) jәne t.b halyqaralyq jәne  qoghamdyq úiymdar ókilderining qatysuy josparlanuda.

Altynshy Sezd ayasynda 2 plenarlyq sessiya jәne 4 seksiyalyq otyrystar ótedi. Seksiyalyq otyrystardyng taqyryby: «Álem. HHI ghasyr» maniyfesi» jahandyq qauipsizdikting tújyrymdamasy retinde», «Qúbylmaly geosayasattaghy din: adamzattyng yntymaghy ýshin jana mýmkindikter», «Din jәne jahandanu: qaterler men jauaptar», «Diny kóshbasshylar men sayasy qayratkerler ekstremizm jәne terrorizmdi enserude».

Búdan bólek, forum ayasynda dәstýrli týrde din liyderleri kenesining ýshinshi otyrysy ótedi.

Sezding ashyluyna Serbiya Preziydenti Aleksandr Vuich, «Ál-Azhar» bas imamy Sheyh Muhammed Ahmad At-Tayeba,  EQYÚ bas hatshysy Tomas Greminger,   Asa Qasiyetti Patriarh Feofil III, Asa Mәrtebeli Kardinal, Qúqyqtyq mәtinderdi interpritasiyalau jónindegi Papalyq kenesting qúrmetti tóraghasy Franchesko Kokkopalimerio, Izrailding bas sefard ravviyni Ishaka Iosiyf  jәne t.b  qatysuy josparlanuda.

2015 jyly  ótken  V Sezdegi Memleket basshysynyng bastamalaryn oryndau ayasynda, is-shara ótetin kýnderi Beybitshilik jәne Kelisim múrajayy ashylady, sonday-aq, dinaralyq dialog pen forum júmysyna belsendi ýles qosqany ýshin  Astana halyqaralyq syilyghy jәne Sezding Qúrmet gramotalary tabystalady.

Eske sala keteyik, alghash ret Álemdik jәne dәstýrli dinder kóshbasshylarynyng alghashqy sezi 2003 jylghy 23-24 qyrkýiekte ótken bolatyn.

Sezd 15 jyl ishinde konfessiyaaralyq jәne dinaralyq qatynastar mәselelerin talqylaugha arnalghan bedeldi halyqaralyq alangha ainaldy.

Álemdik jәne dәstýrli dinder kóshbasshylarynyng sezin ótkizu arqyly Qazaqstan býkil әlemdik qoghamdastyq aldynda últtyq konsensustyng jәne qoghamdy biriktiruding ýlgisin kórse bildi. Bizding elimiz etnosaralyq jәne konfessiyaaralyq kelisimdi saqtau boyynsha ýlken tәjiriybege ie jәne osy salada  әrdayym tiyimdi yntymaqtastyqqa dayyn.

Abai.kz