Ekinshi dýniyejýzilik soghystyng ayaqtaluy qarsanynda ornaghan Kenes odaghy men komunistik Qytay elining qarym-qatynastary Mau Zydúng men Hrushevting arasyna syzat týsken 1957 jyldyng aqyryna deyin jalghasty.

Qytay ýkimeti azattyq kezeni ataghan 1949 jyldan 1957 jyldar aralyghyndaghy kezende de Qytay qazaqtary men Kenes Odaghy qúramyndaghy Qazaqstan qalamgerlerining baylanysy birshama tereng boldy. 1956 jyly Səbit Múqanov, 1957 jyly Ghabit Mýsirepov Qytay jerindegi qazaq qalamgerleri arasynda bolyp qaytty. Tipti sol jyldardaghy Shynjang Jazushylar odaghynyng qúryluyna da qazaqstandyq qalamgerlerding aqyl-kenesi men ýlesi mol boldy.

Eki el arasyndaghy qarym-qatynastyng eng jaqsy kezeni bolghan 1955-1956 jyldary Sherhan Múrtaza «Leninshil jas» (qazirgi «Jas Alash») gazetinde tilshi jәne redaktor bolghan eken.

Dәl osy kezde Qytaydyng Altay aimaghyndaghy jas aqyn Qyzyrbek Oralov «Altay gazetinde» tilshi jәne redaktor bolyp qyzmet atqarady. Alayda aqynnyng taghdyry asa auyr boldy. 1968 jyly 8 aidyng 22 kýni qytay Qúqyq qorghau organdary jaghynan tútqyndalyp, ne bәri 32 jasynda, 1970 jyly 13 shildede «jaumen til biriktirip otangha opasyzdyq jasaghan keri tónkeristik toptyng bas qylmyskeri» degen aiyppen atu jazasyna ýkim etilgen.

Qay dәuirde bolmasyn talant iyeleri birin-biri tanidy, qúrmetteydi, baghalaydy. Jasynday ghúmyrdyng iyesi ózining osy qysqa ómirinde qazaq qalamgeri Sherhan Múrtazamen dostasyp ýlgeredi.

Qyzyrbek Oralov Saqariyúly 1938 jyly mausymda Qytaydyng Altay aimaghynyng Buyrshyn audanynda dýniyege kelgen. 1954-1955 jyldardan bastap «Altay gazeti», «Ile gazeti», «Shynjang gazeti», «Shynjang әdebiyeti», «Leninshil jas», «Júldyz» sekildi el ishi-syrtyndaghy әr týrli basylymdarda alghashynda Qyzyrbek Ýsenúly, keyinnen Q.Oralov degen atpen jýzden astam ólen-tolghaulary, әngime, maqalalary jariyalanghan.

1957 jyly «Ile gazetinde» Q.Oralovtyng «Sherhangha hat» atty ýsh shumaq óleni basylypty. Búl kezde aqyn ne bәri 19 jasta ghana eken. Ólenning tolyq mәtini tómendegidey:

ShERHANGhA HAT

(Sherhan Múrtazagha)

Sherhanym, mening Sherhanym,

Syrlastym syrshyl hatynmen.

Jigiti oishyl ortanyn,

Tanyspyn kópten atynmen.

Jelegi jasyl Almatyn,

Altaydan alys túrsa da.

Dosynnyng sýiip al, hatyn,

Ózinmen meni bir sana.

Jazarsyng hatty jii sen,

Jazylar jannyng jәnnaty.

Qolyndy qysam - sýiisem,

Týiisse Lanju-Almaty.

(Lanju-Almaty – osy baghyttaghy Qytay-Qazaqstan temir jolyn menzeu arqyly eki el qazaghynyng bas qosu armanyn astarlap otyr).

Men (Jәdy Shәkenúly) 1997 jyly 16 qantar Atajúrt – Qazaqstangha oraldym. Sol jyldyng birinshi aqpanynda jazushy Seyithan Ábilqasymúlyna sәlem bere bardym. Ol kisi Qyzyrbekpen birge ústalatyn bolghanda, Mongholiyagha qashyp ótip aman qalghan. Tәuelsizdik alghannan keyin atajúrtqa oralyp, Almaty oblysynyng Rayymbek auylynda túratyn. Sekeng kóp әngimening arasynda «ótken jyly 70 jastyq toyym ótti» dep mereytoyynyng vidio jazbasyn kórsetti. Toydyng basty qonaghynyng biri bolyp Sherhan aghamyz sóilep túr. Dauysy nyghyz, ór, kýndey kýrkireydi:

«Monghol qazaghy, Iran qazaghy, Qytay qazaghy degen qazaq joq, dýniyede bir ghana qazaq bar, ol – qazaq!» dep jar salyp túr.

Sóitken Sherhan beynesin keyinnen jaqynnan jii kóretin boldyq.

2006 jyly Almaty qalasynda «Ýn» atty jurnal shyghara bastap edik. Osy orayda ózim arghy betten jinap әkelgen Qyzyrbek Oralov ólenderin jurnalda jariyalaudy jón kórip, bayaghy Sheraghanmen dostyghy esime týsti.

Jazushylar odaghynyng anyqtamalyghynan ol kisining nómerin tauyp, qonyrau shaldym. Men kýtken dauys taghy da kýndey kýrkiredi. Óz jayymdy qysqasha bayanday kelip:

– 1956-1957 jyldary shamasy sizben hat alysyp túratyn, keyinnen atylyp ketken Qyzyrbek Oralov degen aqyn esinizde me? – dedim birden.

Sheraghang irkilgen joq.

– Esimde, bilemin! – dep qysqa qayyrdy.

– Sol Qyzyrbekting ólenderin jariyalap, ómirbayanyn jurnalgha bersek dep edik. Birinshiden sizben dostyghy haqynda, ekinshiden jazysqan hattarynyz haqynda bilsem dep edim. Ekinshiden, mýmkin bolsa sol kezdegi hattardyng kóshirmesin tauyp bere alasyz ba degen ótinishim bar, – dedim.

– Men kóship qonyp jýretin adammyn. Jighan qaghazymnyng bir bóligi Tarazda Jualyda jatyr. Arqa tósin qystap, Jualyny jaylap jýrgen jayym bar. Jas kelgendiki me, jazda jaylau kórip qymyz ishpesek, janymyz sergimeydi. Jylda jazda qymyz kezinde Jualyda bolamyn. Jaz shygha solay soqqanda izdep kóreyin, qalyng qaghazymnyng arasynda bar ekeni anyq. Biraq dәl qazir  tauyp beremin dep uaghda bere almaymyn. Keyinirek keng bir kezde habarlas. Izdegen joghyndy tabamyz, – dedi aghamyz dauysyn nygharlay dogharyp.

Búl kezde Sh.Múrtaza QR Parlamenti Mәjilisining deputaty bolatyn.

Men barmaghymdy sanasam, sol hat jazysqan kezimen eseptegende arada túp-tura 50 jyl uaqyt ótipti. Demek, «50 jyl esinen kóterilmegenine qaraghanda hat alysyp, dostasqandyghynyng ras bolghany ghoy» degen oy týidim. Ári ol kisining Q.Oralovpen bolghan búrynghy dostyghy men S.Ábilqasymúlynyng mereytoyyndaghy sóilegen sózderine qarap, shet júrttaghy bauyrlaryna jәne olardyng әdebiyetine degen erekshe qúrmeti men bauyrmaldyghyn da anghardym.

Kýibenge ainalghan qu tirlikting әlegine aldanyp jýrip, búl búiymtay haqynda Sheraghany qayta izdey almadym.

Uaqyt shirkin, taghy da zymyrap óte shyqty. Qazaqtyng kórnekti qalamgeri pәniyden baqigha ketti degende ótken kýnderding elesi kóz aldymnan shúbyrdy.

Qytay qoghamyndaghy qara borangha qarsy túrghan, últyna joqtaushy bolghan, elinin, jerining aq bostandyghyn ansaghan aqyn inisi Qyzyrbek Oralov – Sherhan aghasynyng aldynan jayrandap shyqty ma eken kim bilsin! Arghy bet pen bergi bette jolygha almaghan qos múnlyq jannat tórinde quana qauyshyp, kósile kenes qúryp bara jatqan da bolar.

Alla Taghala arghy dýniyening shapaghatyn bersin Marqúmdargha!

Jәdy Shәkenúly, jazushy

Abai.kz