Qazaq ruhaniyaty taghy bir oghlanynan airyldy. Jazushy-jurnalist Sherhan Múrtaza dýniyeden ótti. 

Qazaq jurnalisterin qanatynyng astyna alyp tәrbiyelegen, últ ruhaniyatyna ólsheusiz ýles qosqan Sherhan Múrtaza býgin 9 qazan kýni úzaqqa sozylghan auyr nauqastan kóz júmdy.

Sherhan Múrtaza 1932 jyly 28 qyrkýiekte Jambyl oblysy Jualy audany, Mynbúlaq auylynda dýniyege kelgen. Jazushynyng shyn esimi – Sheri. Qazaqtyng aibarly, qayratty jyrtqysh any – barysqa baylanysty qoyylghan.

Alghashqy kitaby 26 jasynda «Qúrylysshy Dәku» degen atpen jaryq kórdi. Onyng enbekteri TMD jәne shet tilderine audarylghan. Qalamger Túrar Rysqúlov jayynda 5 kitap jazghan.

Sherhan Múrtaza әlemge әigili qyrghyz elining jazushysy Shynghys Aytmatovtyng tuyndylaryn qazaq tiline tәrjimalady. Qyrghyz jazushysynyng «Qosh, Gýlsary», «Botagóz», «Teniz jaghalay jýgirgen targhyl tóbet», «Borandy beket», «Jan pida» atty povesti, romandaryn orysshadan audardy.

Sherhan Múrtaza – әlem әdebiyetining klassik jazushylarynyng shygharmalaryn da qazaqsha sóiletti. Gans Andersenning әngimelerin, vengr halyq ertegilerin, Mústay Kәrimning «Bizding ýiding quanyshy» povesin, E.Erskinning «Marykchan balalary» romanyn, L.Laginning «Hottabych qart» povesin qazaq tiline tәrjimalady.

«Qara marjan» romany ýshin 1978 jyly Qazaq KSR Memlekettik syilyghyn iyelendi.

Qazaqtyng zanghar jazushysy, kәsiby jurnalist, memleket qayratkeri Sherhan Múrtazanyng qazasyna oray býkil qazaq júrtshylyghyna qayghyra kónil aitamyz!

Sonymen qatar, Sherhan Múrtazanyng Kamal Smayylov ekeui arasyndaghy «Elim, sen tynda, Elbasy, saghan aitamyn» atty kitabynan bir ýzik oiyn jariyalaudy jón sanap otyrmyz.

"Bizding sheneunikterimizding sanasy ortaghasyrlyq teniz qaraqshylarynyng sanasy dәrejesinde qalghan. Tek tonau! Úrandary osy.

Qazaqstan, qayran Qazaqstan, Qúday taghala bay jaratqan Qazaqstan talapaygha týsip ketti! Osyny aitsan, basshylar ashulanady, shamdanady. Ou, shyndyqtyng nesine shamyrqanady.

Qazaqstan baylyghy qorqaulardyng tonauyna týspese, sol baylyq óz halqyn asyraugha jetedi ghoy, jetip-artylady ghoy.

Kamal, sen ózing emes pe eding alghashqy: «Qazaqstan. XXI ghasyr» degen maqalanda Qazaqstan baylyghy bir milliard adamdy asyraugha jetedi degen?! Al qazirgi halqy on jeti milliongha jeter-jetpes. Sonyng qanshauy bay, qanshauy kedey! Esepke jýirik eding ghoy, shygharyp kórshi. Solay, Kamal dos. Adamnyng sanasy, niyeti, peyili týzelmey, týk te týzelmeydi…

Preziydentting ózi ózining uәzirlerine «qomaghay, qanaghatsyz» dep ashynsa, demek qoghamnyng basy auyrady degen sóz. Onday sheneunikter qogham denesindegi qaterli isikter. Der kezinde sylyp tastap otyrmasa asa qauipti. Al bizding prokuratura, tergeu, milisiya, sot, qauipsizdik organdary úry-qarylardyn, paraqor, jemqorlardyng shabaqtaryn ghana ústaydy da, jayyndaryn, akulalaryn ústaugha shamasy jetpeydi. Yaky qorqady, yaky sybaylas.

Áriyne, halyq tózimdi. Bastyq baryp: «Haling qalay?» – dese, «Qúdaygha shýkir, búdan jaman kýnimizde de shydaghanbyz», – dep tәubasyn aitady. Halyq tózimdi. Biraq halyq tóze beredi eken dep tasyrandaugha bolmaydy. Halyq tymyq jatqan múhit siyaqty. Al bir buyrqansa… Qúday ony kórsetpey-aq qoysyn.

Kamal dos! Ekonomikalyq reforma týzu bolu ýshin aldymen adamnyng sanasyn, qúlqynyn, nysabyn týzetip al.

«Kedey – bay bolsam deydi, bay – Qúday bolsam deydi». Kedey bay bolsam degen jerde toqtay qalsa ghoy. «Stop!» dese. Joq, bay Qúday bolsam deydi. Búl – qanaghatsyzdyq. Bәlening bәri osy qanaghatsyzdyqtan tua beredi. Qomaghay qúlqyn obyr oppa. Ony toltyra almaysyn. Ózi toysa da, kózi toymaydy. Ólgende topyraq qana toydyrady.

Kazirgi jegishterding kóbi sonday. Akulany soyghanda qarnynan tas ta, tasbaqa da, temir de, tersek te shygha beretin kórinedi. Al bizding adam-akulalarymyzdyng qarnyn jaryp jiberseng – Qazaqstannyng prokaty da, altyny da, myryshy da, hromy da, múnayy da, araq zauyttary da, qant zauyttary – bәri-bәri aqtarylyp shygha keler edi".

Óz zamanynda osylaysha hannan da, qaradan da yqpaghan batyr azamattymyzdyng jany jәnnatta bolghay!

Abai.kz