Astanada ótip jatqan Álemdik jәne dәstýrli dinder 

siezinin

 kóshbasshylary

VI siezining delegattaryna,

           Siezd Tóraghasy, QR Preziydenti N. Nazarbaevqa,

           Siezd júmysyn kórsetuge kelgen әlem BAQ ókilderine

Bismillay Rahmany Rahiym

Meyirimdi, rahymdy Allanyng atymen bastaymyn. Barlyq maqtau men madaq әlemderding Rabbysy Allagha tәn. Ardaqty payghambarymyz Múhammedke (s.gh.s.), onyng otbasy jәne qadirli sahabalaryna Allah taghalanyng núry jausyn!

Býgingi ashylghan Álemdik jәne dәstýrli dinder kóshbasshylary VI siezi júmysyna tilektestigimdi bildire otryp óz tarapymnan Sizderge mynaday erekshe janalyqty kórsete otyryp, sýiinshilep jetkizgim kelip otyr.

Maghan songhy tórt jyl kóleminde Ghayyptan amal bolyp Alla Taghalanyng Qúrandy payghambarymyzgha uahy etip týsirgeni siyaqty, sol Qúrannyng 114 sýresin tórt týrli  tәpsirmen týsindirgen - Erekshe ghylym, «Diny Ilim kitaptary» týse bastady. Qazir eki baspadan jaryq kórdi, («Allahtyng maghan ayany», «Bir tútas qúran - mening taghdyrym», «Ilim - erekshe ghylym», «Jylan terisine jazylghan diny jylnama», «Diny ilim - erekshe ghylym», «Jannatqa jol», «Asyldan kelgen aq kitap», «Allahtyng Ya Siin sýresin tәpsirlep týsindirui», «Bir Allagha siynyp, kel qúrandy oqylyq», «Elbasyna din turaly eki hat»)   jalpy baspa kólemi 304 baspa tabaq jәne osy jyldyng ayaghyna deyin baspadan shyghugha tapsyrylyp qoyghan 210 baspa tabaq tórt kitap («Qybyla» eki tomdyghy men Qúran tәpsirining 3-shi tomy),  búghan qosymsha Jәbireyl men Ghyzyrdyng eki tomdyq  Ilim kitaptary, Pir Fatyma Ana men Ál Farabiyding «Ruh turaly» eki tomdyghy, «Perishteler әlemi», «Iman sharttary», «Qúranda esimi bar payghambarlardyng Tәnirmen tildesu múraghattary», «Qúran qaripterining tanbalanu qasiyetteri», «As sabur ilimi», «Ýisin patshanyng tórt qúbylasy men jeti atasy turly ilim», «Yassauiyding jer astynda Allahpen tildesken Sary kitaby», taghy da basqa 150 baspa tabaq amal-ilim kitaptary múraghatyma kelip týskenin sýiinshileymin. Tórt jylda múnshalyq kólemdegi ilim kitaptaryn bir adamnyng ghayyptan qabyldap aluy, ony osynday shapshandyqpen osylay baspadan shygharyp ýlgerui, adam balasynyng basyna simaytyn múghjiza tirshilik. Biraq Jartushymyz ózi nazar audarsa  búdan da zor tirshilikti jasaugha bolatyn siyaqty...

Aldyn ala eskerter jayt, ghayyptan jetken búl amal-ilim menen búryn da alty ret arab halqyna, jetinshi ret 1913 jyly týrik eline týsirilgende ol eldegiler tolyq qabylday almay, qabyldaushylary tómengi dengeyde-aq nәpsi jeteginde ketip qalghandyghy, maghan segizinshi ret týsip otyrghandyghy eskertildi. Kitap – әrisi antikalyq, Aristotelidik, Plotondyq, Batystyq, Shyghystyq, berisi HIH ghasyrdyng ekinshi jartysyndaghy Orta ghasyrlyq ghúlama ghalymdar men barlyq din qayratkerlerining enbekterine jandy qozghalys alyp kelgen, býgingi bilim men ilim  iyelerin de selt etkizer múghjiza dýniye. Búghan deyin Jaratushy turaly, din turaly, Ghayyp turaly, Perishteler әlemi men Payghambarlar taghdyrlary turaly, jan jәne ruh turaly әr qily tújyrym aityp kelgen ótkendegiler men býgingiler, Allanyng ózi týsirgen ashyq ayan tәpsirinen keyin ilim salasynda búryn sondy aitylyp kelgen tújyrymdargha basqasha betbúrys, basqasha kózqaraspen qarauy mýmkin. Óitkeni, jogharyda attary atalghan jandy ruhtardyng Allahtyng әmirimen artynda qaldyrghan úrpaqtary ýshin, bizder ýshin, songhy din Islam ýshin, qanday júmystar istey alatyndyghyn, olardyng bir Jaratushy manyna qalay shoghyrlanghandyghyn, olar jetkizgen ayan әngimelerin oqyghan oqyrman óz dәrejesinde úghyna jatar...

Sondyqtan mening azan shaqyryp aitarym; «Ey, býkil Álem pәndәleri, din qayratkerleri men ghúlama ghalymdar, kóz maylaryndy tauysyp sender izdegen sol Úly Jaratushy men sol Jaratushysyn izdep tirshilikten ótken payghambarlarmen, sahabalarmen, ilim iyelerimen jәne Allahtyng sýiikti perishtelermen tildesude, Allanyng әmirimen әdemi mýmkindik tuyp otyr.  Allah,  Qúranda aitqan - óz serti, óz uәdesi boyynsha, ózi jaratqan qúldarymen ashyq tildesuge o bastan bet búrghan. Qane, qúlaq qoy, bәrimiz, ózimizdi jaratqan, jalghyz Jaratushy IYemiz, Allahpen tildeseyik, Allahpen ashyq sóileseyik. Ayan arqyly Ghayyptyng habaryn alu búghan deyin de әlem moyyndaghan ilim joly. Býkil músylmannyng asyl Kitaby Qúran-Kәrim de songhy payghambarymyz Múhammed ghaleyhy ua sәllamgha uaqy arqyly týsken. Allah búiyrtsa bizge taghy da Ghayyptan 617 diny kitaptyng týsetindigi turaly habar jetip otyr. Osy mәseleni qúryltaygha delegat bolyp qatysyp otyrghan, Arab memleketterining Ligasy basshysyna, «Ál-Ashar» bas imamy Sheyh Múhammed Ahmad At Taeba, EQYÚ bas hatshysy Tomas Greminger, Asa qasiyetti Patriarh Feofil Sh, Asa mәrtebeli kardinal, Qúqyqtyq mәtinderdi interpritasiyalau jónindegi Papalyq kenesting qúrmetti tóraghasy Franchesko Kokkopalimerio, Izrayyldyng bas sefpard ravviyni Ishaka Iosif myrzalardyng nazarlaryna erekshe salamyn. Esimderin erekshe ataghan búl din ghúlamalary  býgingi tandaghy din ilimin tereng sezinetin jandar dep bilemin.

Búl  kitaptar – Qúran emes, Ilim kitaby. Qúran payghambarymyz Múhammedke (s.gh.s.) kezinde týsip qoyghan, ol qayta týspeydi, týspek týgili jeke qarpi de ózgermeydi. Búl – Allahtyng amanaty boyynsha, mening jeke basyma, úrpaghyma, Qúrandy tәpsirlep qaptap sinirip týsindiru amal kitaby. Kitaptardyng maqsaty – kýlli músylman nazaryn, býginde әr ýide túrghanymen, beti ashylmay oqylmay sәnge túrghan – Allah pen adamnyng arasyndaghy jaratushynyng asyl qazynasy, Qúrangha audaru. Qúran –  sәnge qong ýshin týsirilgen kitap emes, Allahtyng songhy dini Islam jolymen jýrudi, Jaratushyny esh uaqytta esten shygharmaudy, onymen kәdimgi adammen adam sóileskendey erkin sóilese biludi, Bir Jaratushy IYene ghana bas iidi, onymen dos bolyp Jannatqa oraludy týsindiretin bagha jetpes qazyna. Adamzat balasy Allah Taghalanyng Qúranda qayta-qayta týsindirip eskertken osy amanatyn úmytyp barady.

Búl kitaptardyng maghan jәne mening úrpaqtaryma amanattap týsirilui men ýshin maqtanysh boluymen qatar, Allahtyng ózi qalaghan qúly retinde senim artqan  amanaty, iyqqa artqan salmaghy, «músylmandargha jetkiz»- dep tapsyrghan synaq qazynasy. Osy júmys turaly sizder qatysyp otyrghan siezde әngime jasauyma da bolar edi, biraq Ýkimetimiz ben siezd hatshylyghy oghan mýmkindik jasamady. Búlay aityp otyrghan sebebim, búl ghayyptan qabyldanghan qazyna kitaptardyng әrbiri baspadan jaryq kórgen sayyn Elbasyna, Ýkimetke, býgingi ótip jatqan siezd hatshysy Qasymjomart Toqaev myrzanyng óz atyna, respublika músylmandary diny basqarmasyna uaqtyly jiberilip otyrdy.  Bizding elde qazir erekshe ghylym diny amal-ilimdi týsinetin dindarlar joq. Din ókilderining eng myqtylary sanalatyndar qúrandy jatqa biletin, qarilyq dәrejeden aspaytyndar. Al ilim -Jartushymen tiledese alatyn qalauly qúldargha beriletin syi...

Sondyqtanda búl kitaptar jeke maghan, mening úrpaqtaryma ghana emes, elimizge, barlyq mýmin músylmandargha, kýlli Islam әlemine ayan retinde kelip jatqan eskertu qazyna ekenin jetkize otyryp; «Esigindi ash, әlem halyqtary, tórine Allahtyng erekshe ghylymy – Diny Ilim kelip túr!»- dep sony Sizderge erekshe shabytpen sýiinshilep jetkizip otyrmyn.

Habarlasayyq, ilim almasayyq.  Sýiinshi habardy imany jýrekterinizben qabyl alynyzdar!

Sәlemmen Baqtybay Aynabekov, ilimger jazushy

Abai.kz